Mateus 22
ULwitikano uLupya (NDH) vs NTLH
1 UYeesu akabhamanyisha soona aBhafalisaayi na bhosongo abha bhapuuti mu fifwanikisho ifinine akati,
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 “Ichitangalala icha kumwanya chigheliile nu malafyale yumo yuuyo akatendekesha ubhweghi ubhwa mwana ghwake.
2 — O
3 Umalafyale yula akabhatuma abhabhombi bhaake pakubhiitisha bhaabho akabhapaalila ukuti bhiise ku bhweghi, loole abheene bhakakaana ukwisa.
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 “Po akabhatuma soona abhabhombi abhanine, akabhabhuula akati, ‘Bhuuka mubhabhuule bhala bhaabho ingabhapaalila ukuti, “Indendekeshiishe ifindu fyoshi ifya bhweghi. Naaghogha ingʼombe shangu shiisho sheelite leka. Isagha ku bhweghi.” ’
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 Loole abheene bhatakasaaghilaakwo. Bhakabhuuka ku mbombo shaabho, yumo akabhuuka ku mughunda ghwake, umunine pakuchulusha.
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 Abhanine bhakabhakola abhabhombi bhaake bhala, bhakabhakoma leka nu kubhaghogha.
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 Po bhwo umalafyale yula aapulika shiisho shaabhombighwa ku bhabhombi bhaake, akakalala leka. Akabhatuma abhashikali bhaake bhakaya bhaabhaghogha abhaghoghi bhala nu kupembania akaaya kaabho.
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 Po umalafyale yula akabhabhuula abhabhombi bhaake akati, ‘Ifindu ifya bhweghi fitendekeshiighwe, loole bhala bhaabho ingabhapaalila bhatakabha bhabhaghile ukwisa.
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Po ulu bhuuka mu sila indekaania, mubhabhuule bhooshi bhaabho mwakomaana nabho ukuti bhiise ku bhweghi.’
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 Abhabhombi bhala bhakabhuuka mu sila indekaania. Bhakiisa na bhandu bhooshi bhaabho bhakakomaanagha nabho, abhabhiibhi na bhiisa. Po abhaheesha bhakiisula mu nyumba iya bhweghi.
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 “Loole bhwo umalafyale yula iingila mu nyumba yila ukuti abhateshe abhaheesha, akamubhona mula umundu yumo yuuyo atakafwala imyenda iya bhweghi.
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 Akamubhuusha akati, ‘Ghwe mumanyani ughwe, kali, ghwingiile bhuleele muno bhwo utafwalite imyenda iya pa bhweghi?’ Loole umundu yula shikamwima amiishi.
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 Po umalafyale yula akabhabhuula abhabhombi bhaake akati, ‘Mupinye umundu uyu utulundi nu tukono nu kumutaagha kuuse ku chiisi, kuukwo indialilaghe nu kushesheetusha amiino ku nongwa iya bhubhafu ubhukali.’ ”
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Po uYeesu akamaliisha ukuyugha akati, “UChaala akubhiitisha abhandu abhingi ukwingila ku chitangalala chaake, loole bhanandi bhaabho abhasalite ukwingila.”
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Po aBhafalisaayi bhakatiilaapo pala, bhakabhuuka pakuyughisania muumwo bhabhaghiile ukumutegha uYeesu ku mashu ghaake.
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 Po bhakabhatuma kwa Yeesu abhamanyili bhaabho pamupeene na bhakongi abha malafyale uHelooti uAntipa, bhakabhuuka, bhakamubhuusha bhakati, “Ghwe Mumanyishi, tumeenye ukuti ughwe ghwe mundu ghwa nalooli nu kuti kumanyisha isila iya Chaala mu bhwanalooli. Soona utakumwoghopa umundu naayumo yuuyo ali ni mbombo iya pamwanya.
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Po tubhuule muumwo kushibhonela. Kali, indaghilo isha Moose shikutwitikisha ukusonga isongo kwa Kayisaali pamu nashiku?”
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 Loole uYeesu akayimanya inyango yaabho imbiibhi, akabhaamula, akabhabhuusha akati, “Mwe bhongubhisania umwe, kali, kooni mukuungela?
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Indangishe isalabhasha yiiyo mukusongagha isongo.” Bhoope bhakiisa kukwake ni salabhasha iya ndinaali yimo.
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 Po uYeesu akabhabhuusha akati, “Kali, chaani ichifwani ichi nu bhusimbe ubhu pa salabhasha iyi?”
20 e ele perguntou:
21 Abheene bhakamwamula bhakati, “Ichifwani nu bhusimbe, fya malafyale uKayisaali.” UYeesu akabhabhuula akati, “Po mupange uKayisaali fiifyo fya Kayisaali, soona mupange uChaala fiifyo fya Chaala.”
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 Bhwo bhaapulika ukwamula ukwa Yeesu, bhakaswigha leka. Po bhakamuleka pala pala, bhakatiilaapo.
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 Pi ishiku lila lila, aBhasandukaayi bhamu bhakabhuuka kwa Yeesu. ABhasandukaayi bhakiitikagha ukuti uChaala ataaakabhashuushe abhandu. Po bhamu bhakamubhuula uYeesu bhakati,
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 “Ghwe Mumanyishi, uMoose akatulaghila mu ndaghilo ukuti linga umundu aafwa nu kumuleka umukashi chishita kupaapa umwana, shikwitikishighwa ughwamwabho ukumwingila ichilingo umufwile uyo ukuti amupaapile umwana ughwa kwendelesha ingamu iya yuuyo afwile.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Mu kabhalilo kamu, pakabhaapo abhanamundu bhahaano na bhabhili (7). Ughwa bhwandilo akeegha umukolo nu kufwa chishita kupaapa umwana. Po ughwamwabho ughwa bhubhili akamwingila ichilingo umukolo umufwile yula.
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 Ughwamwabho yula ghwepe akafwa chishita kupaapa umwana. Shikabhombighwa bhubhuubhwo na ku ghwa bhutatu ukufika ku ghwa bhuhaano na bhabhili, bhooshi bhakafwa chishita kupaapa umwana.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Po pabhumalilo umukolo umufwile yula ghwepe akafwa.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Po tubhuule, kali, pi ishiku lila liilyo uChaala indiakabhashuushange abhafwe bhooshi, umukolo yula indiakabhe mukashi ghwani? Paapo akeeghighwa na bhaliisha bhooshi bhahaano na bhabhili!”
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 UYeesu akabhaamula akati, “Mukusobha leka ku nongwa iya kuti mutashimeenye shiisho shisimbiighwe mu Masimbo aMeelu, soona mutaghameenye amaka agha Chaala muumwo ghabheeliile.
29 Jesus respondeu:
30 Paapo bhwo abhafwe bhaashuuka, indibhakabhange ungati bhandumi abha Chaala bhaabho bhali kumwanya, bhaabho bhatakwegha pamu ukweghighwa.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 Loole ku sha kushuuka abhafwe, kali, mutabhelengite mu Masimbo aMeelu muumwo uChaala akabhabhuulila? Paapo akayugha akati,
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 ‘Une nee Chaala yuuyo uAbhulahamu, uIsiyaka nu Yaakobhu bhakaanyiipuutagha.’ Po abhandu bhaabho bhafwe bhatakumwipuuta uChaala, loole abhandu bhaabho bhuumi bho bhaabho bhakumwipuuta!”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Bhwo ifilundilo ifya bhandu bhaapulika isho, bhakaswigha leka ku fimanyisho fyake.
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 Bhwo aBhafalisaayi bhaapulika ukuti uYeesu aabhapoota aBhasandukaayi mu njugha, bhakabhungaana pamupeene nu kubhuuka kwa Yeesu.
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 Yumo mu Bhafalisaayi bhala yuuyo akabha mumanyishi ughwa ndaghilo isha Moose, akaghela ukumutegha uYeesu, akamubhuusha akati,
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 “Ghwe Mumanyishi, kali, ululaghilo luliku luulwo lukulu ukukinda indaghilo inine shooshi?”
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 UYeesu akamwamula akati, “Mughanaghe uMalafyale uChaala ghwako ku ndumbula yaako yooshi, ku nyinongʼono shaako shooshi na ku mahala ghaako ghooshi.
37 Jesus respondeu:
38 Ululaghilo ulu lwo luulwo lukulu ukukinda indaghilo inine shooshi, soona lwo luulwo lwa bhwandilo ukuti utwe tukongaghe.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Ululaghilo ulwa bhubhili luulwo lugheliile nu lwa bhwandilo, lwope lukuti, ‘Mughanaghe umunyiinyu isa muumwo ghwiyiighanite yughweghwe.’
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 Indaghilo shooshi isha Moose ni fimanyisho ifya bhasololi fikusubhaalila indaghilo shibhili ishi.”
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 Bhwo aBhafalisaayi bhala bhakaali bhabhungaanite pamupeene pala, uYeesu akabhabhuusha akati,
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 “Kali, mukwinongʼona bhuleele isha Mesiiya yuuyo Mupoki? Kali, mwana ghwani?” Bhakamwamula bhakati, “Mwana ghwa malafyale uNdaabhiti.”
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 UYeesu akabhabhuusha akati, “Linga isho sha nalooli, kali, nongwa yiki yiiyo uNdaabhiti bhwo akulongoshighwa nu Mbepo ughwa Chaala, akamwitisha uKilisiti ukuti Malafyale? Paapo uNdaabhiti akati,
43 Jesus tornou a perguntar:
44 ‘UMalafyale uChaala akamubhuula uMalafyale ghwangu akati,
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 “Linga uNdaabhiti akamwitisha uKilisiti ukuti Malafyale, po kali, uKilisiti abhaghiile bhuleele ukubha mwana ghwake?”
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 Naayumo umundu yuuyo akamwamula limo uYeesu. Soona ukufuma akabhalilo kala naayumo umundu yuuyo akasulwa ukumubhuusha uYeesu amabhuusho amanine.
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.