João 4

ULwitikano uLupya (NDH) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Po aBhafalisaayi bhakapulika ukuti uYeesu akubhoosha nu kubhaagha abhamanyili abhingi ukukinda uYoohani uMwoshi.
1 Os fariseus ouviram dizer que Jesus estava ganhando mais discípulos e batizava mais pessoas do que João.
2 Ubhwanalooli bhwa kuti ataa ghwi Yeesu yuuyo akabhooshanga abhandu, loole bhamanyili bhaake bho bhaabho bhakabhooshanga.
2 (De fato, não era Jesus quem batizava, e sim os seus discípulos.)
3 Bhwo uYeesu aamanya ukuti inongwa isho shaafumukwa, umwene pamupeene na bhamanyili bhaake bhakatiilaamwo mu chiisu icha Yuteeya nu kubhuuka soona mu chiisu icha Ghalilaayi.
3 Quando Jesus ficou sabendo disso, saiu da Judeia e voltou para a Galileia.
4 Bhwo bhakubhuuka mu Ghalilaayi, uYeesu na bhamanyili bhaake bhakalondighwanga ukughendela mu chiisu icha Samaliiya.
4 No caminho, ele tinha de passar pela região da Samaria.
5 Po bhakafika mu chiisu icha Samaliiya, mu kaaya kaako bhakatingi Sikaali. Akaaya aka kakabha papiipi nu mughunda ghuughwo uYaakobhu akamupa umwana, uYoosefu.
5 Ele chegou a uma cidade da Samaria, chamada Sicar, que ficava perto das terras que Jacó tinha dado ao seu filho José.
6 UYaakobhu akakumba ichishima icha miishi mu mughunda ughwo ifyinja ifyingi ifya kunyuma. Ku nongwa iya bhulite ubhwa kughenda isila indali, uYeesu akiikala kulubhafu ku chishima icho ukuti atuushe. Isubha likabha lyafika pamutu (6:00).
6 Ali ficava o poço de Jacó. Era mais ou menos meio-dia quando Jesus, cansado da viagem, sentou-se perto do poço.
7 Po umukolo yumo uMusamaliiya akiisa ukuti asembe amiishi mu chishima chila. Bhwo uYeesu aamubhona, akamubhuula akati, “Ghwe nandembwa, ingusuuma amiishi ghamu agha kungʼwa.”
7 Uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse:
8 Ku kabhalilo ako uYeesu akabha mwene paapo abhamanyili bhaake bhakabha bhaabhuuka mu kaaya pakughula ifindu.
8 (Os discípulos de Jesus tinham ido até a cidade comprar comida.)
9 Po umukolo uMusamaliiya yula akamwamula uYeesu akati, “Kali, shili bhuleele ukuti ughwe ghwe Muyuuta usuumaghe amiishi kukwangu une ni Musamaliiya?” Umukolo uyo akayugha ulwo paapo aBhayuuta na Bhasamaliiya bhatakaliilagha mu kabhigha kamukeene.
9 A mulher respondeu: — O senhor é judeu, e eu sou samaritana. Então como é que o senhor me pede água? (Ela disse isso porque os judeus não se dão com os samaritanos.)
10 UYeesu akamwamula akati, “Linga ghwameenye chiicho uChaala akulonda ukukupa nu kuti ghwini uyu akukusuuma amiishi ghamu agha kungʼwa, ngali ghwasuuma une, nuune ngali naakupa amiishi ghaagho ghakubhapa abhandu ubhwumi ubhwa bhwila na bhwila.”
10 Então Jesus disse:
11 Umukolo yula akamwamula uYeesu akati, “Ghwe Malafyale, ughwe utali nu lughoye pamu ichiliilo icha kusembela amiishi, soona ichishima ichi chitali leka, po kali, indiughaaghe kuughu amiishi agho ghaagho ghakubhapa abhandu ubhwumi?
11 Ela respondeu: — O senhor não tem balde para tirar água, e o poço é fundo. Como é que vai conseguir essa água da vida?
12 Kali, kwibhona ukubha ghwe songo ngaani ukumukinda usekulu ghwitu uYaakobhu yuuyo akatupa ichishima icha miishi ichi chiicho akangʼwanga na bhaana bhaake pamupeene ni finyamaana fyake ifya kusughighwa?”
12 Nosso antepassado Jacó nos deu este poço. Ele, os seus filhos e os seus animais beberam água daqui. Será que o senhor é mais importante do que Jacó?
13 Po uYeesu akamwamula akati, “Umundu ghweshi yuuyo akungʼwa amiishi ghaagho ghakufuma mu chishima ichi, akwipulika inyoota soona.
13 Então Jesus disse:
14 Loole umundu ghweshi yuuyo akungʼwa amiishi ghaagho une ingumupa, ataaakiipulike inyoota soona. Amiishi ghaagho une ingumupa, indighakabhe isa akashima aka miishi mukati mumwake kaako katakupwa naalumo nu kuti indighakamupe ubhwumi ubhwa bhwila na bhwila.”
14 mas a pessoa que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Porque a água que eu lhe der se tornará nela uma fonte de água que dará vida eterna.
15 Po umukolo yula akamusuuma uYeesu akati, “Ghwe Malafyale, ingukusuuma ghuumbe amiishi ghaagho kughayugha ukuti manye niipulikaghe inyoota soona nu kuti indeke ukwisa pakusemba amiishi soona mu chishima ichi!”
15 Então a mulher pediu: — Por favor, me dê dessa água! Assim eu nunca mais terei sede e não precisarei mais vir aqui buscar água.
16 UYeesu akamwamula akati, “Ghwe nandembwa, bhuuka umwitishe umulume ghwako ghwise naghwe panu.”
16 — Vá chamar o seu marido e volte aqui! — ordenou Jesus.
17 Umukolo yula akamwamula akati, “Une indeeghiighwe.” UYeesu akamwamula akati, “Ghwayugha ubhwanalooli ukuti uteeghiighwe!
17 — Eu não tenho marido! — respondeu a mulher. Então Jesus disse:
18 Paapo ghweghighwa na bhaliisha bhahaano ukufika ulu, ghwepe umuliisha yuuyo kwikala naghwe ulu, ataa mulume ghwako.”
18 pois já teve cinco, e este que você tem agora não é, de fato, seu marido. Sim, você falou a verdade.
19 Umukolo yula akamwamula uYeesu akati, “Ghwe Malafyale, naamanya ukuti ughwe ghwe musololi ukufuma kwa Chaala.
19 A mulher respondeu: — Agora eu sei que o senhor é um
20 Abhosekulu bhiitu bhakamwipuutagha uChaala mu kaghamba aka Ghelisimu aka, loole umwe mwe Bhayuuta mukuti tubhuukaghe pakumwipuuta uChaala ku Yelusaleemu. Kali, ubhwanalooli bhwo bhuliku?”
20 Os nossos antepassados adoravam a Deus neste monte , mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde devemos adorá-lo.
21 UYeesu akamwamula akati, “Ghwe nandembwa, itika ukuti shiisho inguyugha sha nalooli, akabhalilo kakwisa kaako mutaamukamwipuutaghe uTaata mu kaghamba aka pamu mu Nyumba iya Chaala iya ku Yelusaleemu.
21 Jesus disse:
22 Umwe mwe Bhasamaliiya mukumwipuutagha uChaala yuuyo mutamumeenye, loole utwe twe Bhayuuta tukumwipuutagha uChaala yuuyo tumumeenye paapo indiakabhapoke abhandu ukughendela ku Bhayuuta.
22 Vocês, samaritanos, não sabem o que adoram, mas nós sabemos o que adoramos porque a salvação vem dos judeus.
23 Akabhalilo kakwisa, soona kiisile kaako abhandu bhaabho bhakumwipuuta uChaala nalooli indibhakamwipuutaghe ni ndumbula shaabho shooshi isa muumwo uMbepo uMwelu akubhalongosha na mu bhwanalooli bhwoshi. Paapo uChaala akubhalonda abhandu bhaabho bhakumwipuuta ku sila iyo.
23 Mas virá o tempo, e, de fato, já chegou, em que os verdadeiros adoradores vão adorar o Pai em espírito e em verdade. Pois são esses que o Pai quer que o adorem.
24 UChaala ghwi Mbepo, abhandu bhaabho bhakumwipuuta, bhakulondighwa ukuti bhamwipuutaghe ni ndumbula shaabho shooshi isa muumwo uMbepo akubhalongosha na mu bhwanalooli bhwoshi.”
24 Deus é Espírito, e por isso os que o adoram devem adorá-lo em espírito e em verdade.
25 Umukolo yula akamwamula uYeesu akati, “Imeenye ukuti uMesiiya yuuyo ghwi Kilisiti akwisa, soona imeenye ukuti linga iisa, indiakatulingaanie shooshi shiisho bhwighane bhwa Chaala.”
25 A mulher respondeu: — Eu sei que o
26 Po uYeesu akamwamula akati, “Une nee inguyugha nuughwe, nee Kilisiti.”
26 Então Jesus afirmou:
27 Mu kabhalilo ako, abhamanyili bhaake bhakaghaluka ukufuma kuukwo bhakaya pakughula ifindu. Bhwo bhaafika, bhakaswigha leka bhwo bhakumwagha uYeesu akuyugha nu mukolo. Loole naayumo umumanyili yuuyo akamubhuusha uYeesu ukuti, “Kali, kulonda kooni kukwake?” Pamu ukuti, “Kali, kooni kuyugha naghwe?”
27 Naquele momento chegaram os seus discípulos e ficaram admirados, pois ele estava conversando com uma mulher. Mas nenhum deles perguntou à mulher o que ela queria. E também não perguntaram a Jesus por que motivo ele estava falando com ela.
28 Umukolo yula akayileka ingumbe yaake iya miishi pala pala, akabhuuka mu kaaya aka Sikaali. Bhwo aafika, akabhabhuula abhandu akati,
28 Em seguida, a mulher deixou ali o seu pote, voltou até a cidade e disse a todas as pessoas:
29 “Tubhuuke mumuteshe umundu yuuyo aambuulite shooshi shiisho naashibhombagha. Kali, umundu uyo abhaghiile ukubha ghwi Mesiiya yuuyo tukumusubhaalila ukuti akwisa?”
29 — Venham ver o homem que disse tudo o que eu tenho feito. Será que ele é o Messias?
30 Po bhwo abhandu bhaapulika isho, bhakafuma mu kaaya ako nu kwanda ukubhuuka kuukwo uYeesu akabha.
30 Muitas pessoas saíram da cidade e foram para o lugar onde Jesus estava.
31 Mu kabhalilo kala kala bhwo abhandu bhala bhakubhuuka kwa Yeesu, abhamanyili bhaake bhakamusuumagha bhakatingi, “Ghwe Mumanyishi, tukukusuuma ulye ifindu fimo fiifyo twafuma pakughula.”
31 Enquanto isso, os discípulos pediam a Jesus: — Mestre, coma alguma coisa!
32 Loole umwene akabhaamula akati, “Une indi ni findu ifinine fiifyo umwe mutafimeenye.”
32 Jesus respondeu:
33 Po abhamanyili bhaake bhakaanda ukubhuusania bheene-bheene bhakati, “Kali, aliikwo umundu yumo yuuyo iisile nu kumupa ifindu bhwo tutaliipo?”
33 Então os discípulos começaram a perguntar uns aos outros: — Será que alguém já trouxe comida para ele?
34 UYeesu akabhaamula akati, “Ifindu fyangu une kwo kubhomba ubhwighane ubhwa Chaala nu kumaliisha imbombo yiiyo akaanduma pakuyibhomba.
34 — A minha comida — disse Jesus — é fazer a vontade daquele que me enviou e terminar o trabalho que ele me deu para fazer.
35 Umwe mukuyughagha mukutingi, ‘Yaashaala imyeshi minnaashe ukufika akabhalilo aka mwinulo.’ Loole une ingubhabhuula ukuti tesha akiisa mu mighunda, umwinulo ghwafika ukuti abhandu bhiinule.
35 Vocês costumam dizer: “Daqui a quatro meses teremos a colheita.” Mas olhem e vejam bem os campos: o que foi plantado já está maduro e pronto para a colheita.
36 UChaala indiakabhahombe umufwalo abhandu bhooshi bhaabho bhakwinula mu mughunda. Ku nongwa iya mbombo yaabho, abhandu indibhakabhwaghe ubhwumi ubhwa bhwila na bhwila. Po umundu ghweshi yuuyo akubhyala na yuuyo akwinula, bhooshi indibhakasekele pamupeene.
36 Quem colhe recebe o seu salário, e o resultado do seu trabalho é a vida eterna para as pessoas. E assim tanto o que semeia como o que colhe se alegrarão juntos.
37 Ubhuyughi ubhu bhuubhwo bhukuti, ‘Umundu yumo akubhyala imbeyu nu munine akwinula,’ bhwa nalooli.
37 Porque é verdade o que dizem: “Um semeia, e outro colhe.”
38 Ingabhatuma umwe mu mughunda pakwinula fiifyo mutakabhyala. Abhandu abhanine bhakabhomba imbombo yooshi ingafu. Ku nongwa iyo, umwe mukusekelela iseke shaabho.”
38 Eu mandei vocês colherem onde não trabalharam; outros trabalharam ali, e vocês aproveitaram o trabalho deles.
39 ABhasamaliiya abhingi ukufuma mu kaaya aka Sikaali kala bhakamwitika uYeesu ku nongwa iya kuti bhakapulika shiisho umukolo yula akayugha akati, “Umundu uyo aambuulite shooshi shiisho naashibhombagha.”
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram em Jesus porque a mulher tinha dito: “Ele me disse tudo o que eu tenho feito.”
40 Po bhwo aBhasamaliiya bhala bhaafika paapo uYeesu akabha, bhakamusuuma ukuti iikale pamupeene nabho, manye abhuukaghe. Ghwepe akiitika, umwene pamupeene na bhamanyili bhaake bhakiikala mu kaaya ako ku mashiku mabhili.
40 Quando os samaritanos chegaram ao lugar onde Jesus estava, pediram a ele que ficasse com eles, e Jesus ficou ali dois dias.
41 Mu kabhalilo ako, abhandu abhingi ngaani bhakamwitika ku nongwa iya shiisho akashiyughagha.
41 E muitos outros creram por causa da mensagem dele.
42 Abhandu abho bhakamubhuula umukolo yula bhakati, “Tutakumwitika uYeesu ulu ku nongwa iya shiisho ghwatubhuulite sheene, loole tukumwitika ku nongwa iya kuti twapulika yutwetwe shiisho akuyugha. Ku nongwa iyo, twamanya ukuti nalooli umundu uyu ghwe yuuyo Mupoki ughwa chiisu.”
42 Eles diziam à mulher: — Agora não é mais por causa do que você disse que nós cremos, mas porque nós mesmos o ouvimos falar. E sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo.
43 Bhwo amashiku mabhili ghaakinda, uYeesu na bhamanyili bhaake bhakatiila mu kaaya aka Sikaali nu kubhuuka mu chiisu icha Ghalilaayi.
43 Depois de ficar dois dias ali, Jesus foi para a região da Galileia.
44 Paapo uYeesu akabha ayughite ku bhamanyili bhaake ukuti umusololi atakughindikighwa na bhandu abha mu chiisu chaake.
44 Pois, como ele mesmo disse: “Um profeta não é respeitado na sua própria terra.”
45 Abhandu abha mu chiisu icha Ghalilaayi bhakabhuuka ku chaaka icha Pasaka ku Yelusaleemu. Bhoope bhakashibhona shooshi shiisho uYeesu akashibhombagha. Ku nongwa iyo, bhwo uYeesu aafika mu Ghalilaayi, abhenekaaya bhakamupokeela akiisa.
45 Quando chegou à Galileia, os moradores dali o receberam bem. É que eles tinham ido à Festa da Páscoa , em Jerusalém, e tinham visto tudo o que Jesus havia feito lá.
46 Po uYeesu akabhuuka soona mu kaaya aka Kana kaako kali mu chiisu icha Ghalilaayi. Mu kaaya ako mwo muumwo akasanusha amiishi ukubha ndifaayi. Akabhaamwo umulongoshi yumo ughwa silikali mu kaaya aka Kapenabhumu yuuyo umwana ghwake umulumyana akabha mubhine.
46 Jesus voltou a Caná da Galileia, onde havia transformado água em vinho. Estava ali um alto funcionário público que morava em Cafarnaum. Ele tinha em casa um filho doente.
47 Umulongoshi uyo akapulika ukuti uYeesu iisile soona mu Ghalilaayi ukufumila mu chiisu icha Yuteeya. Bhwo aapulika, akabhuuka kwa Yeesu nu kumusuuma ukuti abhuuke ku kaaya aka Kapenabhumu pakumuposha umwana ghwake yuuyo akabha papiipi nu kufwa.
47 Quando ouviu dizer que Jesus tinha vindo da Judeia para a Galileia, foi pedir a ele que fosse a Cafarnaum e curasse o seu filho, que estava morrendo.
48 UYeesu akamwamula umulongoshi yula akati, “Mwe bhandu umwe, kali, mutabhaghiile ukuunyiitika chishita kufibhona ifyika ifikulu?”
48 Jesus disse ao funcionário:
49 Umulongoshi akamwamula uYeesu akati, “Ghwe Malafyale, ingukusuuma, tubhuuke umuposhe umwana ghwangu bhwo akaali ukufwa.”
49 Ele respondeu: — Senhor, venha depressa, antes que o meu filho morra!
50 Loole uYeesu akamwamula akati, “Bhwelagha, umwana ghwako aapola.” Umulongoshi yula akalyitika ishu liilyo uYeesu akamubhuula, po akaanda ukubhwela kukaaya kukwake.
50 — Volte para casa! O seu filho vai viver! — disse Jesus. Ele creu nas palavras de Jesus e foi embora.
51 Bhwo umulongoshi yula ali mu sila akughenda, akakomaana na bhabhombi bhaake. Bhoope bhakamubhuula bhakati, “Umwana ghwako apolite, mukafuushe.”
51 No caminho encontrou-se com os seus empregados, que disseram: — O seu filho está vivo!
52 Po akabhabhuusha abhabhombi bhaake akati, “Kali, aandite ukupola ukwandila liighi?” Abheene bhakamwamula bhakati, “Aapolite ukwandila mumasubha pamuusi, mu sala iya bhuhaano na shibhili (7:00).”
52 Então ele perguntou a que horas o filho havia começado a melhorar. Os empregados responderam: — Ontem, à uma da tarde, a febre passou.
53 Po ughwise ughwa mulumyana yula akashaaghania ukuti, umwana ghwake aapolite ukwandila mu kabhalilo kala kalaashe kaako uYeesu aamubhuulite ukuti, “Umwana ghwako aapola.” Po umulongoshi yula pamupeene na bha mu nyumba yaake yooshi bhakamwitika uYeesu.
53 Aí o pai lembrou que havia sido naquela mesma hora que Jesus tinha dito: “O seu filho vai viver.” Então ele e toda a família creram em Jesus.
54 Ichi chikabha chiika icha bhubhili chiicho uYeesu akachibhomba mu chiisu icha Ghalilaayi bhwo aafuma mu chiisu icha Yuteeya.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez depois de ter ido da Judeia para a Galileia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.