João 6

Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Pambeli Yesu kajabuka lihiva lya Galilaya awu lihiva lya Tibeliya.
1 Depois disso, Jesus atravessou o lago da Galileia, que também é chamado de Tiberíades.
2 Lipinga likomi lya vandu lyamkovikelili kwanongwa vafiwonili filangushilu fyagolagha fya kuvalowola vatami.
2 Uma grande multidão o seguia porque eles tinham visto os milagres que Jesus tinha feito, curando os doentes.
3 Pambeli Yesu kakwela kuchidunda, kayikala pamu na vandundami vaki.
3 Ele subiu um monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 Lihungu lya Pasaka ya Vayawudi lyaveli samba lifika.
4 A Páscoa , a festa principal dos judeus, estava perto.
5 Yesu pawonili lipinga likomi lya vandu likumwisila, kamuwombela Filipu, “Koti tukuwesha kuhemela filivi fya kuvagayila vandu vosi ava?”
5 Jesus olhou em volta de si e viu que uma grande multidão estava chegando perto dele. Então disse a Filipe:
6 Yesu adashili naha ili amuteghi Filipu, kwanongwa mweni amanyili kucha dagoli wuliwuli.
6 Ele sabia muito bem o que ia fazer, mas disse isso para ver qual seria a resposta de Filipe.
7 Filipu kamuyangula, “Dinali mya mbili hela dasikwili ha kuhemela mibumunda ya kukwila kila mundu.”
7 Filipe respondeu assim: — Para cada pessoa poder receber um pouco de pão, nós precisaríamos gastar mais de duzentas moedas de prata .
8 Mwanachuli yumu wa Yesu litawa lyaki Andeleya, mlongumundu Simoni Petili kamuwombela Yesu,
8 Então um dos discípulos, André, irmão de Simão Pedro, disse:
9 “Apa pana mwana kava na mibumunda muhanu na fisomba fivili. Lakini achi chindu ng'odu kwa vandu vatangalili nahawu!”
9 — Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isso para tanta gente?
10 Yesu kavawombela vandundami vaki, “Muvawombeli vandu vayikali pasi.” Pahali pala pavelili na lugobi posi. Topi vandu vosi vayikala pasi. Valulumi weka mulipinga lila vavelili milongu mya muhanu.
10 Jesus disse: Então todos se sentaram. (Havia muita grama naquele lugar.) Estavam ali quase cinco mil homens.
11 Pambeli Yesu kayitola yila mibumunda, kamulumba Chapanga, kayimetula na kuvagayila vandu vosi vayikalili pala. Katola fisomba, kagola ngimu wuwula wula.
11 Em seguida Jesus pegou os pães, deu graças a Deus e os repartiu com todos; e fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Vandu pavayikutili kala, Yesu kavawombela vanachuli vaki, “Mukungashi filivi fisighalili chikotoo kuyaghamila chindu chochosi.”
12 Quando já estavam satisfeitos, ele disse aos discípulos:
13 Topi vandundami vakungasha fisighalili, vamemesha fitandavala lilongu na fivili fya fibumunda fisighalili.
13 Eles ajuntaram os pedaços e encheram doze cestos com o que sobrou dos cinco pães.
14 Vandu pavawonili chilangushilu chagolili Yesu, vawomba, “Nakaka ayu ndi mbuyi yayisa pamlima.”
14 Os que viram esse milagre de Jesus disseram: — De fato, este é o
15 Yesu pamanyili kucha vandu vakudayila kumtola ghavi mutwa kwa liwovi, kawuka, kayenda kuchidunda weka yaki.
15 Jesus ficou sabendo que queriam levá-lo à força para o fazerem rei; então voltou sozinho para o monte.
16 Mbungamihi payiyingileyi, vandundami vaki vayenda kulihiva.
16 De tardinha, os discípulos de Jesus desceram até o lago.
17 Vayipaka muwatu, vajabuki kumwambu ya lihiva vayendi Kapelinaumu. Lwisa lwayingilili kala, Yesu aveli akalihela kuvayisila.
17 Subiram num barco e começaram a atravessar o lago na direção da cidade de Cafarnaum. Quando já estava escuro, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Mulihiva kwavelili na majinga kwanongwa liyegha lyaveli likomi.
18 De repente, um vento forte começou a soprar e a levantar as ondas.
19 Vanachuli vaki pavayendili ngombu kucha muhanu naha, vamuwona Yesu akuyendayenda mumbindi ya machi, akwisa pabehi na watu wula. Vatila munu.
19 Os discípulos já tinham remado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando em cima da água e chegando perto do barco. E ficaram com muito medo.
20 Yesu kavawombela, “Nengapa! Mkotoo kutila!”
20 Mas Jesus disse:
21 Pambeli vadayilili kumpaka muwatu wula, teputepu watu wuyipayika payipalu.
21 Então eles o receberam com prazer no barco e logo chegaram ao lugar para onde estavam indo.
22 Chilawu yaki, vandu yivasighalili kula kumwambu ya lihiva vamanyili kucha kwavelili watu wumu hela pala. Vamanyili wuwula kucha Yesu kayipaka ha pamu na vandundami vaki, ila vandundami vaki vayendili weka hela.
22 No dia seguinte a multidão que estava no lado leste do lago viu que ali só havia um barco pequeno. Sabiam que Jesus não tinha embarcado com os discípulos, pois estes haviam saído sozinhos.
23 Pambeli matu vamonga vafumili Tibeliya vafika pala vandu pavalili mibumunda, Bambu padadavili kala kwa Chapanga.
23 Enquanto isso, outros barcos chegaram da cidade de Tiberíades e encostaram perto do lugar onde a multidão tinha comido pão depois de o Senhor Jesus ter dado graças.
24 Topi vandu pavamanyili kucha Yesu pamu na vandundami vaki vawuka pala, vayipakili mumatu vawu, vayenda Kapelinaumu kumusaka Yesu.
24 Quando viram que Jesus e os seus discípulos não estavam ali, subiram nos barcos e saíram para Cafarnaum a fim de procurá-lo.
25 Vandu pavamuwonili Yesu mwambu wingi wa lihiva, vamudasha, “Muwula, kufika ndili apa?”
25 A multidão encontrou Jesus no lado oeste do lago, e perguntaram a ele: — Mestre, quando foi que o senhor chegou aqui?
26 Yesu kavawombela, “Nakaka nguvawombela, mukunzaka kwanongwa mwawonili filangushilu figolili ha, ila kwanongwa mwalili mibumunda mwikuta.
26 Jesus respondeu:
27 Mkotoo kuyifwashila filivi yifiwola, ila muyifwashili filivi fya unofu wa jola. Mwana wa Mundu mweni Tati kamjumisha davapi chilivi achi.”
27 Não trabalhem a fim de conseguir a comida que se estraga, mas a fim de conseguir a comida que dura para a vida eterna. O
28 Veni vamdasha, “Tugoli liki ili tuweshi kugola chila Chapanga chadayila tugoli?”
28 — O que é que Deus quer que a gente faça? — perguntaram eles.
29 Yesu kavayangula, “Achi ndi chindu Chapanga akudayila mugoli, mumujumili yula yamulayishili.”
29 — Ele quer que vocês creiam naquele que ele enviou! — respondeu Jesus.
30 Vamudasha, “Dawugoli chilangushilu liki ili tuloli na tukujumili? Dawugoli liki?
30 Eles disseram: — Que milagre o senhor vai fazer para a gente ver e crer no senhor? O que é que o senhor pode fazer?
31 Vavaha vetu valya filivi fikemiwa mana kula kucheja, kucha wuyiyandikiwili Mumayandiku, ‘Avayikutishili mibumunda yifumili kumbindi kwa Chapanga.’ ”
31 Os nossos antepassados comeram o maná no deserto, como dizem as Escrituras Sagradas : “Do céu ele deu pão para eles comerem.”
32 Yesu kavawombela, “Nakaka nguvawombela, Musa ha yavapili filivi fila fya kumbindi kwa Chapanga. Ila Tati wangu ndi yavapa filivi fya nakaka fya kumbindi kwa Chapanga.
32 Jesus disse:
33 Kwanongwa filivi fyatugayila Chapanga ndi mundu yula yayisa kufuma kumbindi na kuvagayila unofu vandu vaveli pamlima.”
33 Porque o pão que Deus dá é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Vamuwombela, “Bambu, tugayili filivi afi majuva vosi.”
34 — Queremos que o senhor nos dê sempre desse pão! — pediram eles.
35 Yesu kavawombela, “Nenga ndi filivi fya unofu. Mundu yayisa kwa nenga dapikani njala kandi ha na mundu yajumila nenga dayumilwi hata padokwa.
35 Jesus respondeu:
36 Lakini kucha wundivawombilili, mung'ona ingava mukujumila ha.
36 Mas eu já disse que vocês não creem em mim, embora estejam me vendo.
37 Vosi vanyimbili Tati davayisi kwa nenga na nenga dandimvingi ng'odu mundu yoyosi yayisa kwa nenga.
37 Todos aqueles que o Pai me dá virão a mim; e de modo nenhum jogarei fora aqueles que vierem a mim.
38 Kwanongwa nyisa kufuma kumbindi kugola fila fidayila nenga ha, lakini kugola fyadayila yula yanayishili.
38 Pois eu desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou e não para fazer a minha própria vontade.
39 Mweni yanayishili akudayila naha, ngotoo kumuyaghamisha hata yumu wa vala vanyimbili, lakini ndivashukushi vosi mulijuva lya mwishu.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que nenhum daqueles que o Pai me deu se perca, mas que eu ressuscite todos no último dia.
40 Kwanongwa chadayila Tati wa nenga achi, kila mundu yamulola Mwana na kumjumila daghavi na unofu wa jola na nenga dandimshukushi mulijuva lya mwishu.”
40 Pois a vontade do meu Pai é que todos os que veem o Filho e creem nele tenham a vida eterna; e no último dia eu os ressuscitarei.
41 Topi Vayawudi vakanda kung'ong'oleka nongwa Yesu adetili, “Nenga ndi filivi fifumili kumbindi kwa Chapanga.”
41 Eles começaram a criticar Jesus porque ele tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Vadeta, “Ayu Yesu mwana wa Yosefu nda? Tuvamanya tati mundu na Mamundu! Ponopa akuwesha wuli wuli kudeta kucha kafuma kumbindi?”
42 E diziam: — Este não é Jesus, filho de José? Por acaso nós não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que agora ele diz que desceu do céu?
43 Yesu kavawombela, “Mukotoo kuying'ong'utekela.
43 Jesus respondeu:
44 Kwahela mundu yawesha kwisa kwa nenga ila kwa liwovi lya Tati yanayishili. Na yayisa kwa nenga dandimshukushi mundu ayu lijuva lya mwishu.
44 Só poderão vir a mim aqueles que forem trazidos pelo Pai, que me enviou, e eu os ressuscitarei no último dia.
45 Vambuyi vayandika naha, ‘Vandu vosi davawuliwi na Chapanga.’ Na mundu yoyosi yampikanisha Tati na kukamula mawuli vaki dayisi kwa nenga.
45 Nos
46 Kwahela mundu yamuwonili Tati, ila yula yafumili kwa Chapanga, mweni weka hela ndi yamuwonili Tati.
46 Isso não quer dizer que alguém já tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; ele já viu o Pai.
47 Nakaka nguvawombela, mundu yajumila nenga kana unofu wa jola.
47 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Nenga ndi filivi fya Unofu.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Vavaha venu valili mana kula kucheja lakini vasovili.
49 Os antepassados de vocês comeram o maná no deserto, mas morreram.
50 Lakini afi ndi filivi fifumili kumbindi kwa Chapanga, mundu yoyosi yaghalya filivi afi dasovi ha.
50 Aqui está o pão que desce do céu; e quem comer desse pão nunca morrerá.
51 Nenga ndi filivi fya unofu fisunukili kufuma kumbindi kwa Chapanga. Leki mundu yoyosi paghalya filivi afi, dayikali jola. Na filivi afi ndi mvili wa nenga wundiwutawula ili vandu va mlimawu vavi na Unofu.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Se alguém comer desse pão, viverá para sempre. E o pão que eu darei para que o mundo tenha vida é a minha carne.
52 Vayawudi vakandili kulimbana kwa maya veni kwa veni, “Mundu ayu daweshi wuli wuli kutugayila mvili waki tulyi?”
52 Aí eles começaram a discutir entre si. E perguntavam: — Como é que este homem pode dar a sua própria carne para a gente comer?
53 Yesu kavawombela, “Nakaka nguvawombela, pamulya ng'odu mvili wa Mwana wa Mundu na kulanda mwasi waki, damuupoti Unofu mugati yenu.
53 Então Jesus disse:
54 Mundu yoyosi yaghalya mvili wa nenga na kulanda mwasi wa nenga, dapati Unofu wa jola na nenga dandimshukushi mulijuva lya mwishu.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Kwanongwa mvili wa nenga ndi filivi fya nakaka na mwasi wa nenga ndi chilandi cha nakaka.
55 Pois a minha carne é a comida verdadeira, e o meu sangue é a bebida verdadeira.
56 Mundu yoyosi yaghalya mvili wa nenga na kulanda mwasi wa nenga, akwikala mugati ya nenga na nenga nguyikala mugati ya mweni.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue vive em mim, e eu vivo nele.
57 Kucha wula Tati waveli Mnofu wanayishili nenga na nenga ndina Unofu kwanongwa ya Tati. Wuwula wula mundu yaghalya mvili wa nenga daghavi na unofu kwanongwa ya nenga.
57 O Pai, que tem a vida, foi quem me enviou, e por causa dele eu tenho a vida. Assim, também, quem se alimenta de mim terá vida por minha causa.
58 Filivi afi fyasunukili kufuma kumbindi kwa Chapanga kucha fila ha fivalili vambuyi vetu kula kucheja na kusova. Lakini mundu yoyosi yaghalya filivi afi daghavi na unofu wa jola.”
58 Este é o pão que desceu do céu. Não é como o pão que os antepassados de vocês comeram e mesmo assim morreram. Quem come deste pão viverá para sempre.
59 Yesu adetili afi paghaveyi akuwula munyumba ya kudadavila aku Kapelinaumu.
59 Jesus disse isso quando estava ensinando na sinagoga de Cafarnaum.
60 Vandu vatangalili yivamkovikelili pavapikanishili naha, vadeta, “Ayi milandu yidindala! Ghani yawesha kuyimanya?”
60 Muitos seguidores de Jesus ouviram isso e reclamaram: — O que ele ensina é muito difícil! Quem pode aceitar esses ensinamentos?
61 Yesu amanyili kucha vandundami vaveli vakung'ong'utekela chilongu achi, ngajila kumuwombela mundu. Topi kavadasha, “Chilongu achi chikuvagola muvi na chipwembwi?
61 Não disseram nada a Jesus, mas ele sabia que eles estavam resmungando contra ele. Por isso perguntou:
62 Ponopa dayivi wuliwuli pamumuwona Mwana wa Mundu akuwuya kumbindi kula kwaghaveyi dahili?
62 E o que aconteceria se vocês vissem o
63 Mfuki ndi yayegha unofu, liwovi lya mundu likujakwa chindu ha. Filongu findivawombilili ndi filongu fya Mfuki wa Chapanga yayegha Unofu.
63 O Espírito de Deus é quem dá a vida, mas o ser humano não pode fazer isso. As palavras que eu lhes disse são espírito e vida,
64 Hata naha, vamu va yumwi vangajila kujumila.” Yesu adetili nawula kwanongwa amanyili tangila ngengi vala vangajila kumjumila na yula yadayila kumshengeta.
64 mas mesmo assim alguns de vocês não creem. Jesus disse isso porque já sabia desde o começo quem eram os que não iam crer nele e sabia também quem ia traí-lo.
65 Pambeli Yesu kadeta, “Ndi nongwa ndadetili kucha kwahela mundu yawesha kwisa kwa nenga mbaka Tati amtangi.”
65 Jesus continuou:
66 Kwanongwa ya afi fyadetili, vala yivamkovikeleyi vatangalili vamuleka, vamukovikela kandi ha.
66 Por causa disso muitos seguidores de Jesus o abandonaram e não o acompanhavam mais.
67 Topi Yesu kavadasha vala vandundami vaki lilongu na vavili, “Wuli na yumwi mukudayila kuyiyendela?”
67 Então ele perguntou aos doze discípulos:
68 Simoni Petili kamuyangula, “Bambu, datuyendi kwa ghani? Yuwi kuna filongu fya unofu wa jola.
68 Simão Pedro respondeu: — Quem é que nós vamos seguir? O senhor tem as palavras que dão vida eterna!
69 Ponopa tukujumila na tumanya kucha yuwi kuva Mng'alili yufumili kwa Chapanga.”
69 E nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo que Deus enviou.
70 Yesu kavawombela, “Nenga ndi yindivashawulili yumwi lilongu na vavili? Lakini muyenu yumu Lijangavandu!”
70 Jesus disse:
71 Yesu adetli naha nongwa ya Yudasi, mwana wa Simoni Sikaliyoti, yumu wa vala vandundami lilongu na vavili. Pambeli Yuda ndi daamshengeti Yesu.
71 Ele estava falando de Judas, filho de Simão Iscariotes. Pois Judas, embora fosse um dos doze discípulos, ia trair Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.