João 11
ULwitikano uLupya (NDH) vs ARA
1 Akabhaakwo umundu yumo yuuyo ingamu yaake akabha ghwi Laasalo. ULaasalo akabha mubhine. Umundu uyo akiikalagha mu kaaya aka Bheetaniya pamupeene na bhalumbu bhaake uMaliiya nu Maalita.
1 Estava enfermo Lázaro, de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 UMaliiya uyo yuuyo umukulu ghwake uLaasalo akabha mubhine, ghwe yuuyo akamusululila uMalafyale inyemba isha kunuukila nu kumupuupula ulufumbi mu tulundi ni chingʼwili chaake.
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava enfermo, era a mesma que ungiu com bálsamo o Senhor e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 Po uMaliiya nu Maalita bhakatuma indumi kwa Yeesu bhakati, “Ghwe Malafyale, tukukubhuula ukuti umumanyani ghwako uLaasalo mubhine.”
3 Mandaram, pois, as irmãs de Lázaro dizer a Jesus: Senhor, está enfermo aquele a quem amas.
4 Bhwo uYeesu aapokeela indumi iyo, akayugha akati, “Ubhubhine ubhwo bhutaa bhwa kumughogha uLaasalo, loole bhwa kulangisha ubhukulumba ubhwa Chaala nu kuti une ni Mwana ghwake imbaalighwange na bhandu ukughendela ubhubhine ubhwo.”
4 Ao receber a notícia, disse Jesus: Esta enfermidade não é para morte, e sim para a glória de Deus, a fim de que o Filho de Deus seja por ela glorificado.
5 UYeesu akabhasaaghilagha leka uMaalita na bhoghwamwabho uMaliiya nu Laasalo.
5 Ora, amava Jesus a Marta, e a sua irmã, e a Lázaro.
6 Bhwo uYeesu aapulika ukuti uLaasalo mubhine, amashiku mabhili ghakakinda bhwo akaali ali pabhuyo bhula bhula paapo akabha.
6 Quando, pois, soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 Po bhwo amashiku mabhili agho ghaakinda, uYeesu akabhabhuula abhamanyili bhaake akati, “Tubhuuke soona mu chiisu icha Yuteeya.”
7 Depois, disse aos seus discípulos: Vamos outra vez para a Judeia.
8 Abhamanyili bhaake bhakamwamula bhakati, “Ghwe Mumanyishi, luluulushe abhalongoshi abha Bhayuuta bhaalondagha ukukukoma na mayondo ukuti ufwe, kali, kooni kulonda ukubhuuka soona ku Yuteeya?”
8 Disseram-lhe os discípulos: Mestre, ainda agora os judeus procuravam apedrejar-te, e voltas para lá?
9 UYeesu akabhaamula akati, “Kali, umuusi ghutali ni isala kalongo na shibhili (12)? Linga umundu akughenda mu kabhalilo ako, atabhaghiile ukwipuutula akalundi kaake paapo ubhwelu bhukumwafwa ukutesha utundu twoshi utwa pa chiisu ichi.
9 Respondeu Jesus: Não são doze as horas do dia? Se alguém andar de dia, não tropeça, porque vê a luz deste mundo;
10 Loole umundu yuuyo akughenda pabhushiku, abhaghiile ukwipuutula paapo ubhwelu ubhwa kumwafwa ukutesha akiisa bhutaliipo.”
10 mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Bhwo uYeesu aayugha isho, akeendelela ukubhabhuula abhamanyili bhaake akati, “Umumanyani ghwitu uLaasalo apitiile, loole indiimbuuke pakumulamusha.”
11 Isto dizia e depois lhes acrescentou: Nosso amigo Lázaro adormeceu, mas vou para despertá-lo.
12 Po abhamanyili bhaake bhakamwamula bhakati, “Ghwe Malafyale, linga apitiile, indialamushe nu kupola.”
12 Disseram-lhe, pois, os discípulos: Senhor, se dorme, estará salvo.
13 UYeesu panu akayughagha ukuti uLaasalo aafwa, loole abhamanyili bhaake bhakiinongʼonagha ukuti akayughagha ukuti uLaasalo aghonite utulo.
13 Jesus, porém, falara com respeito à morte de Lázaro; mas eles supunham que tivesse falado do repouso do sono.
14 Po uYeesu akabhabhuula pabhwelu abhamanyili bhaake akati, “ULaasalo aafwa.
14 Então, Jesus lhes disse claramente: Lázaro morreu;
15 Loole une naasekela ku nongwa yiinyu paapo indaaliikwo bhwo uLaasalo akufwa ukuti muunyiitike ngaani. Po isagha, tubhuuke kukwake.”
15 e por vossa causa me alegro de que lá não estivesse, para que possais crer; mas vamos ter com ele.
16 Umumanyili yumo uToomasi yuuyo bhakamwitishanga ingamu iya Mbasa, akabhabhuula abhamanyili abhanine akati, “Tubhuuke nuutwe ukuti tuye tufwe pamupeene nu Yeesu.”
16 Então, Tomé, chamado Dídimo, disse aos condiscípulos: Vamos também nós para morrermos com ele.
17 Po bhwo uYeesu aafika mu chiisu icha Yuteeya mu kaaya aka Bheetaniya, akaagha uLaasalo aamala amashiku manna mu ipumba ukufuma muumwo bhakamushiilila.
17 Chegando Jesus, encontrou Lázaro já sepultado, havia quatro dias.
18 Akaaya aka Bheetaniya kakabha isa ikilomiita shitatuushe ukufuma mu kaaya aka Yelusaleemu.
18 Ora, Betânia estava cerca de quinze estádios perto de Jerusalém.
19 ABhayuuta abhingi ukufuma mu chiisu icha Yuteeya bhakabha bhiisile ku Bheetaniya pakubhasubhaasha uMaalita nu Maliiya ku nongwa iya kufwilighwa nu mukulu ghwabho uLaasalo.
19 Muitos dentre os judeus tinham vindo ter com Marta e Maria, para as consolar a respeito de seu irmão.
20 Bhwo abhandu bhaamubhuula uMaalita ukuti uYeesu ali mu sila akwisa, akafuma kuuse nu kubhuuka pakumupokeela, loole uMaliiya akashaala mu nyumba.
20 Marta, quando soube que vinha Jesus, saiu ao seu encontro; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Bhwo uMaalita aakomaana nu Yeesu, akamubhuula akati, “Ghwe Malafyale, linga ukabhangaapo panu, umukulu ghwangu ngali atafwile.
21 Disse, pois, Marta a Jesus: Senhor, se estiveras aqui, não teria morrido meu irmão.
22 Loole poope imeenye ukuti uChaala indiakupe kooshi kaako indiumusuume.”
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo quanto pedires a Deus, Deus to concederá.
23 Po uYeesu akamwamula uMaalita akati, “Umukulu ghwako uLaasalo indiashuuke nu kubha mwumi soona.”
23 Declarou-lhe Jesus: Teu irmão há de ressurgir.
24 UMaalita akamwamula uYeesu akati, “Ghwe Malafyale, ishimeenye ukuti indiakashuuke nu kubha mwumi soona pi ishiku ilya bhumalilo ubhwa chiisu ichi, ishiku liilyo uChaala indiakabhashuushe abhafwe bhooshi.”
24 Eu sei, replicou Marta, que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 UYeesu akamwamula uMaalita akati, “Une neene ingubhashuusha abhandu ukuti bhabhe bhuumi soona. Umundu ghweshi yuuyo akuunyiitika une nalinga afwe pa chiisu ichi, indieendelelaghe ukubha mwumi.
25 Disse-lhe Jesus: Eu sou a ressurreição e a vida. Quem crê em mim, ainda que morra, viverá;
26 Ghwepe umundu yuuyo mwumi, soona akuunyiitika une ataaakafwe naalumo. Ghwe Maalita, kali, kushiitika isho naayugha?”
26 e todo o que vive e crê em mim não morrerá, eternamente. Crês isto?
27 UMaalita akamwamula uYeesu akati, “Nalooli Malafyale, niitika ukuti ughwe ghwe Mesiiya, uMwana ughwa Chaala, ghweghwe twakulindililagha ukuti kwisa pa chiisu ichi ukufuma kwa Chaala.”
27 Sim, Senhor, respondeu ela, eu tenho crido que tu és o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Bhwo uMaalita aayugha nu Yeesu, akabhuuka kukaaya kaabho. Bhwo aafika, akamwitisha umunungʼuna ghwake uMaliiya ku bhushiifu, akamubhuula akati, “UMumanyishi ghwitu ali kula, akukwitisha.”
28 Tendo dito isto, retirou-se e chamou Maria, sua irmã, e lhe disse em particular: O Mestre chegou e te chama.
29 Bhwo uMaliiya aapulika isho, akanyatuka lubhilo nu kubhuuka kuukwo uYeesu akabha.
29 Ela, ouvindo isto, levantou-se depressa e foi ter com ele,
30 UYeesu akabha akaali atiingiile mu kaaya aka Bheetaniya, loole akabha ali pabhuyo paapo uMaalita akaya aamupokeela.
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta se avistara com ele.
31 Bhwo abhandu bhala bhaabho bhakamusubhaashanga uMaliiya mu nyumba bhaamubhona akunyatuka nu kufuma kuuse, po bhakaanda ukumukonga paapo bhakiinongʼonagha ukuti uMaliiya aabhuuka ku ipumba kula pakulila.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, supondo que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Bhwo uMaliiya aafika pabhuyo paapo uYeesu akabha, akafughamila mu tulundi twake bhwo akulila, akamubhuula akati, “Ghwe Malafyale, linga ukabhangaapo panu, umukulu ghwangu ngali atafwile.”
32 Quando Maria chegou ao lugar onde estava Jesus, ao vê-lo, lançou-se-lhe aos pés, dizendo: Senhor, se estiveras aqui, meu irmão não teria morrido.
33 Po bhwo uYeesu aamubhona uMaliiya akulila na Bhayuuta bhaabho bhiisa naghwe bhoope bhakulila, akalabha leka mu ndumbula yaake.
33 Jesus, vendo-a chorar, e bem assim os judeus que a acompanhavam, agitou-se no espírito e comoveu-se.
34 Po uYeesu akabhabhuusha akati, “Kali, mwamushiilite kuughu uLaasalo?” Bhakamwamula bhakati, “Ghwe Malafyale, tubhuuke tukulangishe paapo twamushiilite.”
34 E perguntou: Onde o sepultastes? Eles lhe responderam: Senhor, vem e vê!
35 UYeesu akalila.
35 Jesus chorou.
36 Po aBhayuuta abho bhaabho bhakiisa ku ifwa bhakayugha bhakati, “Tesha muumwo uYeesu aamughaniile uLaasalo!”
36 Então, disseram os judeus: Vede quanto o amava.
37 Loole bhamu bhakayugha bhakati, “Umundu uyu ghwe yuuyo akamuposha umufwamaaso ukuti ateshange, po kali, kooni ataabhombagha shimo ukuti uLaasalo manye afwe?”
37 Mas alguns objetaram: Não podia ele, que abriu os olhos ao cego, fazer que este não morresse?
38 Bhwo uYeesu akaali akulabha soona mu ndumbula yaake, akafika pi ipumba paapo bhakamushiila uLaasalo. Ipumba lila likabha mbako liilyo bhakalyifunikila ni iyondo ikulu ku mulyango.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, encaminhou-se para o túmulo; era este uma gruta a cuja entrada tinham posto uma pedra.
39 UYeesu akabhabhuula abhandu bhaabho bhakabhaapo pala akati, “Libhungunie iyondo ilyo ku mulyango.” UMaalita akamwamula uYeesu akati, “Ghwe Malafyale, ku kabhalilo aka umufimba ghwake indighwande ukunuuka paapo ghaakinda amashiku manna ukufuma muumwo twamushiiliile.”
39 Então, ordenou Jesus: Tirai a pedra. Disse-lhe Marta, irmã do morto: Senhor, já cheira mal, porque já é de quatro dias.
40 UYeesu akamwamula uMaalita akati, “Une ingubhuulite ukuti linga kwitika, indiughabhone amaka amakulu agha Chaala muumwo ghabheeliile.”
40 Respondeu-lhe Jesus: Não te disse eu que, se creres, verás a glória de Deus?
41 Po abhandu bhaabho bhakabhaapo pala, bhakalibhungunia iyondo lila liilyo likabha ku mulyango. UYeesu akatesha kumwanya, akiipuuta kwa Chaala akati, “Ghwe Taata, ingukupaalisha paapo ghwashipokeela inyipuuto shangu.
41 Tiraram, então, a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse: Pai, graças te dou porque me ouviste.
42 Imeenye ukuti linga ingukusuuma, kuumbulikagha akabhalilo kooshi, loole inguyugha ishi ku nongwa iya chilundilo icha bhandu abha bhaliipo panu ukuti bhiitike ukuti ghweghwe ghuundumite.”
42 Aliás, eu sabia que sempre me ouves, mas assim falei por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 Bhwo uYeesu aayugha isho, akiitisha ku ishu ilya pamwanya akati, “Ghwe Laasalo, fuma kuuse!”
43 E, tendo dito isto, clamou em alta voz: Lázaro, vem para fora!
44 Po uLaasalo yuuyo aafwile, akafuma mu ipumba bhwo utulundi nu tukono twake tuniembetelele nu mwenda ghuughwo bhakamushiilila. Soona akabha ni chitambaala chiicho bhakamwifunika ku maaso. UYeesu akabhabhuula abhandu bhala akati, “Mwabhule imyenda iyo nu kumuleka abhuukaghe.” ULaasalo akufuma mu ipumba|src="CN01769C.TIF" size="col" ref="11:44"
44 Saiu aquele que estivera morto, tendo os pés e as mãos ligados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então, lhes ordenou Jesus: Desatai-o e deixai-o ir.
45 Bhwo aBhayuuta abhingi bhaabho bhakiisa pakumusubhaasha uMaliiya bhaashibhona shiisho uYeesu akashibhomba, bhakamwitika.
45 Muitos, pois, dentre os judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que fizera Jesus, creram nele.
46 Loole aBhayuuta bhamu bhakabhuuka ku Bhafalisaayi nu kubhabhuula shiisho uYeesu akashibhomba.
46 Outros, porém, foram ter com os fariseus e lhes contaram dos feitos que Jesus realizara.
47 Po abhosongo abha bhapuuti na Bhafalisaayi bhakabhungaana pa lukomaano ulwa Libhalaasa ilya Bhayuuta, bhakabhuusania bheene-bheene bhakati, “Kali, tubhombe kooni? Paapo umundu uyu akubhomba ifyika ifyingi.
47 Então, os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio; e disseram: Que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 Linga twamulekaashe ukuti abhombaghe ifyika ifyo, abhandu bhooshi indibhamwitike ukuti ghwi Kilisiti. Linga bhaamwitika nu kumukonga, aBhalooma indibhiise pakukomania ichiisu chiitu ni Nyumba iya Chaala.”
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 Po yumo mu bhosongo abho yuuyo ingamu yaake akabha ghwi Kayaafa, yuuyo akabha mupuuti usongo ichinja icho, akayugha akati, “Umwe mutashimeenye shiisho mukuyugha!
49 Caifás, porém, um dentre eles, sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: Vós nada sabeis,
50 Kali, mutakumanya ukuti kaali kiisa ukuti umundu yumo afwe ku nongwa iya bhandu bhooshi ukukinda ukuti ichiisu chooshi chipyutighwe?”
50 nem considerais que vos convém que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 UKayaafa atakayugha isho ku bhwighane bhwake mwene. Loole ku nongwa iya kuti akabha mupuuti usongo mu chinja icho, akasololagha ukuti uYeesu indiafwe ku nongwa iya Bhayuuta.
51 Ora, ele não disse isto de si mesmo; mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação
52 Soona, uYeesu ataaafwe ku nongwa iya Bhayuuta bheene, loole na ku nongwa iya kubhabhungaania abhandu abha Chaala bhaabho bhanyambaanite ukuti bhabhange pamupeene.
52 e não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 Po ukufuma ishiku ilyo, abhalongoshi abha Bhayuuta bhakaanda ukwinongʼona isila iya kumughogha uYeesu.
53 Desde aquele dia, resolveram matá-lo.
54 Ku nongwa iyo, uYeesu akaleka ukughenda pabhwelu mu kaaya aka Yuteeya, po akatiila nu kubhuuka kupiipi nu lungalangala, mu kaaya aka Efulayimu nu kwikala kula kula pamupeene na bhamanyili bhaake.
54 De sorte que Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim; e ali permaneceu com os discípulos.
55 Ichaaka icha Bhayuuta icha Pasaka chikabha chaapalamila. Po abhandu abhingi bhakafuma mu twaya twabho ukubhuuka ku Yelusaleemu ukuti bhiiyeelufye bhwo ichaaka chikaali ukufika.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus; e muitos daquela região subiram para Jerusalém antes da Páscoa, para se purificarem.
56 Po bhakeendelela ukumulonda uYeesu. Bhwo bhabhungaanite pamupeene mu lupaso ulwa Nyumba iya Chaala, bhakaanda ukubhuusania bheene-bheene bhakati, “Kali, umwe mukwinongʼona bhuleele? Kali, umundu uyo indiiise ku chaaka pamu ataaiise?”
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: Que vos parece? Não virá ele à festa?
57 Abhosongo abha bhapuuti na Bhafalisaayi bhakabha bhalaghiile ukuti umundu ghweshi yuuyo aamanya kuukwo uYeesu ali, abhuuke nu kubhabhuula ukuti bhamukole.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus tinham dado ordem para, se alguém soubesse onde ele estava, denunciá-lo, a fim de o prenderem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.