João 7
ULwitikano uLupya (NDH) vs NVT
1 Po bhwo isho shaakinda, uYeesu akaanda ukushunguulila mu twaya utwa mu chiisu icha Ghalilaayi. Atakalondagha ukushunguulila mu chiisu icha Yuteeya ku nongwa iya kuti abhalongoshi abha Bhayuuta bhaabho bhakabha mu chiisu icho, bhakalondagha ukumughogha.
1 Depois disso, Jesus viajou pela Galileia. Queria ficar longe da Judeia, onde os líderes judeus planejavam sua morte.
2 Akabhalilo aka chaaka icha Fitembe icha Bhayuuta kakabha kaapalamila.
2 Logo, porém, chegou o tempo da celebração judaica chamada Festa das Cabanas,
3 Po abhanungʼuna abha Yeesu bhakamubhuula bhakati, “Tiilaapo panu, ubhuuke ku Yuteeya ukuti abhamanyili bhaako bhaye bhafibhone ifyika fiifyo kubhomba.
3 e os irmãos de Jesus lhe disseram: “Saia daqui e vá à Judeia, onde seus seguidores poderão ver os milagres que realiza.
4 Umundu atakubhombagha imbombo shaake ku bhushiifu linga akulonda ukufumukwa ku bhandu. Linga nalooli ubhaghiile ukubhomba shooshi ishi, po ilangisha ku bhandu bhooshi abha pa chiisu ichi ukuti bhakumanye.”
4 Você não se tornará famoso escondendo-se dessa forma. Se você pode fazer coisas tão maravilhosas, mostre-se ao mundo!”.
5 Abhanungʼuna bhaake bhakayugha ulwo paapo bhoope bhatakamwitikagha uYeesu ukuti ghwi Kilisiti.
5 Pois nem mesmo seus irmãos criam nele.
6 Po uYeesu akabhaamula akati, “Akabhalilo kangu une aka kubhuuka kakaali katafikite, loole umwe mubhaghiile ukubhuuka akabhalilo kooshi.
6 Jesus respondeu: “Agora não é o momento certo de eu ir, mas vocês podem ir a qualquer hora.
7 Abhandu abha mu chiisu ichi bhatabhaghiile ukubhakalalila umwe, loole bhakuungalalila une paapo ingubhabhuula ukuti shiisho bhakushibhomba mbiibhi.
7 O mundo não pode odiá-los, mas a mim ele odeia, pois eu o acuso de fazer o mal.
8 Kwelagha mwibheene ukubhuuka ku Yelusaleemu pakusekelela ichaaka. Une indakubhuuka ku chaaka ichi paapo akabhalilo kangu kakaali ukufika.”
8 Vão vocês. Eu ainda não irei a essa festa, pois meu tempo ainda não chegou”.
9 Bhwo uYeesu aayugha isho, akashaala mu chiisu icha Ghalilaayi.
9 Tendo dito isso, permaneceu na Galileia.
10 Loole bhwo abhanungʼuna abha Yeesu bhaabhuuka ku Yelusaleemu pakusekelela ichaaka, uYeesu ghwepe akakwela ukubhuuka ku Yelusaleemu loole chishita kwilangisha pabhwelu.
10 Contudo, depois que seus irmãos partiram para a festa, ele também foi, mas em segredo, permanecendo distante dos olhos do público.
11 Po bhwo bhali pa chaaka, abhalongoshi abha Bhayuuta bhakamulondagha uYeesu. Bhakabhabhuusha abhandu bhaabho bhakabhaapo pala bhakati, “Kali, ali kuughu umundu uyo yuuyo bhakumwitisha bhakuti ghwi Yeesu?”
11 Os líderes judeus tentavam encontrá-lo na festa e perguntavam se alguém o tinha visto.
12 Abhandu abhingi ukufuma mu chilundilo chila bhakakaanikanagha ku nongwa iya Yeesu. Bhamu bhakatingi uYeesu mundu mwisa, loole abhanine bhakatingi uYeesu mundu yuuyo akubhashimbula abhandu.
12 Havia muita discussão a seu respeito entre as multidões. Alguns afirmavam: “Ele é um homem bom”, enquanto outros diziam: “Ele não passa de um impostor, que engana o povo”.
13 Po naayumo umundu yuuyo akamuyughagha uYeesu pabhwelu ku nongwa iya kubhooghopa abhalongoshi abha Bhayuuta.
13 Mas ninguém tinha coragem de falar sobre ele em público, por medo dos líderes judeus.
14 Bhwo amashiku agha kusekelela ichaaka icha Fitembe icho ghaafika pakati, uYeesu akabhuuka, akiingila mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala nu kwanda ukubhamanyisha abhandu.
14 Então, na metade da festa, Jesus subiu ao templo e começou a ensinar.
15 Po abhalongoshi abha Bhayuuta bhakaswigha nu kwanda ukuyughisania bheene-bheene bhakati, “Kali, umundu uyu abhaghiile ukushimanya bhuleele shooshi isho bhwo atamanyiile naalumo ku bhamanyi abha ndaghilo?”
15 Os judeus que estavam ali ficaram admirados ao ouvi-lo. “Como ele sabe tanto sem ter estudado?”, perguntavam.
16 Po uYeesu akabhaamula akati, “Ifimanyisho fiifyo ingumanyisha fitaa fyangu, loole fikufuma kwa Chaala yuuyo akaanduma kukwinyu.
16 Jesus lhes respondeu: “Minha mensagem não vem de mim mesmo; vem daquele que me enviou.
17 Umundu ghweshi yuuyo akulonda ukubhomba shiisho uChaala iighanite, indiashaaghanie ukuti ifimanyisho ifi fifumite kwa Chaala pamu inguyugha ku maka ghangu.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se meu ensino vem dele ou se falo por mim mesmo.
18 Umundu ghweshi yuuyo akuyugha ku maka ghaake, akwilondela ubhukulumba bhwake mwene. Loole yuuyo akulonda ubhukulumba ubhwa yula yuuyo amutumite, akuyugha bhwanalooli, bhutaa bhumyashi.
18 Aquele que fala por si mesmo busca sua própria glória, mas quem procura honrar aquele que o enviou diz a verdade, e não mentiras.
19 Mushimeenye ukuti pamupeene nu kuti uMoose akabhapa abhosekulu bhiinyu indaghilo isha Chaala ukuti mushikongaghe, loole poope naayumo umundu pakati papiinyu yuuyo akushikonga indaghilo isho. Po kali, kooni mukulonda isila iya kuungogha?”
19 Moisés lhes deu a lei, mas nenhum de vocês obedece a ela. Então por que procuram me matar?”.
20 Bhwo uYeesu aayugha isho, ichilundilo icha bhandu chikamwamula chikati, “Ughwe ukoliighwe ni mbepo imbiibhi! Kali, ghwini yuuyo akulonda ukukughogha?”
20 A multidão respondeu: “Você está possuído por demônio! Quem procura matá-lo?”.
21 UYeesu akabhaamula akati, “Naabhombite ichiika chimo pi ishiku ilya Sabhati, umwe mweshi mwanyomokite nu kukalala.
21 Jesus respondeu: “Eu fiz um milagre no sábado, e vocês ficaram admirados.
22 UMoose akabhalaghila umwe ukubhakwesula abhaana bhiinyu abhaliisha. Ataa ghwi Moose yuuyo akaandisha ulwiho ulwa kukwesula, loole bhosekulu bhiinyu. Ulu umwe mukubhakwesula abhaana bhiinyu abhaliisha na pi ishiku ilya Sabhati.
22 No entanto, vocês também trabalham no sábado quando obedecem à lei da circuncisão que Moisés lhes deu, embora, na verdade, a circuncisão tenha começado com os patriarcas, muito antes da lei de Moisés.
23 Linga mukubhakwesula abhaana bhiinyu abhaliisha na pi ishiku ilya Sabhati ukuti mukongaghe indaghilo shiisho uMoose akabhapa, po kali, kooni mukuungalalila une ku nongwa iya kumuposha umundu pi ishiku ilya Sabhati?
23 Pois, se o tempo certo de circuncidar seu filho cai no sábado, vocês realizam a cerimônia, a fim de não quebrar a lei de Moisés. Então por que ficam indignados comigo pelo fato de eu curar um homem no sábado?
24 Manye mumulongaghe umundu ukuti mutulanongwa ku nongwa iya shiisho shikubhoneka kuuse, loole mumulongaghe umundu ukukongana na shiisho sha nalooli pandaashi pa Chaala.”
24 Não julguem de acordo com as aparências, mas julguem de maneira justa”.
25 Po abhandu bhamu bhaabho bhakiikalagha mu kaaya aka Yelusaleemu bhakaanda ukubhuusania bheene-bheene bhakati, “Kali, umundu uyu ataa ghwi Yeesu yuuyo abhalongoshi bhakulonda ukumughogha?
25 Alguns do povo, que moravam em Jerusalém, começaram a perguntar uns aos outros: “Não é este o homem a quem procuram matar?
26 Tesha, ulu akuyugha pabhweluushe, poope abheene bhatakumubhuula naalimo! Kali, abhalongoshi bhabhaghiile ukubha bhashimeenye nalooli ukuti uYeesu ghwe yuuyo ghwi Kilisiti?
26 Aqui está ele, porém, falando em público, e não lhe dizem coisa alguma. Será que nossos líderes acreditam que ele é o Cristo?
27 Loole utwe tumumeenye umundu uyu kuukwo akufuma. Linga uKilisiti akwisa, naayumo umundu yuuyo indiakamanye kuukwo akufumila.”
27 Mas como pode ser este homem? Sabemos de onde ele vem. Quando o Cristo vier, ninguém saberá de onde ele é”.
28 Bhwo uYeesu ali pakumanyisha mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala, akayugha ku ishu ilya pamwanya akati, “Nalooli muumeenye une, soona mumeenye na kuukwo ifumite. Une indakiisa ku maka ghangu, loole uChaala yuuyo aandumite ghwe yuuyo ghwa nalooli, nuumwe mutamumeenye.
28 Enquanto ensinava no templo, Jesus disse em alta voz: “Sim, vocês me conhecem e sabem de onde eu venho. Mas não estou aqui por minha própria conta. Aquele que me enviou é verdadeiro, e vocês não o conhecem.
29 Une imumeenye uChaala paapo ifumite kukwake, soona ghwe yuuyo aandumite kukwinyu.”
29 Mas eu o conheço, porque venho dele, e ele me enviou a vocês”.
30 Bhwo abhalongoshi bhala bhaapulika isho, bhakalonda isila iya kumukola, loole atakabhaapo umundu yuuyo akasulwa ukumukola ku nongwa iya kuti akabhalilo kaake kakabha kakaali ukufika.
30 Então tentaram prendê-lo, mas ninguém pôs as mãos nele, porque ainda não havia chegado sua hora.
31 Loole abhandu abhingi bhaabho bhakabha mu chilundilo chila bhakamwitika uYeesu, bhakabhuusha bhakati, “Kali, linga uMesiiya aaya iisa, indiakabhombe ifyika ifyingi ukukinda fiifyo umundu uyu aafibhomba?”
31 Muitos entre as multidões no templo creram nele e diziam: “Afinal, alguém espera que o Cristo faça mais sinais do que este homem tem feito?”.
32 Bhwo aBhafalisaayi bhaachipulika ichilundilo icha bhandu bhakuteketa ku sha Yeesu, abheene pamupeene na bhosongo abha bhapuuti bhakabhatuma abhalindilili abha Nyumba iya Chaala ukuti bhamukole.
32 Quando os fariseus ouviram que as multidões sussurravam essas coisas, eles e os principais sacerdotes enviaram guardas do templo para prendê-lo.
33 Po uYeesu akabhabhuula abhandu bhala akati, “Indiimbe pamupeene nuumwe ku kabhalilo akapimbaashe bhwo ingaali ukughaluka ukubhuuka kukwake yuuyo akaanduma.
33 Jesus, porém, lhes disse: “Estarei com vocês só um pouco mais. Então voltarei para aquele que me enviou.
34 Indimukaandondaghe, loole mutaamukaanyaaghaghe, soona mutabhaghiile ukwisa kuukwo indiingabhe.”
34 Vocês procurarão por mim, mas não me encontrarão. E não poderão ir para onde eu vou”.
35 Po abhalongoshi bhala bhakabhuusania bheene-bheene bhakati, “Kali, umundu uyu indiabhuuke kuughu kuukwo utwe tutabhaghiile ukumwagha? Kali, indiabhuuke ku Bhayuuta bhaabho bhanyambaanite mu twaya utwa bhaabho bhataa Bhayuuta nu kubhamanyisha?
35 Os judeus se perguntavam: “Para onde ele pretende ir? Será que planeja partir e ir aos judeus em outras terras? Talvez até ensine aos gregos!
36 Kali, akulonda ukutubhuula sha kooni ku mashu ghaake agha akuti, ‘Indimukaandondaghe, loole mutaamukaanyaaghaghe, soona mutabhaghiile ukwisa kuukwo indiingabhe’?”
36 O que ele quer dizer quando fala: ‘Vocês procurarão por mim, mas não me encontrarão’ e ‘Não poderão ir para onde eu vou’?”.
37 Pi ishiku ilya bhumalilo ilya chaaka icha Fitembe, uYeesu akiima mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala, akayugha ku ishu ilya pamwanya nu kubhabhuula abhandu akati, “Umundu ghweshi yuuyo akwipulika inyoota, po iise kukwangu nuune indiimupe amiishi ghaagho ghakumupa ubhwumi ubhwa bhwila na bhwila.
37 No último dia, o mais importante da festa, Jesus se levantou e disse em alta voz: “Quem tem sede, venha a mim e beba!
38 Umundu ghweshi yuuyo akwisa pakungʼwa nu kuunyiitika une, indiakabhe isa muumwo shisimbiighwe mu Masimbo aMeelu ukuti, ‘Isooko isha miishi ghaagho ghakubhapa abhandu ubhwumi ubhwa bhwila na bhwila indishikafumaghe mu ndumbula yaake.’ ”
38 Pois as Escrituras declaram: ‘Rios de água viva brotarão do interior de quem crer em mim’”.
39 UYeesu akayughagha isooko isha miishi ukumulingaania uMbepo ughwa Chaala yuuyo bhooshi bhaabho bhakamwitika uYeesu, bhakabhuukagha pakumupokeela. Ku kabhalilo ako, uChaala akabha akaali ukumutuma uMbepo ghwake kukwabho ku nongwa iya kuti uChaala akabha akaali ukumupa ubhukulumba uYeesu.
39 Quando ele falou de “água viva”, estava se referindo ao Espírito que seria dado mais tarde a todos que nele cressem. Naquela ocasião o Espírito ainda não tinha sido dado, pois Jesus ainda não havia sido glorificado.
40 Bhwo abhandu bhamu bhaabho bhakabha mu chilundilo chila bhaapulika amashu agho, bhakaanda ukuyugha bhakati, “Nalooli umundu uyu musololi.”
40 Quando as multidões o ouviram dizer isso, alguns declararam: “Certamente este homem é o profeta por quem esperávamos”.
41 Abhandu abhanine bhakati, “Umundu uyu ghwi Mesiiya.” Loole abhanine bhakati, “Nashiku, umundu uyu ataa ghwi Mesiiya, paapo uMesiiya atabhaghiile ukufuma mu chiisu icha Ghalilaayi.
41 Outros afirmaram: “Ele é o Cristo”. E ainda outros disseram: “Não é possível! O Cristo virá da Galileia?
42 Paapo shisimbiighwe mu Masimbo aMeelu ukuti uMesiiya indiakafume mu chikolo icha malafyale uNdaabhiti nu kuti indiakapaapighwe mu kaaya aka Bheetelehemu, akaaya kaako umalafyale uNdaabhiti akiikalagha.”
42 As Escrituras afirmam claramente que o Cristo nascerá da linhagem real de Davi, em Belém, o povoado onde o rei Davi nasceu”.
43 Po abhandu bhakayabhanika ku nongwa iya Yeesu.
43 Assim, a multidão estava dividida a respeito de Jesus.
44 Bhamu bhakalondagha ukumukola uYeesu, loole naayumo umundu yuuyo akasulwa ukumweghelesha.
44 Alguns queriam que ele fosse preso, mas ninguém pôs as mãos nele.
45 Pabhumalilo abhalindilili abha Nyumba iya Chaala bhala bhakaghaluka ku bhosongo abha bhapuuti na ku bha Bhafalisaayi bhaabho bhakabhatuma. Bhwo bhaaghaluka chishita kumukola uYeesu, abhalongoshi abha Bhayuuta bhakabhabhuusha abhalindilili bhala bhakati, “Kali, kooni mutaamukolagha uYeesu nu kwisa naghwe?”
45 Quando os guardas do templo voltaram sem ter prendido Jesus, os principais sacerdotes e fariseus perguntaram: “Por que vocês não o trouxeram?”.
46 Abhalindilili bhala bhakabhaamula abhalongoshi bhaabho bhakati, “Twapooshitwe ukumukola ku nongwa iya kuti ataliipo umundu yuuyo akuyugha ku maka isa muumwo umundu yula akuyughila.”
46 “Nunca ouvimos alguém falar como ele!”, responderam.
47 ABhafalisaayi bhakabhabhuusha bhakati, “Kali, uYeesu aabhashimbula nuumwe?
47 “Vocês também foram enganados?”, zombaram os fariseus.
48 Kali, aliipo umulongoshi yumo pamu uMufalisaayi yumo yuuyo amwitikite uYeesu?
48 “Por acaso um de nós que seja, entre os líderes ou fariseus, crê nele?
49 Loole ichilundilo icha bhandu bhaabho bhakumwitika uYeesu bho bhala bhatashimeenye indaghilo isha Moose. Ku nongwa iyo, uChaala abhaghunite abhandu abho.”
49 As multidões ignorantes o seguem, mas elas não têm conhecimento da lei. São amaldiçoadas!”
50 Po uNikondeemu, yumo mu bhalongoshi abha Bhafalisaayi, yuuyo akabhuuka ishiku limo pabhushiku kwa Yeesu akabhalilo aka kunyuma, akabhabhuusha abhanine akati,
50 Então Nicodemos, o líder que antes havia se encontrado com Jesus, perguntou:
51 “Kali, indaghilo isha Moose shikutwitikisha ukumulonga umundu linga tutaamupulikisha taashi nu kushaaghania shiisho akubhomba?”
51 “A lei permite condenar um homem antes mesmo de haver uma audiência?”.
52 Abheene bhakamwamula uNikondeemu bhakati, “Kali, nuughwe ufumite mu Ghalilaayi? Bhuuka ubhelenge soona akiisa aMasimbo aMeelu, po nuughwe indiushaaghanie ukuti naayumo umusololi yuuyo abhaghiile ukufuma mu chiisu icha Ghalilaayi.”
52 “Você também é da Galileia?”, responderam eles. “Procure e veja por si mesmo: nenhum profeta vem da Galileia!”
53 — ausente —
53 Então todos foram para casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.