João 4

Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mafwalisayu vapikanila kucha Yesu aveli akupata vanachuli vatangalili munu pitu Yohani mbatisha na kuvabatisha.
1 Os fariseus ouviram dizer que Jesus estava ganhando mais discípulos e batizava mais pessoas do que João.
2 Hata naha mweni Yesu kabatisha ha, ila vandundami vaki ndi vabatisheyi.
2 (De fato, não era Jesus quem batizava, e sim os seus discípulos.)
3 Topi Yesu papikanishili afi, kawuka Yudeya, kawuya Galilaya.
3 Quando Jesus ficou sabendo disso, saiu da Judeia e voltou para a Galileia.
4 Mumwanja wula, kapitila Samaliya.
4 No caminho, ele tinha de passar pela região da Samaria.
5 Kafika Sikali Mbwani ya Samaliya, pabehi na chitava cha Yakobi chamupili Yosefu mwana waki.
5 Ele chegou a uma cidade da Samaria, chamada Sicar, que ficava perto das terras que Jacó tinha dado ao seu filho José.
6 Pala pavelili na litepu lya Yakobi. Yesu ayikalili mulunenengu ya lila litepu, kwanongwa atofyili mwanja. Yaveli pabehi ya pamusi.
6 Ali ficava o poço de Jacó. Era mais ou menos meio-dia quando Jesus, cansado da viagem, sentou-se perto do poço.
7 Pambeli mdadala yumu wa mlima wa Samaliya kayisa palitepu kuteka machi. Yesu kamuwombela, “Nguluva machi nandi.”
7 Uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse:
8 Chipindi chila vandundami va Yesu vayendili kumbwani kuhemela filivi.
8 (Os discípulos de Jesus tinham ido até a cidade comprar comida.)
9 Topi yula mdadala kamuyangula, “Yuwi kuva Muyawudi na nenga Msamaliya. Ukuwesha wuliwuli kunuva machi va kulanda?” Vayawudi vayihashagha ha na Vasamaliya.
9 A mulher respondeu: — O senhor é judeu, e eu sou samaritana. Então como é que o senhor me pede água? (Ela disse isso porque os judeus não se dão com os samaritanos.)
10 Yesu kamuyangula, “Leki ungamanyili Chapanga akutawula chindu liki na ayu ghani yakuluva machi va kulanda, ungamuluvili mweni na mweni angakupili machi va unofu.”
10 Então Jesus disse:
11 Yula mdadala kamuwombela, “Bambu, kuvahela chindu cha kutekela machi na litepu lyeni litali munu. Topi dawupati koti machi va unofu?
11 Ela respondeu: — O senhor não tem balde para tirar água, e o poço é fundo. Como é que vai conseguir essa água da vida?
12 Mbuyi wetu Yakobi ndi yatugayilili yufwi litepu ali. Mweni bahala pamu na vana vaki na vang'ongolu vaki valandili machi vaki. Yuwi wukuyiwona kuva mkomi pitu Yakobi?”
12 Nosso antepassado Jacó nos deu este poço. Ele, os seus filhos e os seus animais beberam água daqui. Será que o senhor é mais importante do que Jacó?
13 Yesu kamuyangula, “Kila mundu yalanda machi ava dayumilwi kandi ha.
13 Então Jesus disse:
14 Lakini mundu yoyosi dalanda machi vala dandimgayili, dayumilwi kandi ha hata padokwa. Kwanongwa machi dandimgayili, davavi mugati yaki mukusesa machi na kutuva machi va unofu wa jola.”
14 mas a pessoa que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Porque a água que eu lhe der se tornará nela uma fonte de água que dará vida eterna.
15 Mdadala yula kamuwombela, “Bambu, topi unyimbi machi veni ili ngotoo kuyumilwa kandi na ngotoo kuyisa kandi apa kuteka machi.”
15 Então a mulher pediu: — Por favor, me dê dessa água! Assim eu nunca mais terei sede e não precisarei mais vir aqui buscar água.
16 Yesu kamuwombela, “Yendi kamkemi mlumi waku ayisi apa.”
16 — Vá chamar o seu marido e volte aqui! — ordenou Jesus.
17 Yula mdadala kamuyangula, “Nenga ndivahela mlumi.”
17 — Eu não tenho marido! — respondeu a mulher. Então Jesus disse:
18 Kwanongwa wahetiwili na valumi muhanu na ayu yiwikala nayu ponopa mlumi waku ng'odu.”
18 pois já teve cinco, e este que você tem agora não é, de fato, seu marido. Sim, você falou a verdade.
19 Pambeli mdadala yula kamuwombela, “Bambu, nguwona kucha yuwi mbuyi.
19 A mulher respondeu: — Agora eu sei que o senhor é um
20 Vavaha vetu vamudadavili Chapanga kumbindi ya chidunda achi, lakini yumwi Vayawudi mukudeta kucha Yelusalemu ndi peni patudayiliwa kumdadavila Chapanga.”
20 Os nossos antepassados adoravam a Deus neste monte , mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde devemos adorá-lo.
21 Yesu kamuwombela, “Mawu, ujumili nenga, chipindi chikwisa vandu davamdadavili ha Tati kumbindi ya chidunda achi wala aku Yelusalemu.
21 Jesus disse:
22 Yumwi Vasamaliya mumanya ha chimuchidadava. Vayawudi tukumdadava Chapanga yitumumanyili na kwa kupitila Vayawudi, Chapanga kavakombola vandu vosi va mumlima.
22 Vocês, samaritanos, não sabem o que adoram, mas nós sabemos o que adoramos porque a salvação vem dos judeus.
23 Lakini chipindi dachiyisi na chiva kala, ponopa yivamdadava kwa nakaka vakumudadava tati muufuki na unakaka. Nongwa tati akuvatama vandu yivamdadava ndambu yadayila mweni.
23 Mas virá o tempo, e, de fato, já chegou, em que os verdadeiros adoradores vão adorar o Pai em espírito e em verdade. Pois são esses que o Pai quer que o adorem.
24 Chapanga ndi Mfuki, vandu yivamdadava vakudayiliwa vamdadavi Mumfuki na unakaka.”
24 Deus é Espírito, e por isso os que o adoram devem adorá-lo em espírito e em verdade.
25 Mdadala yula kamuwombela, “Manya kucha Mkombola yivamkema Kilistu dayisi, payisa datuhimulili filongu fyosi.”
25 A mulher respondeu: — Eu sei que o
26 Yesu kamuwombela, “Nenga yideta na yuwi, ndi mweni.”
26 Então Jesus afirmou:
27 Chipindi chichila Vanachuli vaki vawuya. Vayikanganika kumuwona akuwombana na mdadala. Lakini kwahela mundu yamudashili yula mdadala kucha akudayila liki, awu kumudasha Yesu kucha nongwa liki akuwombana na mdadala yula.
27 Naquele momento chegaram os seus discípulos e ficaram admirados, pois ele estava conversando com uma mulher. Mas nenhum deles perguntou à mulher o que ela queria. E também não perguntaram a Jesus por que motivo ele estava falando com ela.
28 Topi mdadala yula kachileka chiyungu chaki cha machi pala, kawuya kumbwani, avawombilili vandu,
28 Em seguida, a mulher deixou ali o seu pote, voltou até a cidade e disse a todas as pessoas:
29 “Mwisi mumuloli mundu yang'ombilili milandu yosi yigolili! Ayu Kilistu nda?”
29 — Venham ver o homem que disse tudo o que eu tenho feito. Será que ele é o Messias?
30 Topi vandu vafuma mumbwani yila, vamyendela Yesu.
30 Muitas pessoas saíram da cidade e foram para o lugar onde Jesus estava.
31 Chipindi chichila vandundami vaki vamudediveka, pavadeta, “Muwula, wulyi tanila filivi!”
31 Enquanto isso, os discípulos pediam a Jesus: — Mestre, coma alguma coisa!
32 Lakini Yesu kavayangula, “Nenga ndina filivi mngajila kufimanya.”
32 Jesus respondeu:
33 Vanachuli vaki vakanda kuyidasha, “Kuna mundu yamuyeghilili filivi?”
33 Então os discípulos começaram a perguntar uns aos outros: — Será que alguém já trouxe comida para ele?
34 Yesu kavawombela, “Filivi fyangu ndi achi: kugola fila fyadayila Chapanga na kumalisha chichuku chanayishili ndiyigoli.
34 — A minha comida — disse Jesus — é fazer a vontade daquele que me enviou e terminar o trabalho que ele me deu para fazer.
35 Yumwi mukudeta, ‘Yisighala myesi mchechi chipindi cha kubena chivi.’ Lakini nenga nguvawombela, mugubutuli mesu, muloli fitava! Fivelekwa fikamala, fiva kala kwa kubeniwa.
35 Vocês costumam dizer: “Daqui a quatro meses teremos a colheita.” Mas olhem e vejam bem os campos: o que foi plantado já está maduro e pronto para a colheita.
36 Mundu yabena fivelekwa dahombiwi na akuvika fivelekwa pamu kwanongwa ya unofu wa jola. Pambeli mundu yakweta na mundu yabena davasekileli pamu.
36 Quem colhe recebe o seu salário, e o resultado do seu trabalho é a vida eterna para as pessoas. E assim tanto o que semeia como o que colhe se alegrarão juntos.
37 Kwa nongwa detelu yideta, ‘Mundu yumu akukweta mbeyu na wingi akubena fivelekwa’ wuva nakaka.
37 Porque é verdade o que dizem: “Um semeia, e outro colhe.”
38 Nenga ndavalayishili yumwi kuchitava kubena fivelekwa fingajila yumwi kuyiyasha. Vandu vamonga vayashiwili na yumwi mupata fwayida ya chichuku chawu.”
38 Eu mandei vocês colherem onde não trabalharam; outros trabalharam ali, e vocês aproveitaram o trabalho deles.
39 Vasamaliya vatangalili va mbwani yila vamujumilili Yesu kwanongwa ya filongu fya yula mdadala patovilelili naha, “Ang'ombilili fyosi figolili.”
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram em Jesus porque a mulher tinha dito: “Ele me disse tudo o que eu tenho feito.”
40 Vasamaliya vamuyendela Yesu, vamudediveka ayikali pamu na veni na Yesu kayikala nawu kwa majuva mavili.
40 Quando os samaritanos chegaram ao lugar onde Jesus estava, pediram a ele que ficasse com eles, e Jesus ficou ali dois dias.
41 Vandu vatangalili vamjumilili Yesu kwanongwa ya filongu fyaki.
41 E muitos outros creram por causa da mensagem dele.
42 Vamuwombela yula mdadala, “Ponopa tukujumila, kwanongwa filongu fiwutuwombilili weka ha, ila kwanongwa tupikana twaveni na tumanya nakaka kucha ayu ndi Mlowola wa mlima.”
42 Eles diziam à mulher: — Agora não é mais por causa do que você disse que nós cremos, mas porque nós mesmos o ouvimos falar. E sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo.
43 Pavapitili majuma mavili, Yesu awukili pala ayendili Galilaya.
43 Depois de ficar dois dias ali, Jesus foi para a região da Galileia.
44 Kwanongwa Yesu mweni adetili, “Mbuyi akutundamiwa ng'odu kayaki.”
44 Pois, como ele mesmo disse: “Um profeta não é respeitado na sua própria terra.”
45 Vandu va Galilaya vayendili Yelusalemu kulihungu lya Pasaka. Veni vafiwonili fyosi Yesu fyagolili kula. Topi Yesu pafikili Galilaya, vamlibushilili.
45 Quando chegou à Galileia, os moradores dali o receberam bem. É que eles tinham ido à Festa da Páscoa , em Jerusalém, e tinham visto tudo o que Jesus havia feito lá.
46 Pambeli Yesu kayenda kandi Kana, mumlima wa Galilaya, pala paghalambulili machi kuva difwayi. Apa kwaveli na mkomi yumu yavelili na mwana mtami aku Kapelinaumu.
46 Jesus voltou a Caná da Galileia, onde havia transformado água em vinho. Estava ali um alto funcionário público que morava em Cafarnaum. Ele tinha em casa um filho doente.
47 Topi mkomi yula papikanishili Yesu kafuma Yudeya kafika mumlima wa Galilaya, kamyendela, kamluva amlowoli mwana waki yatamikili dabadaba.
47 Quando ouviu dizer que Jesus tinha vindo da Judeia para a Galileia, foi pedir a ele que fosse a Cafarnaum e curasse o seu filho, que estava morrendo.
48 Yesu kamuwombela, “Pamuwona ng'odu chilangushilu na findu fya filoja mujumili ha!”
48 Jesus disse ao funcionário:
49 Yula mkomi kamuwombela, “Bambu, deku tuyendi ponopa mwana wangu akali hela kusova.”
49 Ele respondeu: — Senhor, venha depressa, antes que o meu filho morra!
50 Yesu kamuwombela, “Yendi, mwana waku mnofu.”
50 — Volte para casa! O seu filho vai viver! — disse Jesus. Ele creu nas palavras de Jesus e foi embora.
51 Paghaveyi mudeha akuwuya kayaki, vatanganili na vandumindumi vaki, vamuwombela, “Mwana waku kanana!”
51 No caminho encontrou-se com os seus empregados, que disseram: — O seu filho está vivo!
52 Mweni kavadasha chipindi liki mwana waki pananili. Veni vamuyangula, “Yikaveli saa saba pamusi.”
52 Então ele perguntou a que horas o filho havia começado a melhorar. Os empregados responderam: — Ontem, à uma da tarde, a febre passou.
53 Pambeli tati ayu kamanya kucha yikaveli pamusi yiyila Yesu pamuwombilili, “Mwana waku akunana.” topi mweni na nyumba yaki yosi vamjumila Yesu.
53 Aí o pai lembrou que havia sido naquela mesma hora que Jesus tinha dito: “O seu filho vai viver.” Então ele e toda a família creram em Jesus.
54 Achi ndi chilangushilu cha pili Yesu chalangushili yaveli paghaveyi akuwuya Galilaya kufuma Yudeya.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez depois de ter ido da Judeia para a Galileia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.