Atos 9

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs MNT

Sair da comparação
MNT Minaifia NT
1 Filip adi unduŋ tulune Sol adi Jelusalem uŋoŋ metam Wapum nadisukilitimiyagiŋ yanagila yot fafaŋeniŋneŋ yapmeeŋ widihikumuŋ tibe yoluguk.
1 Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan
2 Ala heleniŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum’walaŋ loune yodakale pepa youlimimbu tiŋa wooŋ Judahi’walaŋ bopyot hogohogok diniŋ talitimeŋ heki Damasko uŋoŋ yembu kaune metam momoŋ wooŋ Damasko uŋoŋ Wapum’walaŋ talik keleyagiŋ u yanagila kotigoŋ Jelusalemde buŋa yot fafaŋeniŋneŋ yapmeŋdok yoŋa nimbune youlimiŋguk.
2 ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.
3 Youlimimbune tiŋa wooŋ Damasko yokwet wapum tubudulaaŋ talipmeŋ ila ulune pilap hinek hauta kunum gineniŋ fooŋ folooŋ foloŋ hautaune
3 Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,
4 maaŋ kwetfoloŋ hali nadilune mede niŋ kunum gineniŋ indiŋ foguk, “Sol, Sol, du maŋgoŋde nula nehikele ti-hatilaŋ?”
4 naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”
5 Unduŋ nadiŋa Soldibo yoguk, “Me wapum, du nedigoŋ?”
5 Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.
6 Ale pilali yokwet maaneŋ foune maŋgoŋ titiŋdok u uŋoŋ ganineeŋ.”
6 Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”
7 Unduŋ tubune me Sol dut ugiŋ adi mede mu yoŋa hogok yakiŋ, yali mede mintaguk hogohogok u nadigiŋ iŋgoŋ nebek nemu kagiŋ.
7 Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.
8 Kaŋ Sol kwetfoloŋ maaŋ hakukneniŋ pilali diweguk iŋgoŋ dawi sububadapmaune nemek nemu kaguk. Kaŋ me adut ugiŋdi kohoŋ foloŋ hamaneeŋ wooŋ Damasko wosuwagiŋ.
8 Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.
9 Wooŋ helebufa lufomkulitniŋ nanaŋe ime mu naaŋ hogok itouguk.
9 Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.
10 Kaŋ uŋoŋ me niŋ Wapum’walaŋ talik keleluguk wou Ananiya, adi Bepaŋdi nadinadiŋiŋ tubutombu nemek lihine foloŋ dabugoŋ indiŋ kaguk: Wapumdi indiŋ niŋguk, “Ananiya” nimbu yoguk, “Wapum, nu yoŋ” yoguk
10 Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!” Ananias iya’afut eo “Regah ayu iti.”
11 kaŋ niŋguk, “Tiulidoko tiŋa talik wou Talik Didimeniŋ yoiŋneŋ uŋoŋ wooŋ Judas yolineŋ looŋ me Tasusniŋ wou Sol, aditok yonadiweŋ. Adi uŋgoŋ hali ninadi kwanai tilak.
11 Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.
12 Kaŋ nu nadinadiŋiŋ tubutombe lihine foloŋ dabugoŋ indiŋ kaŋak: me niŋ wou Ananiyadi wooŋ kohoŋ folooŋ foloŋ kameune kedem diwedakaleŋak. Ale weŋ.”
12 Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”
13 Wapumdi unduŋ nimbune Ananiyadi yoguk, “Wapum, nu metam feedi me u metamgeye Jelusalemhi nemek kadakaniŋ hinek tiyemiŋa
13 Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.
14 iŋoŋ maaŋ metamgeye undugoŋ tiyembe me Siloŋyot diniŋ talitimeŋ hekidi saŋiniŋ miŋa nindapmau buŋak, yobu nadiŋatneŋ.”
14 Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”
15 Unduŋ yoguk kaŋ Wapumdibo niŋguk, “Fiit weŋ. Nagoŋ me u wotnene metam nu’walaŋ fekhinit mokit eŋ me mapmehiye loloŋhinit eŋ Isilaehi yenimbu nadineeŋ yoŋa nindapmagut.
15 Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.
16 Kaŋ nu na kougoŋ nutok tiŋa folofigita nadiwaak u nimbe nadiwek.”
16 Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”
17 Unduŋ nimbune Ananiya adi mede nadiŋa wooŋ yopmaŋ fooŋ kohoŋ Sol folooŋ foloŋ kameeŋ niŋguk, “Notne Sol, nu Wapum Jesu, talipmeŋ mintagamguk, ne naniŋkulune bulat. Nu bene du dauge kotigoŋ kedem diwedakaleune Uŋgoniŋ Munabulidi fotokigambek yoŋa nanimbu bulat.”
17 Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.
18 Unduŋ nimbune nemek pisi kolopŋiŋ dabugoŋdi Sol dawi gineniŋ kagiyali maaŋ foguk kaŋ kotigoŋ diwedakaleguk. Unduŋ tiŋa pilali yalu Imeyout timimbune
18 Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.
19 nanaŋe naaŋ saŋiniŋnit tuguk.
19 Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai. Saul Damaskas Imaim Binan Veya bai’ab na’atube Saul bai’ufununayah bairi Damaskas hima.
20 Unduŋ tiŋa helebufa lufom-kabe metam nadisukilitihinit dut Damasko uŋoŋ hatiŋila Judahi’walaŋ bopyot indigoŋ tuwot wooŋ Jesu’walaŋ Mede Momooŋ yohautaaŋ “Jesu adi biyagoŋ hinek Bepaŋ’walaŋ mihiŋiŋ” yeniŋguk.
20 Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”
21 Unduŋ yobu metam hogohogok uŋoŋ hatigiŋ adi medeŋiŋ nadiŋa boho tiŋa yogiŋ. Me i Jelusalem uŋoŋ metamdi Jesu nadisukilitimiŋa tubune widihiŋa yanagila yot fafaŋeniŋneŋ yehidahiŋak yoŋit, me iŋakoŋ bidak? Eŋ iŋoŋ metam nadisukilitihinit yanagila Jelusalemde we buŋak, iŋgoŋ deti unduŋ tilak?
21 Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”
22 Iŋgoŋ Sol adi Jesu’walaŋ Mede Momooŋ saŋiniŋnit hinek yohautaaŋ yeniŋguk, Kilisto adi Jesu uŋakoŋ. Unduŋ yenimbune Judame uŋoŋ hatiyagiŋ adi u nadiŋa mede toboniŋ tubu-udanemiŋdok lohi tigiŋ.
22 Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso,iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.
23 Unduŋ tiŋa hatigene Judame heki adi Sol uutdok yoŋa bopneeŋ mede yohebet tigiŋ.
23 Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.
24 Iŋgoŋ Sol adi mede yohebethik u agaŋ nadiguk. Kaŋ Judame heki adi helebufa indigoŋ Sol uutdok yoŋa yokwet wapum diniŋ gimbahaŋ yeyemeŋ woomiyagiŋ.
24 Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.
25 Unduŋ doktiŋa heleniŋ timiŋ me Sol dut hatiyagiŋ adi nagi wooŋ bondibondi gineŋ kameeŋ tawa tehiŋa yokwet wapum diniŋ gimbahaŋ fatna kapmaune fooŋ kwetfoloŋ fosuwaguk.
25 Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.
26 Unduŋ tiŋa momoŋ tiŋa Jelusalemde wooŋ metam nadisukilitihinit uŋoŋ hatigiŋ yehitomboyoule tuguk iŋgoŋ yalaŋ bidak tilak yo kaŋ munta tigiŋ.
26 Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.
27 Kaŋ Banabasdi buŋa tubulodaaŋ nagila wooŋ Aposel heki hakiŋneŋ uune Soldi Wapum ne talipmeŋ uŋoŋ dediŋ timimbu kaguk, eŋ Wapumdi mede dediŋ niŋguk u maaŋ yenimbu nadigiŋ. U yeniŋa Damasko uŋoŋ Jesu wou be Mede Momooŋ munta mokit yohautaguk wendok maaŋ yenimbu nadigiŋ.
27 Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.
28 U yeniŋa Sol adi Aposel heki dut uŋgoŋ itouŋa Jelusalem maaneŋ munta mokit yaudapmaaŋ Wapum wou foloŋ Mede Momooŋ yeniyauguk.
28 Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.
29 Judame heki Gilik mede yoyagiŋ adut maaŋ munta mu tiŋa mede gineŋ siwe tuluguk doktiŋa uutdok talik lohigiŋ.
29 Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.
30 Unduŋ tubune me noliŋiye adi u tubumintaaŋ nagi wooŋ Sisaliya uŋgoŋ kameune Tasusde uguk.
30 Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.
31 Nai uŋaniŋ kayoŋbop Judiya, Galili eŋ Samaliya maaneŋ hatiyagiŋ, adi kulema mintayemguk. Mintayembune Uŋgoniŋ Munabulidi yehitubu-lodaune metam’walaŋ yokunathikdi wapum tuguk. Kaŋ metamdi Wapum Jesu adi me loloŋnit hinek unduŋ nadi-muntaaŋ medeŋiŋ takaliŋa hatigiŋ.
31 Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.
32 Pita adi kwetkwet yaudapmaaŋ, heleniŋ Bepaŋ’walaŋ metam Lida uŋoŋ itowagiŋ yabe uguk.
32 Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.
33 Uŋoŋ wooŋ me niŋ wou Ainea kaguk. Me u kayoŋ kumuhi doktiŋa gulupŋiŋ gineŋ hogok itoune gulet 8 dapmaguk.
33 Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.
34 Me u wokaaŋ niŋguk “Ainea, Jesudi gehitubu-kedebalak ale pilali gulupge wobeŋ.” Unduŋ nimbu Ainea pilakuk.
34 Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.
35 Pilalu metam Lida eŋ Selon yokwetneŋhi adi u kaŋ Wapum nadisukilitimiŋgiŋ.
35 Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.
36 Yopa yokwetneŋ uŋoŋ tam niŋ hatiluguk, wou Tabita (Gilik mede gineŋ Dokas), tam adi nadisukilitinit. Adi helemahelemaŋ metam fiyewakahi momooŋ tiyemiŋa yehitubu-lodaluguk.
36 Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.
37 Ala nai uŋaniŋ yagit tiŋa kumumbune sigiŋ gitnem youtela tiŋa looŋ yot kiwahiŋ ala yotmaaŋ wahiŋ wendok kamegiŋ.
37 Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.
38 Yopa yokwet adi yamaiŋgoŋ ala metam nadisukilitihinit uŋoŋ hakiŋdi Pita Lida uŋoŋ hatak nadiŋa meyat lufom yeniŋkulune wooŋ kaŋ niŋgumuk, “Pilap hinek indi gut wooŋ nihitubu-lodaweŋ.”
38 Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”
39 Unduŋ nimbune tiulidoko tiŋa noŋgoŋ Yopade ugiŋ. Wosuwaune Pita nagila yotmaaŋ wahiŋ logiŋ. Losuwaune tam kahat heki Dokasdi dahidahi tibineyemguk u mimbune yabune makat ila kokiŋ.
39 Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.
40 Unduŋ tigiŋ kaŋ Pitadi yeniŋkulu foudapmagiŋ kaŋ mulelem tiŋa Bepaŋ ninadiguk. Ninadiŋa udaneeŋ dabaŋ hakukneŋkade diweeŋ niŋguk, “Tabita, pilat.” Nimbune dawi diweeŋ Pita kaŋ pilali ikuk.
40 Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.
41 Kaŋ Pitadi kohoŋ kihiwali hamaneune pilali yakuk. Unduŋ tiŋa tam kahat nadisukilitihinit heki eŋ metam noli nadisukilitihinit kutiyenimbu buune Tabita agaŋ kaikaguk u yenimbu kagiŋ.
41 Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.
42 Kaŋ gigit wondi Yopa maaneŋ hautadapmaune metam feedi Wapum Jesu nadisukilitimiŋgiŋ.
42 Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.
43 Unduŋ tiŋa Pita adi me niŋ wou Saimon, adi kale gitnem kwanai tuluguk, adut helebufa fee hinek itougumuk.
43 Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.