Mateus 21
ULwitikano uLupya (NDH) vs NAA
1 UYeesu na bhamanyili bhaake bhakapalamila mu kaaya aka Yelusaleemu, bhakafika mu kaaya aka Bheetifaaghe ku kaghamba aka Mishunguti. Po uYeesu akabhatuma abhamanyili bhaake bhabhili
1 Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois discípulos,
2 akabhabhuula akati, “Bhuuka mu kaaya kala kaako kali mundaashi mumwinyu, bhwo mwingila, nakalinga indimuyibhone imbunda ni nyaana yaake shipinyiighwe. Po mushaabhule, mwise nasho kukwangu.
2 dizendo-lhes:
3 Linga umundu yumo akubhabhuusha isha mbunda isho, mwise mumwamulaghe mutingi, ‘UMalafyale akushilonda,’ ghwepe indiabhiitikishe ukwisa nasho.”
3 E, se alguém disser alguma coisa, respondam: “O Senhor precisa deles.” E logo ele deixará que vocês tragam os animais.
4 Ishi shooshi shikabhombighwa ulwo ukuti libhombighwe ishu lila liilyo likayughighwa nu musololi uSakaliiya ukuti,
4 Ora, isto aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 “Bhabhuule abhandu abha mu kaaya aka Siyooni ukuti,
5 “Digam à filha de Sião: Eis que o seu Rei vem até você, humilde, montado em jumenta, e num jumentinho, cria de animal de carga.”
6 Po abhamanyili bhala bhakabhuuka nu kubhomba isa muumwo uYeesu akabhalaghilila.
6 Indo os discípulos e tendo feito como Jesus lhes havia ordenado,
7 Po bhwo bhiisa kwa Yeesu ni mbunda yila pamupeene ni nyaana yaake, bhakaalisha imyenda yaabho yimo pamwanya pa mbunda, po uYeesu akiikala pamwanya.
7 trouxeram a jumenta e o jumentinho. Então puseram em cima deles as suas capas, e sobre elas Jesus montou.
8 Ichilundilo ichikulu leka icha bhandu chikaalisha imyenda yaabho mu sila na bhanine bhakatema utusamba utwa makokwe nu kwalisha mu sila.
8 E a maior parte da multidão estendeu as suas capas no caminho, e outros cortavam ramos de árvores, espalhando-os pelo caminho.
9 Abhandu bhala bhaabho bhakatangila kundaashi na bhaabho bhakakongagha kunyuma kwa Yeesu, bhakayugha ku ishu ilya pamwanya bhakati,
9 E as multidões, tanto as que iam adiante dele como as que o seguiam, clamavam: “Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem em nome do Senhor! Hosana nas maiores alturas!”
10 Bhwo uYeesu iingila mu kaaya aka Yelusaleemu, akaaya kooshi kakafulungana leka. Abhandu bhakaanda ukubhuusania bheene-bheene bhakatingi, “Kali, ghwini uyu?”
10 E, quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou. E perguntavam: — Quem é este?
11 Abhandu bhooshi bhala bhakaamula bhakati, “Uyu ghwi Yeesu, musololi yula ughwa mu kaaya aka Naasaleeti, mu chiisu icha Ghalilaayi.”
11 E as multidões respondiam: — Este é o profeta Jesus, de Nazaré da Galileia!
12 Po uYeesu akiingila mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala. Bhwo iingila, akabhaagha nu kubhakiisha bhooshi bhaabho bhakaghulishanga nu kughula utundu mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala. Akashipindulania imeesa isha bhandu bhaabho bhakafunjagha indalama nu kupindulania ifitengu ifya bhandu bhaabho bhakaghulishanga ingunda.
12 Jesus entrou no templo e expulsou todos os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 UYeesu akabhabhuula akati, “Shisimbiighwe mu Masimbo aMeelu, uChaala akuti, ‘Inyumba yangu indiyikabhe nyumba iya nyipuuto.’ Loole umwe muyibhiikite ukubha mbako iya bhapoka ifya bhandu.”UYeesu akubhakiisha abhachulushi mu Nyumba iya Chaala|src="CN01787C.TIF" size="col" ref="21:12"
13 E disse-lhes:
14 Po bhwo uYeesu ali mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala, abhafwamaaso na bhochikwefu bhakiisa kukwake, ghwepe akabhaposha.
14 Cegos e coxos se aproximaram de Jesus, no templo, e ele os curou.
15 Loole bhwo abhosongo abha bhapuuti na bhamanyishi abha ndaghilo isha Moose bhaafibhona ifyika ifya kuswighisha fiifyo uYeesu akafibhomba, soona bhwo bhaapulika abhaana bhakuyugha ku ishu ilya pamwanya mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala bhakuti, “Apaalighwange yuuyo akufuma mu chikolo icha malafyale uNdaabhiti,” bhakakalala leka.
15 Mas, quando os principais sacerdotes e os escribas viram as maravilhas que Jesus fazia e as crianças que gritavam no templo: “Hosana ao Filho de Davi!”, ficaram indignados e perguntaram a Jesus:
16 Bhakamubhuusha uYeesu bhakati, “Kali, kupulika muumwo abhaana abha bhakuyughila?” UYeesu akabhaamula akati, “Ingupulika. Kali, mutabhelengite amashu agha ghasimbiighwe mu Masimbo aMeelu ukuti,
16 — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 UYeesu akabhaleka abhandu bhala, akabhuuka pakughona mu kaaya aka Bheetaniya.
17 E, deixando-os, saiu da cidade e foi para Betânia, onde passou a noite.
18 Bhwo uYeesu akughaluka ku Yelusaleemu pangeelo, isala yikamubhabha.
18 Cedo de manhã, ao voltar para a cidade, Jesus teve fome.
19 Po akalibhona ikokwe ilya mukuyu limo kulubhafu ku sila, akapalamila papiipi, akaagha litali ni seke naashimo, loole lili na maani gheene. Po akalibhuula ikokwe lila akati, “Ghwe likokwe ughwe, ukwandila umuusughu ukufika pabhumalilo, manye ghwelaghe soona iseke!” Nakalinga, ikokwe lila likuuma lyoshi.
19 E, vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas não encontrou nada, a não ser folhas. Então Jesus disse à figueira: E a figueira secou imediatamente.
20 Bhwo abhamanyili abha Yeesu bhaashibhona isho, bhakaswigha leka, bhakamubhuusha bhakati, “Kali, shili bhuleele ikokwe ili lyuma nakalinga?”
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 UYeesu akabhaamula akati, “Nalooli ingubhabhuula, linga muli nu lwitiko chishita kwilaamwa, nuumwe mubhaghiile ukushibhomba isa shiisho shaabhombighwa ku ikokwe ili. Soona mutaamukabhombe ishi sheeneeshe, loole linga mwakabhuula akaghamba aka ukuti, ‘Ipuka uye ghwiponie mu nyanja,’ shoope indishikabhombighwe.
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 Linga muli nu lwitiko, shooshi shiisho indimusuumaghe kwa Chaala bhwo mukwipuuta, indimupokeelaghe.” Ikokwe ilya mukuyu|src="lb00085c.tif" size="col" ref="21:19"
22 E tudo o que pedirem em oração, crendo, vocês receberão.
23 UYeesu akiingila soona mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala. Po bhwo ali pakumanyisha, abhosongo abha bhapuuti na bhosongo abha Bhayuuta bhakabhuuka pakumubhuusha bhakati, “Kali, ishi shiisho kushibhomba, kushibhomba ku maka agha ghwini? Kali, ghwini yuuyo akupiile amaka agho?”
23 Jesus entrou no templo e, quando já estava ensinando, os principais sacerdotes e os anciãos do povo se aproximaram dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? E quem lhe deu esta autoridade?
24 UYeesu akabhaamula akati, “Nuune indiimbabhuushe ishu limo. Po linga mwanyaamula ilyo, nuune indiimbabhuule ukuti ingubhomba shooshi isho ku maka agha ghwini.
24 Jesus respondeu:
25 Kali, amaka agha Yoohani agha kwosha abhandu ghakafuma kuughu? Kali, ghakafuma kwa Chaala pamu ghakafuma ku bhandu?” Po bhakayughisania bheene-bheene bhakati, “Linga twamwamula ukuti ghakafuma kwa Chaala, indiatubhuushe ukuti, ‘Po kali, kooni mutakamwitikagha?’
25 De onde era o batismo de João: do céu ou dos homens? E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele nos dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
26 Soona linga twamwamula ukuti ghakafuma ku bhandu, tukwoghopa ichilundilo icha bhandu ichi. Paapo bhooshi bhali nu bhwanalooli ukuti uYoohani akabha musololi ughwa Chaala.”
26 Mas, se dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos consideram João um profeta.
27 Po bhakamwamula bhakati, “Tutameenye kuukwo amaka agho ghakafuma.” Ghwepe uYeesu akabhabhuula akati, “Nuune indakubhabhuula ukuti ingubhomba shooshi ishi ku maka agha ghwini.”
27 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E ele, por sua vez, lhes disse:
28 UYeesu akayugha soona akati, “Kali, umwe mukutesha bhuleele isha chifwanikisho ichi? Akabhaakwo umundu yumo yuuyo akabha na bhaana abhaliisha bhabhili. Akabhuuka ku mwana ughwa bhwandilo, akamubhuula akati, ‘Ghwe mwana ghwangu, bhuuka pakubhomba imbombo mu mughunda ghwangu umuusughu.’
28 — O que vocês acham? Um homem tinha dois filhos. Chegando-se ao primeiro, disse: “Filho, vá hoje trabalhar na vinha.”
29 Umwana yula akamwamula akati, ‘Indakubhuuka.’ Loole pakataashi akasanusha inyinongʼono shaake, akabhuuka pakubhomba.
29 Ele respondeu: “Não quero ir.” Mas depois, arrependido, foi.
30 Po ughwise yula akabhuuka ku mwana ghwake ughwa bhubhili nu kumubhuula isa umunine yula. Ghwepe akamwamula akati, ‘Indiimbuuke taata.’ Loole atakabhuuka.
30 Dirigindo-se ao outro filho, o pai disse a mesma coisa. Ele respondeu: “Sim, senhor.” Mas não foi.
31 Kali, mu bhabhili bhala, ghwini yuuyo akabhomba isa muumwo ughwise akalondelagha?” Abhosongo abha bhapuuti na bhosongo abha Bhayuuta bhala bhakamwamula bhakati, “Yula ughwa bhwandilo.” Po uYeesu akabhabhuula akati, “Nalooli ingubhabhuula, abhasongesha songo na bhomalaya indibhakabhatangile ukwingila ku chitangalala icha Chaala.
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Eles responderam: — O primeiro. Então Jesus disse:
32 Paapo uYoohani akiisa kukwinyu ukuti abhalangishe isila iya bhugholofu, nuumwe mutakamwitika. Loole abhasongesha songo na bhomalaya bhakamwitika. Poope umwe bhwo mwashibhona shooshi isho, mutakiilaata ku mbiibhi shiinyu nu kumwitika.”
32 Porque João veio até vocês no caminho da justiça, e vocês não acreditaram nele; no entanto, os publicanos e as prostitutas acreditaram. Vocês, porém, mesmo vendo isso, não se arrependeram depois para acreditar nele.
33 UYeesu akeendelela ukuyugha akati, “Pulikishanga ichifwanikisho ichinine. Akabhaapo umulimi yumo yuuyo akalima umughunda ghwake nu kubhyala imisabhibhu. Akashunguusha ulubhagha, akakumba pakati ubhwina ubhwa kukamila imisabhibhu, soona akasenga akasonje aka kwima pamwanya abhalindilili. Pabhumalilo, akabhabhiika abhalimi mu mughunda ghula ukuti linga bhaaya bhiinula iseke bhakayabhane. Po akachuula.
33 — Escutem outra parábola. Havia um homem, dono de terras, que plantou uma vinha. Pôs uma cerca em volta dela, construiu nela um lagar, edificou uma torre e arrendou a vinha a uns lavradores. Depois, ausentou-se do país.
34 “Bhwo kaafika akabhalilo aka kwinula, akabhatuma abhabhombi bhaake ku bhalimi bhala ukuti bhaye bhamweghele iseke shiisho shikabha shaake.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono da vinha mandou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que cabiam a ele.
35 Loole abhalimi bhala bhakabhakola abhabhombi bhala, yumo bhakamukoma, umunine bhakamughogha nu munine bhakamukoma na mayondo.
35 Mas os lavradores, agarrando os servos, espancaram um, mataram outro e apedrejaram ainda outro.
36 Umundu yula akabhatuma soona abhabhombi abhanine bhaabho bhakabha bhingi ukukinda bhaabho akabhatuma kubhwandilo. Abhalimi bhala bhakabhabhombela akabhiibhi abhabhombi bhala isa muumwo bhakabhabhombela abha bhwandilo.
36 O dono enviou ainda outros servos em maior número; e os lavradores fizeram a mesma coisa com eles.
37 Pabhumalilo, akamutuma umwana ghwake akati, ‘Uyu mwana ghwangu, umwene indibhamughindike.’
37 Por último, o dono da vinha enviou-lhes o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
38 Loole bhwo abhalimi bhala bhaamubhona umwana yula, bhakayughisania bheene-bheene bhakati, ‘Yula, ghwe yuuyo indiakiingile ichilingo pa bhuyo ubhwa ghwise. Isagha tumughoghe ukuti ichilingo chaake chibhe chiitu.’
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram uns aos outros: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo e ficar com a herança dele para nós.”
39 Po bhakamukola, bhakamufumya kuuse ku mughunda, bhakamughogha.
39 E, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e o mataram.
40 Po linga umwene mughunda yula akuya kughaluka, kali, indiakabhombe kooni ku bhalimi bhala?”
40 Quando, pois, vier o dono da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Abheene bhakamwamula bhakati, “Indiakabhapyute abhabhiibhi bhala, soona umughunda ghwake ghula indiakabhape abhalimi abhanine bhaabho indibhakamuhombe iseke shiisho shaake ku kabhalilo kaake.”
41 Eles responderam: — Fará perecer horrivelmente aqueles malvados e arrendará a vinha a outros lavradores que lhe entregarão os frutos no tempo certo.
42 Po uYeesu akabhabhuusha soona akati, “Kali, mutabhelengite shiisho shisimbiighwe mu Masimbo aMeelu? Shisimbiighwe ukuti,
42 Então Jesus perguntou:
43 “Ku nongwa iyi, ingubhabhuula ukuti uChaala indiakachitiishe ichitangalala chaake kukwinyu nu kufipa ifyisu ifinine fiifyo indifikapaape iseke shaake.
43 — Portanto, eu lhes digo que o Reino de Deus será tirado de vocês e entregue a um povo que lhe produza os respectivos frutos.
44 Po umundu ghweshi yuuyo aaya aaghwila pi iyondo ilyo, indiakaposongane. Soona, ghweshi yuuyo indilikamughwile, indilikamutiisanie-tiisanie.”
44 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 Bhwo aBhafalisaayi na bhosongo abha bhapuuti bhaapulika ififwanikisho ifya Yeesu, bhakamanya ukuti fikubhayugha bho bhaabho.
45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas parábolas, entenderam que Jesus falava a respeito deles;
46 Po bhakalonda isila iya kumukola, loole bhakooghopa ichilundilo icha bhandu paapo abheene bhakamumanya uYeesu ukubha musololi.
46 e, embora quisessem prendê-lo, tinham medo das multidões, porque estas o consideravam como profeta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.