Lucas 2
ULwitikano uLupya (NDH) vs NAA
1 Mu mashiku ghala bhwo uYoohani aapaapighwa, uKayisaali yuuyo ingamu yaake akabha ghwi Aghuusito ghwe yuuyo akalongoshanga ichiisu icha Looma. UAghuusito akalaghila ukuti abhandu bhooshi bhaabho bhakiikalagha mu chiisu chooshi icha Looma, bhasimbighwe ingamu nu kubhabhelengighwa.
1 Naqueles dias, foi publicado um decreto de César Augusto, convocando toda a população do Império para recensear-se.
2 Ukusimbighwa ingamu nu kubhelengighwa ukwa bhandu ukwo kukabha kwa bhwandilo mu chiisu icha Looma bhwo uKileniyo akulongosha ichiisu icha Siiliya.
2 Este, o primeiro recenseamento, foi feito quando Quirino era governador da Síria.
3 Po abhandu bhooshi bhakaghaluka nu kubhuuka ku twaya utwa chikolo chaabho ukuti bhaye bhasimbighwe ingamu shaabho nu kubhelengighwa.
3 Todos iam alistar-se, cada um à sua própria cidade.
4 Po ghwepe uYoosefu akatiila mu kaaya aka Naasaleeti kaako kali mu chiisu icha Ghalilaayi nu kubhuuka mu kaaya aka Bheetelehemu kaako kali mu chiisu icha Yuteeya muumwo umalafyale uNdaabhiti akapaapighwa. Ku nongwa iya kuti uYoosefu akafumila mu chikolo icha Ndaabhiti, yo yiiyo nongwa iyi akabhuuka ku Bheetelehemu pakusimbisha.
4 José também saiu da Galileia, da cidade de Nazaré, e foi para a Judeia, até a cidade de Davi, chamada Belém, por ser ele da casa e família de Davi,
5 UYoosefu akabhuuka pakusimbighwa nu kubhelengighwa pamupeene nu Maliiya yuuyo akamushingila. Akabhalilo ako, uMaliiya akabha pa bhungʼwamu.
5 a fim de alistar-se com Maria, sua esposa, que estava grávida.
6 Bhwo bhali mu Bheetelehemu, akabhalilo kakafika aka Maliiya ukupaapa.
6 E aconteceu que, estando eles ali, chegou o tempo de ela ter a criança.
7 Akapaapa umwana ghwake umuliisha, ukatoote, akamuniembetelela ni myenda nu kumughoneka mu chitiighi icha kuliishikisha ingʼombe. UMaliiya akabhomba ulwo ku nongwa iya kuti bhutakabhaamwo ubhuyo ubhwa kughona abheene mu nyumba isha bhaheesha.
7 Então Maria deu à luz o seu filho primogênito, enfaixou o menino e o deitou numa manjedoura, porque não havia lugar para eles na hospedaria.
8 Mu kabhalilo kala kala, bhakabhaapo abhaliishi bhamu abha bhonangʼooshi bhaabho bhakaliishanga ku chiposo kupiipi na kaaya aka Bheetelehemu. Abhaliishi abho bhakalindililagha abhonangʼooshi bhaabho pa kabhalilo aka pabhushiku.
8 Havia, naquela mesma região, pastores que viviam nos campos e guardavam os seus rebanhos durante as vigílias da noite.
9 Nakalinga, ughwandumi ughwa Malafyale akabhasetukila nu bhwelu ubhukulu ukufuma kwa Chaala bhukabhabhalila imbafu shooshi. Bhakaanda ukwoghopa leka.
9 E um anjo do Senhor desceu aonde eles estavam, e a glória do Senhor brilhou ao redor deles; e ficaram tomados de grande temor.
10 Loole ughwandumi akabhabhuula akati, “Pulikisha, manye mwoghopaghe, paapo niisa kukwinyu pakubhabhuula inongwa inyiisa iya lusekelo ulukulu yiiyo indiyibhahobhoshe abhandu bhooshi.
10 O anjo, porém, lhes disse: — Não tenham medo! Estou aqui para lhes trazer boa-nova de grande alegria, que será para todo o povo:
11 Umwana aapaapighwa umuusughu mu kaaya aka Bheetelehemu kaako uNdaabhiti akafumila. Umwana uyo indiakabhapokaghe abhandu bhooshi ukufuma ku mbiibhi shaabho, umwene ghwi Mesiiya, ghwi Malafyale.
11 é que hoje, na cidade de Davi, lhes nasceu o Salvador, que é Cristo, o Senhor.
12 Ichi cho chiicho chilangisho kukwinyu ukuti shiisho inguyugha sha nalooli, indimumwaghe umwana umufyele bhamuniembeteliile ni myenda, bhamughonekite mu chitiighi icha kuliishikisha ingʼombe.”
12 E isto servirá a vocês de sinal: vocês encontrarão uma criança envolta em faixas e deitada em manjedoura.
13 Nakalinga, ichilundilo ichikulu icha bhandumi chikiisa ukufuma kumwanya nu kwongaana pamupeene nu ghwandumi umunine yula, bhakamupaala uChaala bhakati,
13 E, de repente, apareceu com o anjo uma multidão do exército celestial, louvando a Deus e dizendo:
14 “Apaalighwange uChaala yuuyo ali kumwanya,
14 “Glória a Deus nas maiores alturas, e paz na terra entre os homens, a quem ele quer bem.”
15 Bhwo abhandumi bhaatiila nu kubhuuka kumwanya, abhaliishi abha bhonangʼooshi bhala bhakayughisania bheene-bheene bhakati, “Tubhuuke luluulu ku kaaya aka Bheetelehemu ukuti tuye tuteshe shiisho shaabhombighwa shiisho uMalafyale aatubhuula ukughendela ku ghwandumi ghwake.”
15 Quando os anjos se afastaram deles e voltaram para o céu, os pastores disseram uns aos outros: — Vamos até Belém e vejamos os acontecimentos que o Senhor nos deu a conhecer.
16 Po bhakabhuuka lubhilo ku Bheetelehemu kula. Bhwo bhaafika, bhakabhaagha uMaliiya nu Yoosefu, nu mwana umufyele aghonite mu chitiighi icha kuliishikisha ingʼombe.
16 Foram depressa e encontraram Maria e José, e a criança deitada na manjedoura.
17 Bhwo bhaamubhona umwana, bhakamubhuula ghweshi umundu inongwa shiisho ughwandumi akabhabhuula ku sha mwana uyo.
17 E, vendo isso, divulgaram o que lhes tinha sido dito a respeito deste menino.
18 Po abhandu bhooshi bhaabho bhakapulika inongwa shiisho abhaliishi bhala bhakabhabhuula, bhakaswigha leka.
18 Todos os que ouviram se admiraram das coisas relatadas pelos pastores.
19 Loole uMaliiya akashibhiika shooshi ishi mu ndumbula yaake nu kwendelela ukushiinongʼona.
19 Maria, porém, guardava todas estas palavras, meditando-as no coração.
20 Pabhumalilo, abhaliishi bhala bhakaghaluka kuukwo abhonangʼooshi bhaabho bhakabha bhwo bhakumupaala ngaani uChaala ku nongwa iya kuti shooshi shiisho bhakashipulika nu kushibhona, shikabhombighwa isa muumwo ughwandumi akabhabhuulila.Abhaliishi bhakumutesha UYeesu|alt="Stable birth" src="CN01623c.tif" size="col" loc="Luk 2:16" ref="2:16"
20 E os pastores voltaram, glorificando e louvando a Deus por tudo o que tinham ouvido e visto, como lhes tinha sido anunciado.
21 Bhwo umwana aafikisha amashiku mahaano na matatu (8) ukufuma muumwo akapaapighwa, bhakamukwesula nu kumupa ingamu iya Yeesu. Ingamu iyi yo yiiyo ughwandumi akamupa na bhwo ungʼina akaali ukubha pa bhungʼwamu.
21 E ao se completarem oito dias, quando o menino foi circuncidado, deram-lhe o nome de Jesus . Esse nome tinha sido dado pelo anjo, antes de o menino ser concebido.
22 Bhwo akabhalilo kaafika aka Maliiya ukwiyeelufya isa muumwo uChaala akalaghila mu ndaghilo isha Moose, uYoosefu nu Maliiya bhakamwegha umwana nu kubhuuka naghwe ku kaaya aka Yelusaleemu pakumubhiika pandaashi pa Malafyale uChaala
22 Passados os dias da purificação deles segundo a Lei de Moisés, levaram o menino a Jerusalém para o apresentar ao Senhor,
23 isa muumwo shisimbiighwe mu ndaghilo isha Moose ukuti, “Ghweshi umwana umuliisha ukatoote, akubha ghwa Malafyale uChaala.”
23 conforme o que está escrito na Lei do Senhor: “Todo primogênito será consagrado ao Senhor.”
24 Soona bhakabhuuka ku Yelusaleemu pakufumya ifyabhupe isa muumwo uMalafyale akamulaghilila uMoose mu ndaghilo shaake akati, “Indimukafumyange ingunda shibhili pamu utwana tubhili utwa ngunda.”
24 E também foram para oferecer um sacrifício, segundo o que está escrito na referida Lei: “Um par de rolinhas ou dois pombinhos.”
25 Mu kabhalilo ako, akabhaapo umundu yumo yuuyo ingamu yaake akabha ghwi Simiyooni yuuyo akiikalagha mu kaaya aka Yelusaleemu. USimiyooni akabhombagha shiisho shibhaghiile pandaashi pa Chaala nu kushibhombela imbombo indaghilo shaake. Ku fyinja ifyingi, uSimiyooni akalindililagha ukuti uChaala amutume uMesiiya ukwisa pakubhasubhaasha nu kubhapoka aBhaisilaeli. Soona, uSimiyooni akalongoshighwanga nu Mbepo uMwelu.
25 Em Jerusalém havia um homem chamado Simeão. Este homem era justo e piedoso e esperava a consolação de Israel; e o Espírito Santo estava sobre ele.
26 UMbepo uMwelu akamubhuula ukuti ataaakafwe bhwo akaali ukumubhona uMesiiya ukufuma kwa Malafyale.
26 Ele tinha recebido uma revelação do Espírito Santo de que não morreria antes de ver o Cristo do Senhor.
27 UMbepo uMwelu akamulongosha uSimiyooni ukwingila mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala bhwo uYoosefu nu Maliiya bhiisa nu mwana uYeesu ukuti bhamubhiike pandaashi pa Chaala ukukongana ni ndaghilo isha Moose.
27 Movido pelo Espírito, ele foi ao templo. Quando os pais trouxeram o menino Jesus para fazerem com ele o que a Lei ordenava,
28 Po abhapaapi bhaake bhakamupa uSimiyooni umwana, ghwepe akamupokeela mu tukono twake nu kumupaala uChaala akati,
28 Simeão o tomou nos braços e louvou a Deus, dizendo:
29 “Ghwe Malafyale ghwangu, ingukusuuma ghuunyiitikishe une ni mubhombi ghwako ukuti ifwe bhwo indi nu lutengaano, isa muumwo ukayughila.
29 “Agora, Senhor, podes despedir em paz o teu servo, segundo a tua palavra;
30 Paapo naamubhona na maaso ghangu yuneene uMupoki yuuyo afumite kukwako,
30 porque os meus olhos já viram a tua salvação,
31 yuuyo umutumite pakubhapoka abhandu bhooshi.
31 a qual preparaste diante de todos os povos:
32 Umwene ali ungati bhwelu ubhwa kulangisha ubhwanalooli bhwako ku bhandu bhooshi bhaabho bhataa Bhayuuta,
32 luz para revelação aos gentios, e para glória do teu povo de Israel.”
33 Bhwo abhapaapi abha Yeesu bhaapulika shiisho uSimiyooni akashiyughagha isha mwana ghwabho, bhakaswigha leka.
33 E o pai e a mãe do menino estavam admirados com o que se dizia a respeito dele.
34 Po uSimiyooni akabhasaya abhapaapi abha Yeesu nu kumubhuula uMaliiya akati, “Pulikisha, uChaala amusalite umwana uyu ukuti abhandu abhingi mu chiisu icha Isilaeli bhakayabhanikaghe. Abhandu bhooshi bhaabho indibhakamwitike, uChaala indiakabhasaye nu kubhapoka, loole bhooshi bhaabho bhataabhakamwitike, uChaala indiakabhalonge. Umwana uyu indiabhe ungati chilangisho chiicho chikubhalangisha abhandu ukubhuuka kwa Chaala, loole abhandu abhingi indibhakamukaanaghe.
34 Simeão os abençoou e disse a Maria, mãe do menino: — Eis que este menino está destinado tanto para ruína como para elevação de muitos em Israel e para ser alvo de contradição,
35 Soona, uChaala amusalite ukuti ashibhiikaghe pabhwelu inyinongʼono shiisho bhakwinongʼona mu ndumbula shaabho. Loole linga abhandu bhakumukaana, isho indishikakupelele ughwe ubhubhafu ubhukulu leka isa ubhubhafu ubhwa mumaaghi umutali ughwa bhwite linga ghukuyilasa indumbula yaako.”
35 para que se manifestem os pensamentos de muitos corações. Quanto a você, Maria, uma espada atravessará a sua alma.
36 Soona mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala, akabhaamwo nu musololi umukolo yumo yuuyo ingamu yaake akabha ghwi Hana. Ughwise ughwa Hana akabha ghwi Faanweli yuuyo akafumagha mu chikolo icha Aasheli. UHana akabha mukolo umughome leka ughwa fyinja amalongo mahaano na matatu na finna (84). UHana akeeghighwa nu kwikala nu mulume ifyinja fihaano na fibhiliishe (7), po umulume akafwa.
36 Havia uma profetisa, chamada Ana, filha de Fanuel, da tribo de Aser. Ela era bem idosa, tendo vivido com o marido sete anos desde que tinha se casado.
37 Bhwo uHana mufwile, akiikalagha akabhalilo kooshi mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala muumwo akamwipuutagha uChaala pabhushiku na pamuusi. Soona, uHana akiiyiimagha ukulya ifindu akabhalilo kooshi bhwo akwipuuta kwa Chaala.
37 Agora era viúva de oitenta e quatro anos. Ela não deixava o templo, mas adorava noite e dia, com jejuns e orações.
38 Bhwo uSimiyooni ali pakuyugha nu Yoosefu nu Maliiya mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala, uHana akiingila nu kwanda ukumupaala uChaala ku nongwa iya mwana uYeesu. Soona akeendelela ukushiyugha inongwa isha mwana uyo ku bhandu bhooshi bhaabho bhakabhaamwo mula, bhaabho bhakamulindililagha uMupoki ukwisa nu kubhapoka abhandu abha mu chiisu chooshi icha Isilaeli.
38 E, chegando naquela hora, dava graças a Deus e falava a respeito do menino a todos os que esperavam a redenção de Jerusalém.
39 Bhwo uYoosefu nu Maliiya bhaamala ukushibhomba shooshi isa muumwo uMalafyale uChaala akabhalaghilila mu ndaghilo isha Moose, bhakamwegha uYeesu nu kughaluka mu kaaya kaabho aka Naasaleeti mu chiisu icha Ghalilaayi.
39 Depois de terem cumprido tudo conforme a Lei do Senhor, voltaram para a Galileia, para a sua cidade de Nazaré.
40 Mu kaaya ako mwo muumwo uYeesu akeendelela ukukula umubhili nu kubha na maka na mahala amingi ku nongwa iya kuti uChaala akamughana nu kumusaya.
40 O menino crescia e se fortalecia, enchendo-se de sabedoria; e a graça de Deus estava sobre ele.
41 Abhapaapi abha Yeesu bhakabha nu lwiho ulwa kubhuuka ku kaaya aka Yelusaleemu chooshi ichinja pakusekelela ichaaka icha Pasaka.
41 Todos os anos os pais de Jesus iam a Jerusalém, para a Festa da Páscoa.
42 Bhwo uYeesu aabha ni fyinja kalongo na fibhili (12), umwene pamupeene na bhapaapi bhaake bhakakwela ukubhuuka ku Yelusaleemu pakusekelela ichaaka icha Pasaka ukukongana nu lwiho lwabho.
42 Quando ele atingiu os doze anos, foram a Jerusalém, segundo o costume da festa.
43 Po bhwo bhaamala ukusekelela ichaaka, abhapaapi abha Yeesu na bhandu abhanine bhakatiila nu kughaluka mu twaya twabho. Loole uYeesu akashaala mu kaaya aka Yelusaleemu chishita Yoosefu pamu uMaliiya ukumanya ukuti bhatakabha pamupeene naghwe.
43 Terminados os dias da festa, ao regressarem, o menino Jesus ficou em Jerusalém, sem que os pais dele o soubessem.
44 Bhwo abhapaapi bhaake bhakughaluka, bhakiinongʼonagha ukuti uYeesu akabha pamupeene na bhandu abhanine bhaabho bhakaghendagha pamupeene mu sila. Loole bhwo bhaaghenda isila iya lishiku limo chishita kumubhona, bhakaanda ukumulonda ku bhakamu na ku bhamanyani bhaabho.
44 Pensando, porém, que ele estava entre os companheiros de viagem, andaram um dia inteiro e, então, começaram a procurá-lo entre os parentes e os conhecidos.
45 Ku nongwa iya kuti abhapaapi bhaake bhakamulonda chishita kumwagha, pabhumalilo bhakaghaluka ukubhuuka ku Yelusaleemu bhwo bhakwendelela ukumulonda.
45 E, como não o encontraram, voltaram a Jerusalém à sua procura.
46 Pi ishiku ilya bhutatu, abhapaapi bhaake bhakamwagha uYeesu ali mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala, iikiile pakati pa bhamanyishi abha ndaghilo isha Moose, akubhapulikisha nu kubhabhuusha amabhuusho.
46 Três dias depois, o acharam no templo, assentado no meio dos doutores, ouvindo-os e fazendo-lhes perguntas.
47 Abhandu bhooshi bhaabho bhakamupulikishanga, bhakaswigha leka ku nongwa iya mahala ghaake na muumwo akaamulilagha akiisa shiisho bhakamubhuushanga.
47 E todos os que ouviam o menino se admiravam muito da sua inteligência e das suas respostas.
48 Bhwo abhapaapi bhaake bhaamwagha, bhakaswigha leka. Po ungʼina akamubhuusha uYeesu akati, “Ghwe mwana ghwangu, kali, kooni ghwatubhombela utwe ulwo? Pulikisha, une nu ghuuso twalabha leka ukukulonda paapo twapaashanga leka.”
48 Logo que os pais o viram, ficaram maravilhados. E a sua mãe lhe disse: — Filho, por que você fez isso conosco? Seu pai e eu estávamos aflitos à sua procura.
49 Po uYeesu akabhaamula akati, “Ghwe maayi, kali, kooni mwandondagha? Kali, mutaameenye ukuti une ingulondighwa ukubha mu nyumba iya Taata uChaala?”
49 Ele respondeu:
50 Loole abhapaapi bhaake bhatakashaaghania shiisho uYeesu akabhabhuulagha.
50 Não compreenderam, porém, as palavras que lhes disse.
51 Po uYeesu akiilomuka nu kubhuuka pamupeene na bhapaapi bhaake ku kaaya aka Naasaleeti, ghwepe akeendelela ukubhapulika abhapaapi bhaake akabhalilo kooshi. Loole ungʼina akashibhiika shooshi isho mu ndumbula yaake nu kwendelela ukushiinongʼona.
51 E voltou com eles para Nazaré e era submisso a eles. E a mãe dele guardava todas estas coisas no coração.
52 Po uYeesu akeendelela ukukula umubhili nu kubha na mahala. UChaala na bhandu bhakeendelela ukumughana.
52 E Jesus crescia em sabedoria, estatura e graça, diante de Deus e dos homens.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.