João 11

ULwitikano uLupya (NDH) vs BKJ

Sair da comparação
1 Akabhaakwo umundu yumo yuuyo ingamu yaake akabha ghwi Laasalo. ULaasalo akabha mubhine. Umundu uyo akiikalagha mu kaaya aka Bheetaniya pamupeene na bhalumbu bhaake uMaliiya nu Maalita.
1 Ora, havia um certo homem enfermo, chamado Lázaro, de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 UMaliiya uyo yuuyo umukulu ghwake uLaasalo akabha mubhine, ghwe yuuyo akamusululila uMalafyale inyemba isha kunuukila nu kumupuupula ulufumbi mu tulundi ni chingʼwili chaake.
2 (Era aquela Maria que ungiu o Senhor com unguento, e secou os seus pés com os seus cabelos, cujo irmão, Lázaro, estava enfermo).
3 Po uMaliiya nu Maalita bhakatuma indumi kwa Yeesu bhakati, “Ghwe Malafyale, tukukubhuula ukuti umumanyani ghwako uLaasalo mubhine.”
3 Portanto, suas irmãs enviaram até ele dizendo: Senhor, eis que está enfermo aquele que tu amas.
4 Bhwo uYeesu aapokeela indumi iyo, akayugha akati, “Ubhubhine ubhwo bhutaa bhwa kumughogha uLaasalo, loole bhwa kulangisha ubhukulumba ubhwa Chaala nu kuti une ni Mwana ghwake imbaalighwange na bhandu ukughendela ubhubhine ubhwo.”
4 Quando Jesus ouviu isso, ele disse: Esta enfermidade não é para morte, mas para glória de Deus, para que o Filho de Deus seja glorificado por ela.
5 UYeesu akabhasaaghilagha leka uMaalita na bhoghwamwabho uMaliiya nu Laasalo.
5 Ora, Jesus amava a Marta, e a sua irmã, e a Lázaro.
6 Bhwo uYeesu aapulika ukuti uLaasalo mubhine, amashiku mabhili ghakakinda bhwo akaali ali pabhuyo bhula bhula paapo akabha.
6 Ouvindo, pois, que ele estava enfermo, ficou ainda dois dias no lugar onde ele estava.
7 Po bhwo amashiku mabhili agho ghaakinda, uYeesu akabhabhuula abhamanyili bhaake akati, “Tubhuuke soona mu chiisu icha Yuteeya.”
7 Depois disso, então, ele diz aos seus discípulos: Vamos outra vez para a Judeia.
8 Abhamanyili bhaake bhakamwamula bhakati, “Ghwe Mumanyishi, luluulushe abhalongoshi abha Bhayuuta bhaalondagha ukukukoma na mayondo ukuti ufwe, kali, kooni kulonda ukubhuuka soona ku Yuteeya?”
8 Seus discípulos lhe disseram: Mestre, recentemente os judeus procuravam apedrejar-te, e tu vais para lá novamente?
9 UYeesu akabhaamula akati, “Kali, umuusi ghutali ni isala kalongo na shibhili (12)? Linga umundu akughenda mu kabhalilo ako, atabhaghiile ukwipuutula akalundi kaake paapo ubhwelu bhukumwafwa ukutesha utundu twoshi utwa pa chiisu ichi.
9 Jesus respondeu: Não há doze horas no dia? Se algum homem andar de dia, ele não tropeça, porque ele vê a luz deste mundo.
10 Loole umundu yuuyo akughenda pabhushiku, abhaghiile ukwipuutula paapo ubhwelu ubhwa kumwafwa ukutesha akiisa bhutaliipo.”
10 Mas se um homem andar de noite, ele tropeça, porque nele não há luz.
11 Bhwo uYeesu aayugha isho, akeendelela ukubhabhuula abhamanyili bhaake akati, “Umumanyani ghwitu uLaasalo apitiile, loole indiimbuuke pakumulamusha.”
11 Essas coisas ele falou, e depois disso ele lhes disse: Nosso amigo Lázaro dorme, mas eu vou, para que eu possa despertá-lo do sono.
12 Po abhamanyili bhaake bhakamwamula bhakati, “Ghwe Malafyale, linga apitiile, indialamushe nu kupola.”
12 Disseram-lhe, então, os seus discípulos: Senhor, se dorme, ele ficará bom.
13 UYeesu panu akayughagha ukuti uLaasalo aafwa, loole abhamanyili bhaake bhakiinongʼonagha ukuti akayughagha ukuti uLaasalo aghonite utulo.
13 Todavia Jesus havia falado de sua morte, mas eles pensavam que falava do repouso do sono.
14 Po uYeesu akabhabhuula pabhwelu abhamanyili bhaake akati, “ULaasalo aafwa.
14 Então, Jesus disse-lhes claramente: Lázaro está morto.
15 Loole une naasekela ku nongwa yiinyu paapo indaaliikwo bhwo uLaasalo akufwa ukuti muunyiitike ngaani. Po isagha, tubhuuke kukwake.”
15 E estou contente por causa de vós, de que eu não estivesse ali, para que creiais; no entanto, vamos até ele.
16 Umumanyili yumo uToomasi yuuyo bhakamwitishanga ingamu iya Mbasa, akabhabhuula abhamanyili abhanine akati, “Tubhuuke nuutwe ukuti tuye tufwe pamupeene nu Yeesu.”
16 Então disse Tomé, que é chamado Dídimo, aos seus condiscípulos: Vamos nós também, para que possamos morrer com ele.
17 Po bhwo uYeesu aafika mu chiisu icha Yuteeya mu kaaya aka Bheetaniya, akaagha uLaasalo aamala amashiku manna mu ipumba ukufuma muumwo bhakamushiilila.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já há quatro dias no sepulcro.
18 Akaaya aka Bheetaniya kakabha isa ikilomiita shitatuushe ukufuma mu kaaya aka Yelusaleemu.
18 Ora, Betânia estava perto de Jerusalém, cerca de quinze estádios.
19 ABhayuuta abhingi ukufuma mu chiisu icha Yuteeya bhakabha bhiisile ku Bheetaniya pakubhasubhaasha uMaalita nu Maliiya ku nongwa iya kufwilighwa nu mukulu ghwabho uLaasalo.
19 E muitos dos judeus tinham ido consolar a Marta e a Maria, acerca de seu irmão.
20 Bhwo abhandu bhaamubhuula uMaalita ukuti uYeesu ali mu sila akwisa, akafuma kuuse nu kubhuuka pakumupokeela, loole uMaliiya akashaala mu nyumba.
20 Ouvindo, então, Marta que Jesus vinha, foi ao seu encontro. Mas Maria ficou assentada em casa.
21 Bhwo uMaalita aakomaana nu Yeesu, akamubhuula akati, “Ghwe Malafyale, linga ukabhangaapo panu, umukulu ghwangu ngali atafwile.
21 Então, disse Marta a Jesus: Senhor, se tu estivesses aqui, meu irmão não teria morrido.
22 Loole poope imeenye ukuti uChaala indiakupe kooshi kaako indiumusuume.”
22 Mas eu sei, que agora mesmo, tudo quanto pedires a Deus, Deus te concederá.
23 Po uYeesu akamwamula uMaalita akati, “Umukulu ghwako uLaasalo indiashuuke nu kubha mwumi soona.”
23 Disse-lhe Jesus: Teu irmão há de ressuscitar.
24 UMaalita akamwamula uYeesu akati, “Ghwe Malafyale, ishimeenye ukuti indiakashuuke nu kubha mwumi soona pi ishiku ilya bhumalilo ubhwa chiisu ichi, ishiku liilyo uChaala indiakabhashuushe abhafwe bhooshi.”
24 Disse-lhe Marta: Eu sei que há de ressuscitar na ressurreição do último dia.
25 UYeesu akamwamula uMaalita akati, “Une neene ingubhashuusha abhandu ukuti bhabhe bhuumi soona. Umundu ghweshi yuuyo akuunyiitika une nalinga afwe pa chiisu ichi, indieendelelaghe ukubha mwumi.
25 Disse-lhe Jesus: Eu sou a ressurreição, e a vida; quem crê em mim, ainda que esteja morto, ele viverá;
26 Ghwepe umundu yuuyo mwumi, soona akuunyiitika une ataaakafwe naalumo. Ghwe Maalita, kali, kushiitika isho naayugha?”
26 e todo aquele que vive e crê em mim nunca morrerá. Crês tu isto?
27 UMaalita akamwamula uYeesu akati, “Nalooli Malafyale, niitika ukuti ughwe ghwe Mesiiya, uMwana ughwa Chaala, ghweghwe twakulindililagha ukuti kwisa pa chiisu ichi ukufuma kwa Chaala.”
27 Disse-lhe ela: Sim, Senhor; eu creio que tu és o Cristo, o Filho de Deus, que havia de vir ao mundo.
28 Bhwo uMaalita aayugha nu Yeesu, akabhuuka kukaaya kaabho. Bhwo aafika, akamwitisha umunungʼuna ghwake uMaliiya ku bhushiifu, akamubhuula akati, “UMumanyishi ghwitu ali kula, akukwitisha.”
28 E, tendo ela dito isso, seguiu o seu caminho, e chamou secretamente a Maria, sua irmã, dizendo: O Mestre está aqui e te chama.
29 Bhwo uMaliiya aapulika isho, akanyatuka lubhilo nu kubhuuka kuukwo uYeesu akabha.
29 Assim que ela ouviu isso, levantou-se depressa, e foi até ele.
30 UYeesu akabha akaali atiingiile mu kaaya aka Bheetaniya, loole akabha ali pabhuyo paapo uMaalita akaya aamupokeela.
30 Ora, Jesus ainda não tinha chegado à aldeia, mas estava no lugar onde Marta o encontrara.
31 Bhwo abhandu bhala bhaabho bhakamusubhaashanga uMaliiya mu nyumba bhaamubhona akunyatuka nu kufuma kuuse, po bhakaanda ukumukonga paapo bhakiinongʼonagha ukuti uMaliiya aabhuuka ku ipumba kula pakulila.
31 Os judeus, pois, que estavam com ela na casa e a consolavam, vendo que Maria se levantara e saíra apressadamente, seguiram-na, dizendo: Ela vai ao sepulcro para chorar ali.
32 Bhwo uMaliiya aafika pabhuyo paapo uYeesu akabha, akafughamila mu tulundi twake bhwo akulila, akamubhuula akati, “Ghwe Malafyale, linga ukabhangaapo panu, umukulu ghwangu ngali atafwile.”
32 Tendo, pois, Maria chegado onde Jesus estava e vendo-o, ela lançou-se aos seus pés, dizendo-lhe: Senhor, se tu estivesses aqui, meu irmão não teria morrido.
33 Po bhwo uYeesu aamubhona uMaliiya akulila na Bhayuuta bhaabho bhiisa naghwe bhoope bhakulila, akalabha leka mu ndumbula yaake.
33 Quando Jesus, pois, a viu chorar, e choravam também os judeus que vinham com ela, comoveu-se em espírito e conturbou-se,
34 Po uYeesu akabhabhuusha akati, “Kali, mwamushiilite kuughu uLaasalo?” Bhakamwamula bhakati, “Ghwe Malafyale, tubhuuke tukulangishe paapo twamushiilite.”
34 e disse: Onde o pusestes? Eles disseram-lhe: Senhor, vem e vê.
35 UYeesu akalila.
35 Jesus chorou.
36 Po aBhayuuta abho bhaabho bhakiisa ku ifwa bhakayugha bhakati, “Tesha muumwo uYeesu aamughaniile uLaasalo!”
36 Disseram, então, os judeus: Vede como ele o amava!
37 Loole bhamu bhakayugha bhakati, “Umundu uyu ghwe yuuyo akamuposha umufwamaaso ukuti ateshange, po kali, kooni ataabhombagha shimo ukuti uLaasalo manye afwe?”
37 E alguns deles disseram: Não podia este homem, que abriu os olhos ao cego, fazer também com que este homem não morresse?
38 Bhwo uYeesu akaali akulabha soona mu ndumbula yaake, akafika pi ipumba paapo bhakamushiila uLaasalo. Ipumba lila likabha mbako liilyo bhakalyifunikila ni iyondo ikulu ku mulyango.
38 Jesus, pois, novamente comovido em si mesmo, foi ao sepulcro. Era uma caverna e tinha uma pedra posta sobre ela.
39 UYeesu akabhabhuula abhandu bhaabho bhakabhaapo pala akati, “Libhungunie iyondo ilyo ku mulyango.” UMaalita akamwamula uYeesu akati, “Ghwe Malafyale, ku kabhalilo aka umufimba ghwake indighwande ukunuuka paapo ghaakinda amashiku manna ukufuma muumwo twamushiiliile.”
39 Disse Jesus: Tirai a pedra. Marta, irmã daquele que estava morto, disse-lhe: Senhor, a essa altura ele cheira mal, porque ele está morto há quatro dias.
40 UYeesu akamwamula uMaalita akati, “Une ingubhuulite ukuti linga kwitika, indiughabhone amaka amakulu agha Chaala muumwo ghabheeliile.”
40 Disse-lhe Jesus: Eu não te disse que, se tu creres, verás a glória de Deus?
41 Po abhandu bhaabho bhakabhaapo pala, bhakalibhungunia iyondo lila liilyo likabha ku mulyango. UYeesu akatesha kumwanya, akiipuuta kwa Chaala akati, “Ghwe Taata, ingukupaalisha paapo ghwashipokeela inyipuuto shangu.
41 Então, eles tiraram a pedra do lugar onde jazia o morto. E Jesus, levantando seus olhos, disse: Pai, eu te agradeço, por me haveres ouvido.
42 Imeenye ukuti linga ingukusuuma, kuumbulikagha akabhalilo kooshi, loole inguyugha ishi ku nongwa iya chilundilo icha bhandu abha bhaliipo panu ukuti bhiitike ukuti ghweghwe ghuundumite.”
42 Eu sei que sempre me ouves, mas por causa da multidão que está ao redor eu disse isso, para que possam crer que tu me enviaste.
43 Bhwo uYeesu aayugha isho, akiitisha ku ishu ilya pamwanya akati, “Ghwe Laasalo, fuma kuuse!”
43 E, tendo dito isso, clamou em alta voz: Lázaro, vem para fora.
44 Po uLaasalo yuuyo aafwile, akafuma mu ipumba bhwo utulundi nu tukono twake tuniembetelele nu mwenda ghuughwo bhakamushiilila. Soona akabha ni chitambaala chiicho bhakamwifunika ku maaso. UYeesu akabhabhuula abhandu bhala akati, “Mwabhule imyenda iyo nu kumuleka abhuukaghe.” ULaasalo akufuma mu ipumba|src="CN01769C.TIF" size="col" ref="11:44"
44 E saiu o que estivera morto, amarrado nos pés e nas mãos com faixas; e a sua face envolta em um lenço. Disse-lhes Jesus: Desatai-o, e deixai-o ir.
45 Bhwo aBhayuuta abhingi bhaabho bhakiisa pakumusubhaasha uMaliiya bhaashibhona shiisho uYeesu akashibhomba, bhakamwitika.
45 Então, muitos dentre os judeus que tinham vindo a Maria, e que haviam visto as coisas que Jesus fizera, creram nele.
46 Loole aBhayuuta bhamu bhakabhuuka ku Bhafalisaayi nu kubhabhuula shiisho uYeesu akashibhomba.
46 Mas alguns deles foram pelo seu caminho até os fariseus, e lhes contaram as coisas que Jesus havia feito.
47 Po abhosongo abha bhapuuti na Bhafalisaayi bhakabhungaana pa lukomaano ulwa Libhalaasa ilya Bhayuuta, bhakabhuusania bheene-bheene bhakati, “Kali, tubhombe kooni? Paapo umundu uyu akubhomba ifyika ifyingi.
47 Então, reuniram-se os principais sacerdotes e os fariseus em conselho, dizendo: O que faremos? Pois este homem faz muitos milagres.
48 Linga twamulekaashe ukuti abhombaghe ifyika ifyo, abhandu bhooshi indibhamwitike ukuti ghwi Kilisiti. Linga bhaamwitika nu kumukonga, aBhalooma indibhiise pakukomania ichiisu chiitu ni Nyumba iya Chaala.”
48 Se o deixarmos assim sozinho, todos os homens crerão nele; e virão os romanos e tirar-nos-ão o nosso lugar e a nação.
49 Po yumo mu bhosongo abho yuuyo ingamu yaake akabha ghwi Kayaafa, yuuyo akabha mupuuti usongo ichinja icho, akayugha akati, “Umwe mutashimeenye shiisho mukuyugha!
49 E um deles, chamado Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, lhes disse: Vós não entendeis nada,
50 Kali, mutakumanya ukuti kaali kiisa ukuti umundu yumo afwe ku nongwa iya bhandu bhooshi ukukinda ukuti ichiisu chooshi chipyutighwe?”
50 nem considerais que nos convém que um homem morra pelo povo e que não pereça toda a nação.
51 UKayaafa atakayugha isho ku bhwighane bhwake mwene. Loole ku nongwa iya kuti akabha mupuuti usongo mu chinja icho, akasololagha ukuti uYeesu indiafwe ku nongwa iya Bhayuuta.
51 Ora, isso não disse ele por si mesmo; mas, sendo o sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus havia de morrer pela nação;
52 Soona, uYeesu ataaafwe ku nongwa iya Bhayuuta bheene, loole na ku nongwa iya kubhabhungaania abhandu abha Chaala bhaabho bhanyambaanite ukuti bhabhange pamupeene.
52 e não somente por aquela nação, mas também para congregar num só corpo os filhos de Deus que estavam dispersos.
53 Po ukufuma ishiku ilyo, abhalongoshi abha Bhayuuta bhakaanda ukwinongʼona isila iya kumughogha uYeesu.
53 Desde aquele dia, pois, eles tomavam conselho para o matarem.
54 Ku nongwa iyo, uYeesu akaleka ukughenda pabhwelu mu kaaya aka Yuteeya, po akatiila nu kubhuuka kupiipi nu lungalangala, mu kaaya aka Efulayimu nu kwikala kula kula pamupeene na bhamanyili bhaake.
54 Jesus, portanto, já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se dali para a terra junto do deserto, para uma cidade chamada Efraim, e ali continuava com os seus discípulos.
55 Ichaaka icha Bhayuuta icha Pasaka chikabha chaapalamila. Po abhandu abhingi bhakafuma mu twaya twabho ukubhuuka ku Yelusaleemu ukuti bhiiyeelufye bhwo ichaaka chikaali ukufika.
55 E estava próxima a Páscoa dos judeus; e dessa região subiram muitos a Jerusalém, antes da Páscoa, para se purificarem.
56 Po bhakeendelela ukumulonda uYeesu. Bhwo bhabhungaanite pamupeene mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala, bhakaanda ukubhuusania bheene-bheene bhakati, “Kali, umwe mukwinongʼona bhuleele? Kali, umundu uyo indiiise ku chaaka pamu ataaiise?”
56 Então eles buscavam por Jesus, e falavam entre si, estando no templo: Que vos parece? Não virá ele à festa?
57 Abhosongo abha bhapuuti na Bhafalisaayi bhakabha bhalaghiile ukuti umundu ghweshi yuuyo aamanya kuukwo uYeesu ali, abhuuke nu kubhabhuula ukuti bhamukole.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus tinham dado ordem para que, se algum homem soubesse onde ele estava, ele deveria mostrar, para que o prendessem.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.