Apocalipse 16
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs ARC
1 Kaŋ Siloŋyotneniŋ kutikuti wapum niŋ indiŋ labune nadigut. Uyadi aŋelo 7 indiŋ yeniŋguk. “Hidi wooŋ maliŋ 7 kwatneune Bepaŋ’walaŋ kwihitadi kwetfoloŋ fowek.”
1 E ouvi, vinda do templo, uma grande voz, que dizia aos sete anjos: Ide e derramai sobre a terra as sete taças da ira de Deus.
2 Kaŋ aŋelo kunakunat 1-di wooŋ maliŋ gineniŋ nemek kwatneune kwetfoloŋ foguk. Foune meeniŋ Kale Moiniŋ’walaŋ wou kamehatigiŋ eŋ weleweleŋiŋ mulelem timiŋgiŋ adi wede mebimebi kadakahi hinekdi foloohik foloŋ mintayemgiŋ.
2 E foi o primeiro e derramou a sua taça sobre a terra, e fez-se uma chaga má e maligna nos homens que tinham o sinal da besta e que adoravam a sua imagem.
3 Kaŋ aŋelo kunakunat 2-dibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune imeŋgwaŋ wapum gineŋ foguk. Foune imeŋgwaŋdi naŋgat eŋ meniŋgitnit nabugoŋ tuguk. Unduŋ tubune imeŋgwaŋ wapum gineŋ nemenemek hatihatihinit kumuŋdapmagiŋ.
3 E o segundo anjo derramou a sua taça no mar, que se tornou em sangue como de um morto, e morreu no mar toda alma vivente.
4 Kaŋ aŋelo kunakunat 3 adibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune ime dawi eŋ ime miŋ gineŋ foune naŋgat tubudapmaguk.
4 E o terceiro anjo derramou a sua taça nos rios e nas fontes das águas, e se tornaram em sangue.
5 Unduŋ tubune aŋelo ime kadoko kameŋitdi indiŋ yobu nadigut,
5 E ouvi o anjo das águas que dizia: Justo és tu, ó Senhor, que és, e que eras, e santo és, porque julgaste estas coisas.
6 Adi yadi kayoŋbopgeye eŋ polofetgeye’walaŋ naŋgat tubukadakagiŋ doktiŋa kibibo naŋgat iŋgoŋ yemtoiune naiŋ. Unduŋ tiyembune tuwot hinek tilak.”
6 Visto como derramaram o sangue dos santos e dos profetas, também tu lhes deste sangue a beber; porque disto são merecedores.
7 Kaŋ altadi mede indiŋ yobu nadigut, “U biyagoŋ. Wapum Bepaŋ, Saŋiniŋ Molom, kibi toboniŋ yodapmaŋ medege adi biyagoŋ eŋ didimeniŋ hinek.”
7 E ouvi outro do altar, que dizia: Na verdade, ó Senhor, Deus Todo-Poderoso, verdadeiros e justos são os teus juízos.
8 Kaŋ aŋelo kunakunat 4-dibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune mele gineŋ foguk. Uŋoŋ foune mele diniŋ kudup gibitaŋ daaŋ meeniŋ kisaŋ yehidaguk.
8 E o quarto anjo derramou a sua taça sobre o sol, e foi-lhe permitido que abrasasse os homens com fogo.
9 Meeniŋ adi mele kudutŋiŋdi yehidaune, Bepaŋdi yobune nemek miknit unduŋ mintaguk adi’walaŋ wou niŋkadakagiŋ. Tiŋa welehik mu tubutakaleeŋ Bepaŋ mu nintilogiŋ.
9 E os homens foram abrasados com grandes calores, e blasfemaram o nome de Deus, que tem poder sobre estas pragas; e não se arrependeram para lhe darem glória.
10 Kaŋ aŋelo kunakunat 5-dibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek Kale Moiniŋ’walaŋ mapme popŋiŋ gineŋ kwatneune foguk. Kwatneune foune yolikweli mambip tubudapmaguk. Unduŋ tubune meeniŋ adi folofigita fuliŋgoŋ hinek nadiŋa mahik sikiliti tigiŋ.
10 E o quinto anjo derramou a sua taça sobre o trono da besta, e o seu reino se fez tenebroso; e os homens mordiam a língua de dor.
11 Untiŋila folofigita eŋ wedehik doktiŋa Bepaŋ kunumneniŋ nimpekit tiŋa nisuwambat tigiŋ. Unduŋ tiŋa welehik mu tubutakaleŋ, titiŋ be hatihatihik kadakaniŋ u mu wabigiŋ.
11 E, por causa das suas dores e por causa das suas chagas, blasfemaram do Deus do céu e não se arrependeram das suas obras.
12 Kaŋ aŋelo kunakunat 6 adibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek kwatneune Yufeletis ime wapum gineŋ foguk. Foune ime naŋgakuk. Uyadi talik mintaune mapme mele labulabuneŋkadehidi bubuŋdok unduŋ tuguk.
12 E o sexto anjo derramou a sua taça sobre o grande rio Eufrates; e a sua água secou-se, para que se preparasse o caminho dos reis do Oriente.
13 Kaŋ nu yali yabuluwene fowa’walaŋ maŋiŋ gineniŋ eŋ Kale Moiniŋ maŋiŋ gineniŋ, eŋ polofet yalayalaŋ maŋiŋ gineniŋ yabap moihi lufomkulitniŋ, hawom nabugoŋ labugiŋ.
13 E da boca do dragão, e da boca da besta, e da boca do falso profeta vi saírem três espíritos imundos, semelhantes a rãs,
14 Adi yadi yabap folooŋ. Kudi wapum titiŋdok saŋiniŋ hayemilak. Adikuyeŋ mapme kwetkwet hatiiŋ yenihohokeneune Bepaŋ Saŋiniŋ Molom’walaŋ nai wapum foloŋ mik titiŋdok meyout tiŋa buŋa mindobu tineeŋ.
14 porque são espíritos de demônios, que fazem prodígios; os quais vão ao encontro dos reis de todo o mundo para os congregar para a batalha, naquele grande Dia do Deus Todo-Poderoso.
15 “Indiŋ hinek nadineŋ! Nu yadi kubome nabugoŋ kaka busuwawaat. Ale tiyaugene nebek niŋ adi hambiyek tiŋa mekawaakneŋ, ala nadiŋale hauleŋiŋ tinahukutdok tiulidokooŋ hatiluwaak. Unduŋ tibaak adi Bepaŋdi nadifo tiŋa kahaŋ timimbaak.”
15 (Eis que venho como ladrão. Bem-aventurado aquele que vigia e guarda as suas vestes, para que não ande nu, e não se vejam as suas vergonhas.)
16 Toboniŋ indiŋ, yabap moiniŋ heki adi kwet niŋ wou Judahi’walaŋ mede foloŋ Amagedon yogiŋ uŋgoŋ mapme yehibopnedapmagiŋ.
16 E os congregaram no lugar que em hebreu se chama Armagedom.
17 Unduŋ tulune aŋelo kunakunat 7 adibo maliŋŋiŋ gineniŋ nemek hamap foloŋ kwatneune foguk. Kaŋ Siloŋyotneŋ mapme pop ikukneŋkade mede niŋ indiŋ foguk, “Agaŋ tuwot tilak.”
17 E o sétimo anjo derramou a sua taça no ar, e saiu grande voz do templo do céu, do trono, dizendo: Está feito!
18 Unduŋ yolune filimpit, eŋ muŋkulap, eŋ maŋiŋguhut, eŋ kenim wapum hinek tuguk. Meeniŋ koomkwaha hatitalabugiŋneŋ undiniŋ nemu tuguk.
18 E houve vozes, e trovões, e relâmpagos, e um grande terremoto, como nunca tinha havido desde que há homens sobre a terra; tal foi este tão grande terremoto.
19 Unduŋ tubune yokwet wapum tawaaŋ lufomkulitniŋ tuguk. Eŋ meeniŋ kwetkwet hatiiŋ adi’walaŋ yokwet wapuhi pupuhenedapmaguk. Eŋ Babilon yokwet mebi’walaŋ molohiye adi yadi Bepaŋ ne titiŋhik yabunadiŋa nadikwihitayemiŋa wain ime fafaŋeniŋ miknit yemiŋguk.
19 E a grande cidade fendeu-se em três partes, e as cidades das nações caíram; e da grande Babilônia se lembrou Deus para lhe dar o cálice do vinho da indignação da sua ira.
20 Tiŋa nai uŋaniŋgoŋ kwet kambaŋgit eŋ kweboboe wanaŋ liwedapmagiŋ.
20 E toda ilha fugiu; e os montes não se acharam.
21 Eŋ kunum gineniŋ gwi wapum ukuk, gwi foloŋ adi sububa tiŋa kawade bigim nabugoŋ mintaŋ, meeniŋ udihiune folofigita nadiŋa Bepaŋ nimpekit tiŋa nisuwambat tigiŋ. Gwi sifo wapum hinek ula fana kisaŋ tiyemguk.
21 E sobre os homens caiu do céu uma grande saraiva, pedras do peso de um talento; e os homens blasfemaram de Deus por causa da praga da saraiva, porque a sua praga era mui grande.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Apocalipse 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.