2 Timóteo 2

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 O mihine, Timoti, du helemahelemaŋ Kilisto Jesu’walaŋ siloŋ tobogoŋ u kahileune wendi gehitubu-fafaŋeluwaak.
1 Baise natu, Keriso Jesu ana manaw ana kabeber wanawananamaim inafair.
2 Kaŋ mede hogohogok metam namandahik foloŋ yohautawene nadiguŋ u yadi metam mede yoŋa undugoŋ hinek keleiŋ eŋ Bepaŋ’walaŋ mede boifafaŋeŋ hatiiŋ undihidok yenimbune adibo metam noli maaŋ kedem yenindidimeyaneeŋ.
2 Bai’obaiyen sifrubonayah maumurih nahimaim abinan inonowar inab, naatu sabuw iyab kubitutumih, iti tur inaya’abun hinab, saise i auman sabuw afa hini’obaiyih.
3 Du adi Kilisto Jesu’walaŋ mikmeŋiŋ momooŋ hinek hatiŋa me noli malabumuŋ hekiyam indut kwanai wendoktiŋa malabumuŋ hekiluwaaŋ.
3 Aki biyai ebababanabe obo auman aunowa biya nababan Keriso Jesu ana baiyowayan gewasin na’atube.
4 Du mikme heki’walaŋ titiŋhik agaŋ nadilaŋ. Adi mikme diniŋ kwanai tiŋila nehitok dinina kwanai be kwanai noli maaŋ mu moŋgola kwanaineiŋ. Mokoŋ. Adi yadi me wapumhikdi kwanaihik u kanadiune utumba titiŋdok nadiŋa mikme kwanai hogok momooŋ tiiŋ.
4 Orot yait sorodiy ana bowabowamaim ema’am i boro turobe nabow ana orot ukwarin niyasisir, men natit ufun bar merar ana bowabow auman nagamuw nabowamih.
5 Kaŋ me kiyane tiiŋ adi yadi kiyane titiŋ diniŋ yodoko u takaliiŋ, eŋ u mu takaliŋa adi fek gineŋ wosuwaaŋ nemek folooŋ moŋgokiiŋ u tuwot mu moŋgotnetiŋit.
5 Orot nunuw isan ebowabow gaigiwas boro men asir nanunuw turahinah ni’iyonsairih siwar nabaimih, baise nunuw ana bai’obaiyen hibi’obaiy ni’ufunun boro nanunuw turahinah ni’iyonsairih.
6 Me diniyeti kwanai fafaŋe tiŋa tiiŋ heki adi nanaŋe folooŋ koom mintalak u nehi naune tuwot tibek.
6 Orot yait masaw bow raro’on ebababan hinafafour ana veya, nati orot i boro wan hinakusib aunowan hinitin.
7 Nu mede i ganilat yendok nadinadi kwanai tibeŋ, kaŋ Wapumdi nadinadige tubutombek kaŋ mede hogohogok yendiniŋ mebi u kedem nadidakaleweŋ.
7 Abisa ao i nuhimaim nama inanot, naatu Regah boro nibaisi nuhi nakusisib sawar etei ao inaso’ob.
8 Du adi helemahelemaŋ Jesu Kilistodok nadimiluwaaŋ. Adi yadi Dewit’walaŋ yalakiŋiŋdi kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilakuk. Nu Mede Momooŋ unduŋ uŋakoŋ yohautalat.
8 Jesu Keriso, David uwan, morobone God iyawas maiye mimisir, i ayu au Tur Gewasin ukwarin nati i abibinan.
9 Kaŋ metamdi wendogoŋ tiŋa nabiiŋ kaŋ nu me hogoli unduŋ tilat, unduŋ doktiŋa malabumuŋ mebimebi namuŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ napmeiŋ. Iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ adi tuwot mu folokeneŋ youkilitibune halek.
9 Anayabin ayu Tur Gewasin abibinan isan biyababan abaib, ana itinin i bainowan orot na’atube hifatumu ama’am. Baise God ana tur i men hifatum.
10 Wendoktiŋa nu fafaŋeŋ welene tubukilitiŋa malabumuŋ hogohogok u hekilat. Unduŋ tiŋa Bepaŋdi metam netok yabukahileguk u yehitubu-lodalat. Kaŋ adi maaŋ hatihati Jesu Kilisto’walaŋ hatak u kahileeŋ hauta holiholiŋenit gineŋ uŋoŋ dapmandapmaŋnit mokit hatineeŋ.
10 Isan imih God ana sabuw rurubinih wabihimaim ayu biyababan fokarih etei wanawanah arun ewawainabu, saise i auman Keriso Jesu’une yawas enan hinab naatu yawas ma’ama wanatowan ana bonamanamarin wanawanan hinarun.
11 Mede indiŋ hatak u biyagoŋ hinek:
11 Iti tur i turobe,
12 “Indi malabumuŋ hogohogok u nadikabeleeŋ gigine tiŋa adut fafaŋeŋ hatineem adi Jesudut mapme kwanai noŋgoŋ tineem.
12 biyababanamaim nawawainabit na’at,
13 “Indi adi takalidok yofolok tiŋa medenik u mu tagimneeŋ tineem, iŋgoŋ adi yadi medeŋiŋ yoguk u tagimnelak.
13 It men tanabobosunusunub na’at,
14 Du helemahelemaŋ metam mede i nadinadihik gineŋ kotigoŋ tubukaikayemuluwaaŋ. Tiŋa nemek kuyahi fiili wendok tosiwe mu titiŋdok mede fafaŋeŋgoŋ Bepaŋ dawineŋ yeniluwaaŋ. U nemek folooŋnit mokit, doktiŋa metam nediyeŋ mede u nadiiŋ adi yadi yehitubu-kadaka tilak.
14 A sabuw hai tur ina’owen nuhih inakusib iti sawar isah, God nanamaim tur fokarin ina’uwih inimatnuwih; sawar hai yabih en, isah men turamaim hinagam. Nati boro men ana gewasin ta hinab, baise sabuw iyab tur tenonowar i tigugurusih.
15 Du yadi kwanai-me folooŋ hinek mintadok kwanai fafaŋe tiŋa tuluwaaŋ. Unduŋ tubune Bepaŋdi kwanaige u kaŋ nadiune utumba tuluwaak. Kaŋ du Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ biyagoŋ eŋ folooŋ hinek u didimeŋgoŋ yohautaluwaaŋ, unduŋ tiŋa adi dawi foloŋ meka mu tibaaŋ.
15 Baise inabow sunusunub, God na’iti o i turobe kubowabow, naatu God ana tur yabin inaso’ob gewas sabuw ini’obaiyih, saise kubowabow isan God nabibatiy boro men biya na’ohow.
16 Mede fifit Bepaŋ’walaŋ nadinadiŋiŋdi mu takalilak, mede fiili undihi adi sigilulum tiyemdok. Mede undihidi metam gigineeŋ yahaŋeune kadakaniŋ fuliŋgoŋ tiŋa Bepaŋ sigilulum timindok tali gineŋ wiiŋ.
16 Sabuw iyab God men tekakakafiy naatu koko’awabe teo’okwanekwan kwanahaiwih, anayabin sabuw boro hinanawiyih God biyanamaim hinatit hai ef nawarorom.
17 Mede undihi adi wede dauŋgimiŋdi metam yehitubu-kadaka tiiŋ wendok tuwolit, adi wapum hinek mintawetik. Me mede undihi yoyo tamuk meyat lufom, Haimeniya tiŋa Failita.
17 Hai bai’obaiyen i roufair orot biyan ean gegedar enan na’atube. Wanawanahimaim i orot rou’ab, Haimeneus naatu Philetus hairi iti bai’obaiyen tibi’obaiyi i kwana’itin gewas.
18 Adi indiŋ yoŋila mede biyagoŋ eŋ folooŋ hinek diniŋ tali bikabamuk, “Indi kumuŋ gineniŋ kotigoŋ kaikaaŋ pilapilat u agaŋ pilakumun.” Mede wendi metam noli nadisukilitihik tubukadakalak.
18 Iti orot rou’ab bai’obaiyen anababatun hikwahir hitit, naatu hai binanumaim hio morobone misir maiye i mataraka, boro men namatar maiye’emih, iti na’atube hio baitumatumayah afa hai baitumatum tigugurus.
19 Iŋgoŋ Bepaŋdi taka kobumuŋ wenedahiguk u fafaŋeniŋ yatak, kaŋ wendok foloŋ mede youkudip indiŋ hatak: “Wapum adi ne’niŋ metamŋiye u agaŋ yabunadihinakayemilak.” Tiŋa youkudip noli maaŋgoŋ indiŋ hatak: “Metam hogohogok Wapum wou kamehatiiŋ adi yadi titiŋ kadakahi u sigilulum tiyemaneeŋ.”
19 Baise God ana taf badowanin rarouw i boro men yait ta niyuyuw. Iti taf afe’enamaim tur iti hikirum, “Regah so’ob iyab i nowan.” naatu “Iyab teo ayu i Regah nowan gewasin kakafihine dogor baikitabir hinab.”
20 Yot wapum niŋ gineŋ maliŋ ikiiŋ u gol tiŋa silwadi tutumbagiŋ hogokdi mu ikiiŋ. Mokoŋ. Bemdi be kwetdi tutumbagiŋ u maaŋ ikiiŋ. Ala noli nai uŋgoniŋ dokoŋgoŋ mintalakneŋ beŋa kwanainedok eŋ noli adi kwanai fifit noli mintalak undineŋ beŋa kwanainedok.
20 Bar gagamin wanawanan ror kafet, hai yumat i ta ta, afa i silver, naatu afa i gold, afa i tew, afa i naukwat, naatu iti sawar afa i bowabow gagamih isah, afa i bowabow gidigidih isah.
21 Unduŋ doktiŋa nediyeŋdi hatihatiŋiŋ gineŋ titiŋ kadakahi tumolokudapmaaŋ Bepaŋ dawineŋ uŋgoniŋ mintawaak, adi yadi maliŋ uŋgoniŋ kwanai dokoŋgoŋ tiiŋ wondok tuwolit mintawaak. Tiŋa Bepaŋ’walaŋ mehinek mintaaŋ Wapumŋiŋ tubulodawaak. Unduŋ tiŋa kwanai-mebimebi momohi u titiŋdok woom tuluwaak.
21 Orot yait kakafihine nahaiw taiyuwin nakukusouw na’at, karam boro hinab sawar gagamih isan nabow, anayabin i taiyuwin ya’asair ana orot ukwarin isan bowamih yabuna.
22 Unduŋ doktiŋa du helemahelemaŋ metam kuya’walaŋ welehik gineŋ nadigalika kadakahi hogohogok mintalak undihi u sigilulum tubudapmaluwaaŋ. Unduŋ tiŋa du adi titiŋ didimeniŋ eŋ Bepaŋ nadisukilitimindok titiŋ eŋ me noli yabukahilekahile diniŋ titiŋ eŋ welekulema diniŋ titiŋ undihi adi kedem yabukahileluwaaŋ. Da tiŋa me noli nediyeŋ Bepaŋ namanda foloŋ uŋgoniŋ hinek hatiŋila Wapum wou gineŋ wo-tubudulaaŋ mulelem timiŋa ninadi tiiŋ, hidi hogohogok wanakaŋdi titiŋ u taneeŋ.
22 Monok ana yawas kwanahaiw, yawas yamutufurin, baitumatum, yabow, tufuw, isah a not imaim kwanayai kwananuwih kwanab, Kirisiyan afa dogoroh rousouwin bairi kwanita’imon Regah ana baibais isan kwanifefeyan.
23 Tiŋa undugoŋ, du adi me nadinadihik hogohi heki’walaŋ mede kaulehi nadidakalenit mokit, undihidok magi kametnadi adi mu tuluwaaŋ. Mede undihidi tosiwe eŋ tokwihita tubumintaiŋ, u da-ku agaŋ nadilaŋ.
23 Baise sabuw hai not en koko’aw sabuw na’atube kwanahaiwih; kwanaso’ob nati sabuw i gamin baibuya’ayah.
24 Tiŋa Wapum’walaŋ kwanai-me adi mede tosiwe be tokwihita mu titiŋdok. Mokoŋ. Adi yadi metam hogohogok titiŋ kulemaŋgoŋ tiyemdok. Eŋ me niŋdi foko timimbune kaŋ adi toboniŋ welekulema timiluwaak. Unduŋ tiŋa metam hogohogok Bepaŋ’walaŋ talik didimeniŋ yenindidimeluwaak.
24 Regah ana akirwairafin i men nagam kwanekwan, baise sabuw etei isah nigewasin, yaten nanub ni’obaiyih.
25 Adi yadi me mede wobu tiiŋ heki’walaŋ nadinadihik u baigoŋ kwanaineeŋ tubudidimeluwaak. Unduŋ nobu tubune Bepaŋdi yehitubu-lodaune welehik tubutakaleeŋ mede folooŋ, biyagoŋ hinek wendok nadinadi kwanai kedem binek tineeŋ.
25 Tur hamehamenamaim sabuw iyab i tirurukoukuw nayamutufurih, God boro hai ef niwa’an naham dogor baikitabir hinab naatu hinan turobe hinaso’ob.
26 Sadaŋ’walaŋ medeŋiŋ takalidok yoŋa agaŋ begepŋiŋdi yohoneguk. Iŋgoŋ oŋ, adi mede biyagoŋ eŋ folooŋ hinek u nadiune nadinadihik kotigoŋ dakaleune Sadaŋ’walaŋ begep u kwihililiwenekula kedem hatineeŋ.
26 Naatu hai not namatabir maiye nan natitit ana veya’amaim, demon buwih fatumih hima fanan hibai ana kok hisisinaf boro hinahaiw hinatit.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Timóteo 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.