1 Timóteo 1

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Nu Pol, nu Kilisto Jesu’walaŋ Aposeldi mede i youkamulat. Jesu Kilistodok nadikunakunale tiyam, adi tiŋa Bepaŋ Tubulodanikdi Aposel kwanai titiŋdok yoŋa nanindapmagumuk.
1 Ayu Paul, Keriso Jesu ana tur abarayan, naatu God ata baiyawasenayan fair itu naatu iyunu atit Keriso wanawananamaim ata baitumatum itutut imaim nuhit fot tama’am i afafaram.
2 Timoti, du adi metam nadisukilitihinit hatiyamneniŋ mihine hinek, dutok pepa i youkamulat. Baŋ Bepaŋ eŋ Wapumnik Kilisto Jesu’walaŋ siloŋ tobogoŋ, be welekulema, eŋ kulemadi dukut hatuwaak.
2 O Timothy isa iti fef akikirum, ayu natu anababatun baitumatumayan. Isa ayoyoyoban baiwanbabanen, manaw kabeber, tufuw Tamat God naatu ata Regah Keriso Jesu’une isa nama.
3 Nu Masedoniya kwetneŋ wene tiŋila mede ganiŋgut unduŋ tiŋa Efeso yokwetneŋ uŋgoŋ koti tomboyoula hatiŋa me noli mede yotubufit kwanai tiŋa metam nadisukiliti talik moiniŋ yenindidimeiŋ u yenihep tubune wabi tineeŋ.
3 Ayu o aihamiy au Masedonia anan ana veya, o au’uwi na’atube Ephesus imaim inama saise sabuw afa o iso’obaka ina’uwih baifuwen tur sabuw tibi’obaibiyih hinihamiyen,
4 Adi yadi kahat fifit yoŋa me bebet indigoŋ mintaaŋ hatitalabugiŋ diniŋ kahat kweheyehi be hebethik kweheyehi yoiŋ iŋgoŋ yofifile tiŋa moŋ kaŋ tosiwe hati-tiiŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ diniŋ hebet nadisukiliti gineŋ hatak u uyakut tiŋa kiyokiyo hati-tiiŋ.
4 binanakwar hai yabih en naatu hai a’agir hai gin teyowayow i hinihamiyen, anayabin nati turamaim gamin emamatar, naatu men yait ta ibais baitumatumamaim God ana bowabow ebowabowamih.
5 Ala du yadi kwanai indiŋ titiŋdok ganilat: Metam yehitubu-lodaune nadisukiliti folooŋ hinek tiŋa welehik walaniŋ hatiŋa yomnit mokit tiŋila nohiye yabukahile hinek tiyaneeŋ.
5 Iti roube’aten tur ana’an gagamin i yabow, imih sabuw ini’obaiyih yabow hinaso’ob gewas, dogoroh naniyan hinab kakafin gewasin hairi hinakusib gewas naatu baitumatum anababatun auman hinaso’ob gewas.
6 Iŋgoŋ mebop noli adi titiŋ momooŋ i bikabuŋa mede folooŋnit mokit tubumintagiŋ uŋak kamehatiiŋ.
6 Sabuw afa sinaf iti gewasih i hihamiyen, naatu tur hai yabih en hibow imaim hio tebowabow.
7 Unduŋ tiŋa nehitok indiŋ yoiŋ, “Indi adi Moses’walaŋ Yodoko Mede hinale.” Unduŋ yoŋa medehik gigine tiŋa yohautaiŋ iŋgoŋ mebiŋiŋ u nehi mu nadidakaleeŋ hogok yofit hati tiiŋ.
7 Tekokok ofafar ana bai’obaiyenayah hinamatar, baise men hiso’ob abisa isan teo, naatu abisa isan hifair teo ana’an i men hiso’ob gewas.
8 Indi Yodoko Mededok indiŋ nadiyam. U mede kedem, ala mebi nadidakalehinakaaŋ moŋgo hatidok.
8 It taso’ob ofafar i gewasin ana efamaim tana sisinaf na’at.
9 Mebi adi indiŋ hatak. Yodoko Mede adi metam didimehidok mu tilak. Adi indihidok: me kadakahi, wombuŋolohi, titaboloŋet titiŋ, eŋ Bepaŋ sigilulum timiŋa kadakaniŋ tihatiiŋ, eŋ welehik geŋgeŋhinit, Bepaŋ’walaŋ hatihatidok yopekit tiiŋ, mehim-behiye udihikumiiŋ, me udihikumufit tiiŋ,
9 Taso’ob auman ofafar i men sabuw gewasih isah, baise sabuw ofafar asto’obenayah, tafa’asar, bowabow kakafih sinafuyah, God men hisusu’ub, kakafiyinamaim ma’atih, baitafaror atih, hinah tamah asabunuwayah, sabuw asabunuwayah,
10 metam kefifile tiiŋ, be medigoŋ me nohiyedut Sodomhi me’walaŋ titiŋ hogoli u tiiŋ, be meeniŋ kubo yanagila wooŋ nolidut muneeŋdok kibikibi tiiŋ, metam mede yalaŋ yoiŋ, eŋ Wapum wou foloŋ yokwambunda yalayalaŋ tiiŋ, tiŋa titiŋ nolidi Mede Momooŋ u mik timiiŋ. Titiŋ hogohogok i kunali fomun u tiiŋ heki aditok nadiŋa Yodoko Mede u yoŋit.
10 turahinah a’awah ufuh nayah, oro’orot taiyuwih naatu baibin taiyuwih baisesebar kwanekwaneyah, sabuw bain tobonayah, baifufuwenayah naatu kautabitabirayah isah. Naatu sawar afa kakafih hai sinafumaim iti bai’obaiyen gewasin anababatun ebi’ib.
11 Mede biyagoŋ yoŋ adi Bepaŋdi Mede Momooŋ yohautawit yoŋa naniŋguk, wendok tuwolit hinek. Mede Momooŋ wendi indiŋ ninimbihitak, Bepaŋ ne adi hatihati momooŋ diniŋ molom eŋ wougigit adi saŋiniŋnit eŋ loloŋnit hatilak.
11 Nati bai’obaiyen i Tur Gewasin God baigegewasinayan naatu marakaw ana God ayu itutumu bitu i wanawananamaim ema’am.
12 Wapumnik Jesu Kilisto adi saŋiniŋ namuŋa nehitubu-kilitiguk doktiŋa niutumbalat. Adigoŋ nadisukilitine kanadiune tuwot tubune kwanaiŋiŋ titiŋdok naniŋdapmaguk.
12 Ayu Keriso Jesu ata Regah ana merar ayiy, au bowabowamaim fair itu. Anayabin fufufunu ayu i bosunusunubayan, imih ana bowabow isan rubinu.
13 Nu koom Jesu wou nintifooŋ kayoŋbopŋiye memik tiyemiŋa widihiŋa yehitubu-figita tulugut, iŋgoŋ kibi adi momooŋ unduŋ tinamguk. Nu uŋaniŋ Wapumnik diniŋ mebiŋiŋ mu nadidakalegut tiŋa nadisukilitinenit mokit hatiŋila unduŋ tugut doktiŋa adi welekulema tinamguk.
13 Basit ayu marasika i bai’ibayan, gamin baiyowayan, naatu yau so’aso’arin, baise ayu kabibiru, anayabin ayu men aso’ob abisa asisinaf, naatu au baitumatum en.
14 Kaŋ Wapumnik’walaaniŋ siloŋ tobogoŋdi nu’walaŋkade fotokiune Kilisto Jesu gut galiŋa adi nadisukilitimiŋa welenedi metam noli yabukahilegut.
14 Ata Regah manaw kabeber ayu tafau yan isuwai re awan karatan, naatu baitumatum yabow hairi ata Regah Jesu Keriso wanawananamaim ayu itu.
15 “Kilisto Jesu adi metam kadakaniŋ titiŋ indi nihitutumbawene kwetfoloŋ foguk.” Mede woŋ adi folooŋ hinek kuyoŋ. Wendoktiŋa metam hogohogok indi adi mede u nadisukiliti titiŋdok. Iŋgoŋ nu adi biyaku metam noli yalakapmeeŋ kadakaniŋ wapum hinek tugut
15 Iti tur i tur anababatun kwanitumatum, Keriso Jesu i sabuw hai kakafihine baiyawasih isan tafaramamaim na, naatu sabuw wanawanahimaim ayu i kakafu anababatun.
16 wendoktiŋa Bepaŋdi Kilisto Jesu’walaŋ welekulemaŋiŋ dapmandapmaŋnit mokit halimilak wendiniŋ mebi tubuhauta tibe nadiŋa kadakaniŋne wapum u tumolokutnamguk. Adi kadakaniŋne yabuŋa gehiŋgehiŋ mu nehikelekukuk. Adi yadi tobo kulemaŋgoŋ, eŋ baigoŋbaigoŋ tiŋa nehitubu-lodaguk. Kaŋ metam mindaŋkade hatineeŋdi nu’walaŋkade kudi mintaguk u kaŋ adi maaŋ nadisukilitimiŋa hatihati fafaŋeniŋ kahileneeŋ.
16 Ana’an nati isan God ayu kabibiru, saise ayu kakafu anababatun wanawana’umaim Keriso Jesu ana yatenub tutufin etei sabuw iyab boro hinabitumatum ti’obaiyih hita’itin hitan ma’ama wanatowan hitab.
17 Hatihati fafaŋeniŋ diniŋ Mapme loloŋnit u nintilonim! Adi kumuŋ mu tilak, eŋ hebiniŋ hatibu mu kayam. Bepaŋ kubugoŋ hogok adi wougigit saŋiniŋnit eŋ filimpipitnit haliwooŋ halaak fafaŋeniŋ. U biyagoŋ.
17 Naatu wanatowan ana aiwob, morob atin, wa’iwa’irin, God ta’imon, i akisinamo tanifai, naatu tanabora’ara’ah wanatowan, wanatowan! Amen.
18 Timoti, mihine, koom dutok kigili mede mintaguk wendok tuwolit ganindakaleŋit, uŋakoŋ kamegamulat. Du u kamehatiŋa fafaŋeŋ Jesu’walaŋ mededok mik momooŋgoŋ tuluwaaŋ.
18 Timothy ayu natu, iti raube’aten tur abit i abisa marasika dinab o isa hio hairi ta’imon, saise iti tur ini’ufunun baiyow gewasin iniyow,
19 Tiŋa nadisukilitige fafaŋeniŋ halune walage kadokoune walaniŋ hatuwaak. Metam noli welehik maaneŋ walaniŋ hatihati u sigilulum timiŋgiŋ doktiŋa nadisukilitihik fiyakulune talik tubufikiŋ.
19 baitumatumamaim inabat anot narerekab gewas. Anayabin sabuw afa hai not men rererekab hai baitumatum hibai hin ar koun hiyen hikufufufur.
20 Adi’walaaniŋ niŋ Haimeniya eŋ noli Alesanda, ala adi nadidakale momooŋ tubumintaaŋ Bepaŋ kotigoŋ mu nintubukadakadok yoŋa Sadaŋ kohoŋ foloŋ yapmegut.
20 Wanawanahimaim i orot rou’ab Haimeneus naatu Alexander hairi, ayu Satan umanamaim aya saise hinaso’ob God isan men hinigigim.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Timóteo 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.