Atos 5
Ëhwati Gali (NCE) vs AAI
1 Na ho li buna tafa mëtla. Bubë weniji Ananaias. Na bubë nobë weniji Safaira. Ananaias bubë flëke afloko balitina hihijika tle.
1 Orot wabin Ananias aawan Sapphira hairi auman hai sawar turin hiya’aitit sabuw hitubun.
2 Na kë glo tëglebë baliti fli ëho totome. Na no mata kë wesibi lowene latletle. Na Ananaias bu kë baliti lëne glo tle na Aposel home tujuwelëme na sogëna tlome, “Bobë flëke baliti kënijiwa glo telëyo.”
2 Naatu kabay turin i botan, aawan i so’ob, naatu i ana baibasit auman iwa’an, turinawat bai in tur abarayah nahimaim ihouw ra’iy.
3 Na Pita bume megali tlole, “Ananaias, Ju Satanbë tole fëyeme esogo tlelëtlene? Ju bome megali kë eglonëbë, ‘Ebë baliti bobë flëke mago këniji glo telë,’ kwe ju Gotobë Amtëtombame sogëna lalole.
3 Peter Ananias isan eo, “Aisim Satan not kakafin dogor wanawanan yaru’uy Anun Kakafiyin matanamaim ifuwen, a me hitutubun kabay turin o isa ibotan?
4 Ju kë flëke afloko jubë tole nawa balitina hihijika tle. Na baliti ju kë glo tëglebë ebë mata jubë wesibi. Na ju kë balitina fëye wesibi egleme tole eglebë ebë jubë tolewa. Ju këha tëbo lowene fëyeme tlene? Na mesogëna ele, ‘Baliti kënijiwa ekëne.’ Ju melowene asa ele, ‘Ju onehome sogëna elome.’ Weyewa. Ju Gotomemu sogëna elole.”
4 Inaso’ob iti me i o nowa, baise o a baibasitamaim sabuw hitubun, naatu sabuw hitutubun ufunamaim iti kabay i o nowa. Aisim iti na’atube isinaf? O men orot ifuw, baise God ifuw.”
5 Ananaias kë gali aholokwane tle na bu mogowa latitigowa. Na oneho bu Ananaiasme kë fata tëgletlebë wesibime yafe aholokwane motokouja na bu tako uli memëtla.
5 Ananias tur iti nonowar ana maramaim an uy re morob, sabuw etei’imak tur iti hinonowar hai hibir ra’at.
6 Na falake nëbale bu mitisiya. Na bu mogo ëhona lalei mototla na matëmatë mutuje tla.
6 Oro’orot boubuh hina hirun biyan hibai hisum hibai hin rahemaim hiyai.
7 Tokwëfo tafawa tëtëkake, na Ananaiasbë no bu mata tëkakli. Bubë home kë fata tëgletlebë wesibime lowene hana tle.
7 Three hours na’atube sasawar ufunamaim aawan babin na tit, i men so’ob Ananias isan abisa mamatar.
8 Na Pita, bohe kë tëgehweibë baliti bume lebotane totometë na megali tolë, “Ju bome gali enonë, sobo bihena, flëke baliti kë glo tëgelobë ebëwa glo telone?” Na Safaira bume gali tafu tëtatle, “Na kwe fëyemene? Ta kënijiwa fe.”
8 Peter babin ibatiy, “Ku’o gewas anowar, aaw airi a me hitutubun baiyanaban ana fofonin iti kwabai?” Babin iya’afut eo, “Me hitutubun ana baiyan etei i nati.”
9 Na Pita bume megali tolë, “Sobo bihena gali fëyeme sle totlone? Gotobë Amtëtombame su naegotlomene? Ju aholokwane ele. Biheme kë gwa mogujetlabë falake nëbale, ino ëfo mëta ekë melujuwelukwëya. Na ju mogome mata mëgehojome.”
9 Peter babin isan eo, “Aisim aaw airi kwaibasit, Regah Anunin kwarutubun? Oro’orot iyab o aaw hibai hin hiya’iy i nati etawanamaim tebatabat o hina’abar kwananamih.”
10 Na bu mata Pitabë elebo lime mogowa latitigowa. Na falake nëbale metëkaklija na bume mogowa hwi motlëya. Na fa mëtëtaya na mëtehujaya. Na bohebë mëglëbo lime matëmatë mëtëtaya.
10 Mar ta’imon babin Peter anamaim ra’iy rab morob, oro’orot boubuh hina hirur babin morob inu’in hi’itin hi’abar hin aawan sisibinamaim hiyai.
11 Na Jisasme lowene sle mëtletlabë oneho iniwa na fli oneho mata bu kë gali yafe aholokwane mëtla na ulimu memëtla.
11 Sawar iti mamatar ekaleisia sabuw naatu sabuw afa auman iti tur hinonowar hi’oror sa’irih naatu hai hibir ra’at.
12 Aposel ho bu feilawa klelegowa wesibi onehobë naba lime blëge blëge mototoma. Na Jisasme lowene sle mëtletlabë oneho bu tako lotu lowa itaita mutujukefëya na lotu lo sebati mëta loko mëtlagukefëya. Bu kë sebatibë weniji mefë lamototla, “Solomonbë sebati.”
12 Tur Abarayah ina’inan naatu baifofofor moumurih maiyow sabuw wanawanahimaim hisisinaf. Naatu baitumatumayah hai rou’ay mar etei i Solomon ana sebosebomaim hiruru’ay.
13 Na Jisasme lowene jwa kë mëgletlabë oneho, Jisasme lowene sle mëtletlabë onehome fleflesu lamëtlekefëtëma na bume megali lamëtlekefëtëma, “Bu lale lale oneho mu mëtabëya.” Kwe buna lokome uli lamëtletëma.
13 Orot babin ufunane men karam boro hitakofanih, basit baitumatumayah hai gewasih isan sabuw wabih hibobora’ara’ah.
14 Na feilawa onehomu bu Jisasme lowene sle mëtletla na Jisasme lowene sle mëtletlabë oneho flina iniwa sago mëtla.
14 Naatu orot babin iyab Regah hibitumatum hina hirun kou’ay yayababar yen ra’at.
15 Iniwa oneho bu klelegowa wesibi Aposel ho kë blëge blëge mogotomabë wafi lowene mëtletëma. Na bu tëbo atona onehome këme mëtlesumetëma. Na Pita kë betelë asë lëglebë alëge mëglëbome ni labuku kahëba motokouja. Bu metole lamëtla, Pita bu loliwa lisime na toba gwa lëtagutëmeme, bubë ato sle mëletëmeme. O melë hana lëglena, kwe bubë amtëtombawa lamu lotomeme na bu sle mlame.
15 Rou’obow nati’imaim sabuw sawusawuwih hi’abaren hitit ef gagamih yah emo’em afe’eh naatu ir yah hi’i’inuwih, saise Peter tanan ana youn afa tafahimaim tarabon isan.
16 Na feilawa oneho Jerusalem lifate lime kë tafa mokoujabë bu mata, ato tëbona enëneme na ahwane kë tëbo mogotomebë enënename, Aposel ho betelë mëtlesumetëma. Na bu kë onehome, Jisasbë afutuku sle tëtagume.
16 Sabuw rou’ay gagamin maiyow hiru’ay, naatu bar merar afa Jerusalem sisibinamaim hima’am hai sabuw sawusawuwih naatu afa afiy kakafih hitoun buriburih hima’am hibuwih hinan etei’imak hiyayawasih.
17 Gotobë tako lotu lo mëta wege lëglebë tako eso ho, bu Sadyusi enënena ilawa yonane mëglabë ho. Na bu iniwa, Aposel enëne kë mëtëglabë wesibi yafe hwi motloma na bume moumou mëtlelëma, feilawa enëne Aposel enënebë loweneme tako fleflesu mëtletëmame nëgeme.
17 Firis Gagamin ana ofonah etei naatu Sadducee hai kou’ay bairi hibusuruf tur abarayah isah yah so’ar hibobowen, naatu sinafumaim hiyai.
18 Këme nëgeme Aposel home fafa mëtla na kalabusu lowa sike mëtla.
18 Tur Abarayah hibow hifatumih naatu hibuwih hin dibur bar gagaminamaim hiyariyih.
19 Kwe klabë Gotobë ensel kalabusu lo ino tika totle na Aposel home tlelëkakime na megali tlome,
19 Baise gugumin wanawanan Regah ana tounamatar na etawan etei botawiyen tur abarayah iunawiyih hitit, iuwih eo, Tounamatar tur abarayah dibur barane botaitih|alt="angel frees the apostles from the prison" src="cn01911b.tif" size="col" loc="Act 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19-20"
20 “Sobo eyeume na Gotobë tako lotu lowa ekaklujome na onehome gali të eoutatemome. Na Gotobë unaunalë lale tafa lëglelëmebë gali, onehome të eoutatemome.”
20 “Kwanan Tafaror Bar gagamin wanawanan kwanabat iti yawas boubun ana tur tutufin sabuw etei hai tur kwana’owen.”
21 Aposel ho bu kë gali aholokwane mëtla na kwe olobalëmu Gotobë tako lotu lowa mëtëkakluja. Na bu onehome Jisasbë galime okokwe motloma.
21 Mar sibisib auman tur abarayah Tafaror Bar wanawanan was efanamaim hibusuruf sabuw hi’obaibiyih.
22 Na plismanë kalabusu lowa mutuja kwe bu Aposel home hwi hana motloma. Na bu Israelbë afenëbonibë lotu eso enëne belë ita mutuja na lotu eso enëneme megali motloma,
22 Baise hina dibur baremaim hititit hibouyuwih naatu ma’utenayah hai ukwarih himatabir maiye hina hai tur hio’wen hio,
23 “Sebo kalabusu lowa tuja na kalabusu ino hwi tlola, tiji sle wamëtla. Na kalabusu ino ëfo mëta kë miglibekefëyabë ho bu mana mitlija. Na kwe sebo ino tika totlana, sebo ho limeha kë mëta hwi hana telujuwelëla.”
23 “Aki an dibur bar atitit etawan etei i tufatufbonen naatu etawan ma’utenayah auman hibatabat ai’itih, baise etawan abobotawiyen i men yait ta nati bar wanawananamaim atita’urimih.”
24 Gotobë tako lotu lobë plismanëbë eso ho na lotu lo mëta wege mëglabë eso ho kë gali aholokwane mëtla na tako tutune memëtla na gali mëtla, “Bu ebëha wesibi melë kë lëglebë, fëye wesibi fata lëglemene?”
24 Firis ukwarih naatu Tafaror Bar kaifenayan hai ukwarin iti tur hinonowar etei hai kasiy ra’at hio, “Iti orot isah abisa matar?”
25 Na ho li tisi na gali tlome, “Aholokwane elo! Sobo kalabusu lowa kë tëglelumobë ho, bu Gotobë tako lotu lo mëta milibo na Jisasbë galime onehome okokwe molomo.”
25 Rubira’e orot ta na run eo, “Kwananowar oro’orot kwabow dibur kwaya’aya i Tafaror Bar wanawanan sabuw tibi’obaibiyih.”
26 Këme nëgeme, lotu lobë plismanëbë eso ho na fli plismanë mutuja na Aposel home nëno mutula na mëtlesuma. Kwe bu Aposel home tëbo hana mototoma. Bu onehome uli mëtletëmame nëgeme, bume anijina mogo nalë tëtëkle mëgëtayalime.
26 Naatu kaifenayan ukwarin ana orot afa bairi hin tur abarayah hibuwih bairi himatabir maiye, men hifair o hikwararihimih, anayabin sabuw agimamaim borabirabih hirouw hibir.
27 Na plismanë, Aposel home mëtlesuma. Na bu Israelbë afenëbonibë lotu eso enënebë naba lime mitlibo. Na Gotobë tako lotu lo mëta wege lëglebë tako eso ho bume megali tlome,
27 Tur Abarayah hibuwih hina hirun Kaniser (Sanhedrin) nahimaim hibat naatu Firis Gagamin ibatiyih eo,
28 “Sebo some Jisasbë galime onehome tëme waheheë tletëyo. Kwe sobo sebobë gali boblomu latotlo na sobo kë hobë galime, Jerusalem lifate mago enëneme iniwa wafi okokwe elagumo. Na sobo seme gali blawa meso naegëtatëname fene, ‘Jisas kë gli tëglebë gli eso, somëta lëbetëyo.’ ”
28 “Aki tur fokarin maiyow ao fafari iti orot wabinamaim sabuw men kwani’obaiyih, naatu baise kwa abai’obaiyen i tit Jerusalem wanawanan sabuw etei tenonowar, naatu kwakok iti orot momorob ana ubar aki bain isan kwayayamatat.”
29 Kwe Pitana Aposel flina bubë gali metafu mototla, “Sebo Gotobë galiwa esogo nëglelëtlame. Sebo hobë gali hana esogo nëglelëtëmame.
29 Peter naatu tur abarayah afa bairi hiyafutih hio, “Aki i God fanan anab men orot fanahimih.
30 Sobo Jisasme mogo nalë ti mëta bu telo. Kwe sebobë semlenibë Goto, bume huju totle.
30 It ata a’agir hai God Jesu kwa onaf tafanamaim kwa’onaf kwa’asabun momorob i morobone God bora’ah maiye,
31 Goto bume tako fleflesu metletle na bume tilekole na bubë tobamu toba elëme tafa lëgletlebëme gali tlole, buna iniwa, onehome eso home tafa namëgletemome. Na bu seme nëno lëglebë ho ekë tafa lële. Na bu seme Israelbë afenëbonime tëbo lowenebë aholokwana ti mëglabëme na lale lowenewa esogo mëglelëlabëme laitaname. Na Goto sebobë tëbo lowene aholokwana ti lëletëname.
31 God bora’ah yen uman ana asukwafune ima’an, bonawiyenayan naatu baiyawasayan matar, saise Israel sabuw hai ef nabotawiy dogor baikitabiren naatu notawiyen hinab.
32 Jisasme kë fata mëtëgletlebë wesibi sebo wahwi tloma. Na sebo onehome kë gali të nëtakefëtëma. Na Gotobë Amtëtomba mata onehome lowene tlëme, ebë gali kë nëgebëye nëgalimu. Oneho, Gotobë lowene kë esogo mëglelëlabë, Goto bubë Amtëtomba bume tlëme.”
32 Aki i iti sawar hai sifrubonayah, naatu sabuw iyab hibifanabow isan God Anun Kakafiyin bitih auman siftirurubon.”
33 Israelbë afenëbonibë lotu eso enëne, bu kë gali yafe aholokwane mëtla na bu feilawamu enisusu mëtla na Aposel home mogo nalë tëtëkle namëgëtayame fene.
33 Kaniser sabuw iti tur hinonowar ana veya, gagamat yen bufutih hikokok kwanekwan i boro tur abarayah hita’asbunih.
34 Kwe letitabo ho li bubë ku mëta tëtabe, bubë weniji Gamaliel. Kë ho bu Farisi ho, na bu Mosesbë tafa sle galime, okokwe loglokwefëmebë ho. Iniwa oneho bume tako fleflesu lamelekefëtla. Na kwe bu huju tle na gali tlome, “Sobo Aposel home toho elelëkakëmo, haha sogë tafuwa namogujetlame.”
34 Baise Pharisee orot wabin Gamaliel, ofafar bai’obaiyenayan, sabuw etei iti orot hikakakafiy, kou’ay wanawanan misir iuwih tur abarayah hibuwih hitit ufunamaim mar kafai hibat.
35 Bu Aposel home toho mëtlelëkakëma. Na Gamaliel bu Israelbë afenëbonibë lotu eso enëneme gali tlome, “O Israelbë afenëboni, sobo kë enëneme wesibi li egëtatemome tole egelona kwe sobo lowene sle afina elome.
35 Naatu imaibo Kaniser iuwih eo, “Taituwau Israel, abisa iti orot isah kwayayakitifuw mata toniwa’an gewas kwananotabo kwanasinaf.
36 Sobo walowene elo, ëtani nane, ho li tëtabe, bubë weniji Teudas. Bu bume melowene latle, ‘Bo tako ho, eso home lalowa tafa nëgelëmefe.’ Na onehome gali tlome, bume esogo namëglelëlame. Na 400 ho këniji, bume esogo mëtlelëla, gavman enëneme boblo namogotomame fene. Kwe wame home boblo mogotomabë enëne bume mogo nalë tëke motlola na iniwa ho bume kë esogo mëtëglelëlabë lamëtlëboujawa, na gavmanme wame moglolabë lowene aholokwana ti mëtla.
36 Kwananot iti boro’omo Theudas tit orot gagamin ta rouw eorereb naatu oro’orot etei 400 na’atube hikofan, Baise hi’a’asabun ana veya ana bai’ufununayah etei hitaragiy nanabin hin, naatu ana kou’ay re rumoromorob sawar.
37 Na tokwafe, gavman, onehome tabei tokouna, Galili provins mago Judas bu tisi na fli onehobë wame lowene tufiji tëtatëme. Na fli oneho bume esogo mëtlelëla na Gavmanme heheëme wame mla. Kwe wame home boblo mogotomabë enëne bume mogo nalë tëkle mototla. Na iniwa ho bume kë esogo mëtëglelëlabë lamëtlëboujawa. Na gavmanme wame moglolabë lowene aholokwana ti mëtla.
37 Nati ufunamaim Judas Galilee orot sabuw hibiyab ana veya tit, sabuw bow kou’ay busuruf, baise i auman hi’asabun naatu ana bai’ufununayah hitaragiy nanabin hin.
38 Këme nëgeme, eli bo some gali nolëyo, sobo kë Aposel home asa tëbo etomo. Sobo bume hwiwa elomo, tafa matla. Kwe ebë wege bu kë fa mogotlabë, hobë afutuku magowa nëgena, kwe tëbo lëgletëmeme.
38 Isan imih abisa iti boun emamatar isan au’uwi, iti orot kwaihamiyih, naatu kwa’uwih ten, anayabin orot ana notane hinayakitifuw hinasisinaf na’at boro nasawar.
39 Kwe ebë wege bu kë fa mogotlabë, Gotobë afutuku mago nëgena, kwe sobo lëkle hana egotomome. Sobo melë egelona kwe Gotome wame lalolo.”
39 Baise Godane nanan na’at, kwa men karam boro kwana’otanih, kwa boro taiyuw God bairi kwanabiyow kwana’itin.”
40 Na kwe bu ita Aposel home gali motloma, mëkakluja namëglame. Na bu mëtëkakluja. Na bu lotu lobë plismanëme gali motloma, taba afona lëlafa namogotomame. Na bume lëlafa mototoma. Na Israelbë afenëbonibë lotu eso enëne, bume anisasa galina lëkle mototoma, “Sobo Jisasbë gali onehome itaita asa të eoutatemo. Matëbe.” Na bume mana jine mëtelëkakëma.
40 Tur Abarayah hi’afih hirun naatu hirouw. Imaibo tur fokarin maiyow hi’uwih naatu hiofafarih Jesu wabin men hinao rerereb, naatu hi’uwih hai au ubar hin.
41 Aposel ho, bu Israelbë afenëbonibë lotu enëneme hune mëtla. Na fleflesu motokouja. Bu Gotome melowene mëtletlame nëgeme, “Bu seme fleflesu lalëletëna. Sebo Jisasme lowene sle nëgletlabë ho nëgeme na oneho seme këme wame molona.”
41 Tur Abarayah Kaniser hihamiyih hitit naatu ereyasisir auman hin, anayabin Jesu wabinamaim hibi’akir i igewasin kwanekwan.
42 Na iniwa olë bu Gotobë tako lotu lowa mutujukefëya na Jisasbë galime onehome okokwe motlokwefëma. Na onehobë lowa mata mutujukwefëtëma na Jisasbë galibëme onehome okokwe mëtlagukwefëma. Na bu megali sle lamëtla, “Goto Jisasme jine tlële, bubë onehome nëno lëglebëme.”
42 Mar etei Tafaror Baremaim naatu hai baremaim sabuw hibi’obaiyih naatu tur gewasin Jesu Keriso isan sabuw hai tur hi’o’owen.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.