Marcos 1

ULwitikano uLupya (NDH) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ubhwandilo ubhwa Nongwa iNyiisa isha Yeesu Kilisiti uMwana ughwa Chaala bhwo ubhu.
1 A boa notícia que fala a respeito de Jesus Cristo, Filho de Deus, começou a ser dada
2 Inongwa ishi shikabhoneka isa muumwo shikasimbighwa mwa kalata ughwa musololi uYesaaya, uChaala akuti,
2 como o profeta Isaías tinha escrito. Ele escreveu o seguinte: “Deus disse: Eu enviarei o meu mensageiro adiante de você para preparar o seu caminho.”
3 “Umundu akwitisha mu lungalangala akuti,
3 E o profeta escreveu também: “Alguém está gritando no deserto: Preparem o caminho para o Senhor passar! Abram estradas retas para ele!”
4 Ughwandumi uyo akabha ghwi Yoohani uMwoshi. Akabhoneka mu lungalangala, akalumbililagha ukuti abhandu bhooshi bhiilaataghe imbiibhi nu kwoshighwa ukuti uChaala abhahobhokele imbiibhi shaabho.
4 E foi assim que João Batista apareceu no deserto, batizando o povo e anunciando esta mensagem: — Arrependam-se dos seus pecados e sejam batizados, que Deus perdoará vocês.
5 Po abhandu abhingi ukufuma mu kaaya aka Yelusaleemu na mu chiisu chooshi icha Yuteeya bhakabhuukagha kwa Yoohani. Bhakiilaatagha imbiibhi shaabho, ghwepe akabhooshanga mu lusooko ulwa Yoolotani.
5 Muitos moradores da região da Judeia e da cidade de Jerusalém iam ouvir João. Eles confessavam os seus pecados, e João os batizava no rio Jordão.
6 UYoohani akafwalagha umwenda ghuughwo ghukasonighwa na meeya agha ngamila, akiipinyagha umukanda ughwa likwela mu musana ghwake. Soona akalyanga abhopaashi nu bhwuki ubhwa mu chitengele.
6 Ele usava uma roupa feita de pelos de camelo e um cinto de couro e comia gafanhotos e mel do mato.
7 Akalumbililagha ku bhandu akatingi, “Kunyuma kukwangu akwisa umundu ughwa maka ukuunginda une, yuuyo indabhaghiile ukubha mubhombi ghwake, soona indabhaghiile ukufulama nu kusatula utughoye utwa filato fyake.
7 Ele dizia ao povo: — Depois de mim vem alguém que é mais importante do que eu, e eu não mereço a honra de me abaixar e desamarrar as correias das sandálias dele.
8 Une ingubhoosha na miishi gheene, loole umwene indiakabhooshange nu Mbepo uMwelu.”
8 Eu batizo vocês com água, mas ele os batizará com o Espírito Santo.
9 Ku kabhalilo kala kala uYeesu akiisa ukufuma ku kaaya aka Naasaleeti iya mu chiisu icha Ghalilaayi, akabhuuka nu kumwagha uYoohani mula. Po uYoohani akamwosha mu lusooko ulwa Yoolotani.
9 Nessa ocasião Jesus veio de Nazaré, uma pequena cidade da região da Galileia, e foi batizado por João Batista no rio Jordão.
10 Bhwo uYeesu akutiila ukufuma mu miishi, nakalinga akaagha kumwanya kwighuka, akamubhona uMbepo ughwa Chaala akwika pamwanya papaake ungati ngunda.
10 No momento em que estava saindo da água, Jesus viu o céu se abrir e o Espírito de Deus descer como uma pomba sobre ele.
11 Po ishu ukufuma kumwanya likapulikighwa likati, “Ughwe ghwe Mwana ghwangu umughanighwa, inguhobhoka nuughwe.”
11 E do céu veio uma voz, que disse: — Tu és o meu Filho querido e me dás muita alegria.
12 Nakalinga, uMbepo ughwa Chaala akamulongosha uYeesu ukubhuuka ku lungalangala.
12 Logo depois o Espírito Santo fez com que Jesus fosse para o deserto.
13 UYeesu akiikala kula kula amashiku amalongo manna (40) ukuti uSeetano amughele. Mu mashiku agho, akiikalagha pamupeene ni fikanu, soona abhandumi abha Chaala bhakiisa nu kumubhombela.
13 Jesus ficou lá durante quarenta dias, sendo tentado por Satanás. Ali havia animais selvagens, e os anjos cuidavam de Jesus.
14 UYoohani akapinyighwa mu nyumba iya bhapinyighwa. Bhwo aapinyighwa, uYeesu akabhuuka mu chiisu icha Ghalilaayi, akalumbililagha iNongwa iNyiisa iya Chaala,
14 Depois que João foi preso, Jesus seguiu para a região da Galileia e ali anunciava a boa notícia que vem de Deus.
15 akatingi, “Akabhalilo kafikite, ichitangalala icha Chaala chipalamiile. Pindukagha nu kwilaata imbiibhi shiinyu nu kuyiitika iNongwa iNyiisa iya Chaala.”
15 Ele dizia:
16 Ishiku limo uYeesu akaghendagha kulubhafu kwa sumbi ughwa Ghalilaayi. Bhwo akughenda, akabhabhona abhalobha iswi bhabhili bhaabho bhakabha ghwi Siimoni nu munungʼuna uNdeleeya bhakuponia ifilepa mwa sumbi.
16 Jesus estava andando pela beira do lago da Galileia quando viu dois pescadores. Eram Simão e o seu irmão André, que estavam no lago, pescando com redes.
17 Po uYeesu akabhiitisha akati, “Isagha muungongaghe une! Nuune indiimbabhiike ukubha bhalobha bhandu.”
17 Jesus lhes disse:
18 Po nakalinga, bhakafileka ifilepa fyabho, bhakamukonga.
18 Então eles largaram logo as redes e foram com Jesus.
19 UYeesu akaghenda pandaashi panandi pamupeene na bhamanyili bhaake bhabhili abho, akabhabhona abhandu bhabhili, uYaakobhu nu munungʼuna uYoohani, abhaana abha Sebhetaayi. Abhaana abho bhakabha mu bhwato, bhakatendekeshanga ifilepa fyabho.
19 Um pouco mais adiante Jesus viu outros dois irmãos. Eram Tiago e João, filhos de Zebedeu, que estavam no barco deles, consertando as redes.
20 Akabhiitisha ukuti bhamukongaghe nu kubha bhamanyili bhaake. Po bhakamuleka ughwise mu bhwato pamupeene na bhabhombi nu kwanda ukumukonga uYeesu.
20 Jesus chamou os dois, e eles deixaram Zebedeu, o seu pai, e os empregados no barco e foram com ele.
21 UYeesu na bhamanyili bhaake bhakabhuuka nu kufika mu kaaya aka Kapenabhumu. Bhwo lyafika ishiku ilya Sabhati, uYeesu akiingila mu sinaghoghi nu kwanda ukumanyisha.
21 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum, e, no sábado, ele foi ensinar na sinagoga .
22 Abhandu bhooshi bhakaswigha leka ni fimanyisho fyake, paapo atakamanyishanga ungati bhamanyishi abha ndaghilo isha Moose, loole akamanyishanga ungati mundu yuuyo ali na maka.
22 As pessoas que o escutavam ficaram muito admiradas com a sua maneira de ensinar. É que Jesus ensinava com a autoridade dele mesmo e não como os mestres da Lei.
23 Mu sinaghoghi mula, akabhaamwo umundu yumo yuuyo akakolighwa ni mbepo imbiibhi. Umundu uyo, akakuuta ku ishu ilya pamwanya
23 Então chegou ali um homem que estava dominado por um espírito mau. O homem gritou:
24 akati, “Ghwe Yeesu ughwa kufuma ku Naasaleeti! Kali, tuli bhuki tweshi? Kali, ghwisile pakutupyuta? Naakumanya ukuti ughwe ghwe Mwelu ghwe ufumite kwa Chaala.”
24 — O que quer de nós, Jesus de Nazaré? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem é você: é o Santo que Deus enviou!
25 Loole uYeesu akayikemela imbepo imbiibhi yila akati, “Ghwe mbepo imbiibhi ughwe, sumba! Fumaamwo mu mundu uyu.”
25 Então Jesus ordenou ao espírito mau:
26 Po imbepo imbiibhi yila yikamuyungaania ku maka umundu yula, yikakuuta ku ishu ilya pamwanya nu kutiilaamwo mu mundu yula.
26 Aí o espírito sacudiu o homem com violência e, dando um grito, saiu dele.
27 Abhandu bhooshi bhakaswigha nu kubhuusania bheene-bheene bhakati, “Kali, mbombo shiki ishi shiisho tukushibhona? Kali, fimanyisho ifipya? Paapo umundu uyu akumanyisha ku maka, soona ali na maka agha kushilaghila ni mbepo imbiibhi, shoope shikumupulika!”
27 Todos ficaram espantados e diziam uns para os outros: — Que quer dizer isso? É um novo ensinamento dado com autoridade. Ele manda até nos espíritos maus, e eles obedecem.
28 Inongwa isha Yeesu shikafumukwa lubhilo mu twaya twoshi utwa mu chiisu icha Ghalilaayi.
28 E a fama de Jesus se espalhou depressa por toda a região da Galileia.
29 Nakalinga, uYeesu na bhamanyili bhaake, uYaakobhu, uYoohani, uSiimoni nu Ndeleeya bhakafumaamwo mu sinaghoghi nu kwingila mu nyumba iya Siimoni nu Ndeleeya.
29 Logo depois, Jesus, Simão, André, Tiago e João saíram da sinagoga e foram até a casa de Simão e de André.
30 Ungʼinafyala ughwa Siimoni akabha aghonite pa chitala ku nongwa iya sekema, po bhakamupangila uYeesu isha sekema yaake.
30 A sogra de Simão estava de cama, com febre. Assim que Jesus chegou, contaram a ele que ela estava doente.
31 Po uYeesu akapalamila papiipi, akamukola akakono nu kumwinula. Nakalinga, umukolo yula akapola isekema yila. Po akanyatuka nu kwanda ukumutendekeshekesha uYeesu ifindu.
31 Ele chegou perto dela, segurou a mão dela e ajudou-a a se levantar. A febre saiu da mulher, e ela começou a cuidar deles.
32 Bhwo lyabha lya namasubha, abhandu bhakiisa kukwake na bhabhine abhingi na bhaabho bhakabha ni mbepo imbiibhi.
32 À tarde, depois do pôr do sol , levaram até Jesus todos os doentes e as pessoas que estavam dominadas por demônios.
33 Po abhandu abhingi abha mu kaaya aka Kapenabhumu kala, bhakabhungaana pa mulyango ughwa nyumba iya Siimoni yila.
33 Todo o povo da cidade se reuniu em frente da casa.
34 UYeesu akabhaposha abhandu abhingi bhaabho bhakabha na mabhine amingi nu kushikiisha imbepo imbiibhi inyingi, loole atakashiitikisha imbepo shila ukuyugha, paapo shikabha shimumeenye ukuti umwene Mwana ghwa Chaala.
34 Jesus curou muitas pessoas de todo tipo de doenças e expulsou muitos demônios. Ele não deixava que os demônios falassem, pois eles sabiam quem Jesus era.
35 Ishiku ilya ningeelo pangeelo ngaani bhwo kukaali ukucha, uYeesu akatiila nu kubhuuka pabhuyo ubhushiifu, akaanda ukwipuuta.
35 De manhã bem cedo, quando ainda estava escuro, Jesus se levantou, saiu da cidade, foi para um lugar deserto e ficou ali orando.
36 Bhwo uSiimoni na bhanine bhaagha uYeesu ataliimwo mu nyumba yila, bhakabhuuka pakumulonda.
36 Simão e os seus companheiros procuraram Jesus por toda parte.
37 Bhwo bhaamwagha, bhakamubhuula bhakati, “Ghwe Mumanyishi, abhandu abhingi ngaani bhakukulonda.”
37 Quando o encontraram, disseram: — Todos estão procurando o senhor.
38 Umwene akabhabhuula akati, “Tubhuuke ku bhandu abha mu twaya utunine tuutwo tuli papiipi na kaaya aka, ukuti kwope inje indumbilile iNongwa iNyiisa paapo iyi yo yiiyo mbombo niisile pakuyibhomba.”
38 Jesus respondeu:
39 Po akabhuuka nu kughenda mu twaya twoshi utwa mu Ghalilaayi nu kulumbilila mu masinaghoghi ghaabho nu kushikiisha imbepo imbiibhi.
39 Jesus andava por toda a Galileia, anunciando o evangelho nas sinagogas e expulsando demônios.
40 Po umundu yumo yuuyo akabha ni mbungo iya makete, akabhuuka kwa Yeesu, akafughamila pandaashi papaake nu kumusuuma akati, “Ghwe Malafyale, linga ghwighanite, ubhaghiile ukuunyeelufya.”
40 Um leproso chegou perto de Jesus, ajoelhou-se e disse: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser.
41 Ichisa chikamukola uYeesu, akagholosha akakono kaake, akamweghelesha, akati, “Niighanite, elupa.”
41 Jesus ficou com muita pena dele, tocou nele e disse:
42 Nakalinga, imbungo iya makete yila yikatiila, umundu yula akeelupa.
42 No mesmo instante a lepra desapareceu, e ele ficou curado. Então Jesus o mandou embora.
43 Po uYeesu akamubhuula ukuti abhuukaghe lubhilo nu kumusoka ku maka akati,
43 — ausente —
44 “Manye umubhuulaghe umundu naayumo. Loole bhuuka ghwilangishe ku mupuuti nu kufumya ifyabhupe ifya kupemba isa muumwo uMoose akalaghilila ukulangisha ukuti upolite.”
44 — ausente —
45 Loole umundu yula atakasumba, akabhuuka nu kwanda ukufumusha pooshi pala paapo akabhuukagha inongwa isha muumwo uYeesu akamuposha. Ku nongwa iya nongwa isho, uYeesu akapootwa ukwingila pabhwelu mu kaaya kooshi kala. Loole akiikala kuuse kuukwo kutakabha na bhandu. Poope abhandu bhakiisagha kukwake ukufuma imbafu shooshi.
45 Mas o homem começou a falar muito e espalhou a notícia. Por isso Jesus não podia mais entrar abertamente em qualquer cidade, mas ficava fora, em lugares desertos. E gente de toda parte vinha procurá-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.