Atos 4

Ëhwati Gali (NCE) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Pitana Jonna onehome mana gëgali mëtlelëmobëë, na lotu lo mëta wege mëglabë ho fli, na Gotobë tako lotu lobë plismanëbë eso ho, na Sadyusi enëne fli, mana mitisiya.
1 Firis afa naatu Tafaror Bar gagamin kaifenayah hai ukwarih, Sadducee bairi hiyen hina Peter, John hairi hibat sabuw hai tur hi’owen biyah hitit.
2 Bu melowene lamëtla, “Tlemalë bu onehome megali të mëtatemo, ‘Goto Jisasme gli mago wahuju totle.’ Na këme sebo melowene nanëla, ‘Goto iniwa gigli enëneme huhuju logotomeme.’ ” Këme nëgeme bu tlemalëme tako wame lamotloma.
2 Ya so’ar yen bufutih, anayabin Peter John hairi sabuw hi’obaiyih hio, “Sabuw karam boro morobone hinamisir maiye, Jesu morobone mimisir maiye na’atube.”
3 Na bu tlemalëme fafa mëtla na Israelbë afenëbonibë lotu eso enëne belë mëglelumame fene. Kwe taboklëmu nëgeme na bume kalabusu lo elë fwa këme sike mëtla. Li olëna namëglelumame.
3 Peter, John hairi hibuwih hifatumih hin dibur bar hiyariyih imaim hi’in, anayabin veya re mar fo.
4 Kwe lebutako oneho bu Pitabë gali aholokwane mëtla na bu Jisasme lowene sle mëtletla. Na Jisasme lowene sle mëtletlabë onehobë tabei këniji mefata latla 5,000 elë ëjeha fwa neme.
4 Baise sabuw iyab nati rou’ay gagamin wanawanan hima binan hinonowar, hitumatum naatu orot nati kou’ay wanawanan hibiyab yena 5,000 bai.
5 Jowa olë mëtla na Israelbë afenëbonibë letitabo enënena, lotu eso enënena, Gotobë galime okokwe moglomabë hona, bu Jerusalem lifate mëta loko mëtlelëya.
5 Marto marauman sabuw hai bonawiyenayah, ai’in naatu Ofafar bai’obaiyenayah etei Jerusalemamaim kou’ay hibai.
6 Na Gotobë tako lotu lo mëta wege lëglebë tako eso ho Anas, buna iniwa loko mëtlelëya. Na Anasbë ilawa mago ho, Kaiafasna, Jonna, Aleksanderna bubë fli ilawa mago ho mata buna loko mëtlelëya.
6 Annas Firis Gagamin na nati’imaim, Kaiafas hairi, John, Alexander naatu orot afa iyab Firis Gagamin ana nibur wanawananamaim hima’am auman hina.
7 Na bu Pitaname Jonname mëtlesuma na bubë naba lime ola mëtëkakija. Na bu tlemalëme metakune motloma, “Some ya gali tloyone, na some kë afutuku ya tlëyone na sobo kë home sle totlo?”
7 Peter John hairi hibuwih hina nahimaim hibat naatu hibusuruf hibabatiyih hio, “Kwa mi’itube kwasinaf orot igewasin? Naatu fair menane kwabai iti kwasinaf? O yait wabinamaim kwasinaf?”
8 Na Gotobë Amtëtomba Pitame afutuku tlële, na bu megali latlome, “O Israelbë afenëbonibë letitabo enëne na sebobë eso enëne.
8 Imaibo Peter Anun Kakafiyin iwanasum batabat iyafutih eo, “Sabuw bonawiyenayah naatu regaregah ai’in.
9 Bale, sobo seme kiju mogo tabo home kë tëgaitalobëme takune naeglonamene? Na sobo melowene sle naegletelomene, ‘Ebë ho habelë sle lamototlone?’
9 Aki kwa’afi orot an kafikafirin biyanamaim sawar gewasin iti matar kwa’i’itin isan naatu mi’itube bigewasin isan kwabibatiyi,
10 Kwe melë nëgebë, kwe sobo iniwa melowene egletelome, na sobo Israelbë afenëboni iniwa sobo mata melowene egletelome, ‘Nasaret life mago Jisas Klaisbë afutuku ebë kiju mogotabo home sle totle na sobobë naba li mëta ekë lilibetëyo.’ Kwe sobobë so galime fwa bume mogo nalë ti mëta këme bu mëtla. Kwe Goto bume matëmatë mago huju totle.
10 i boro iti na’atube atao, kwa naatu sabuw tutufin etei Israel wanawanan kwama’am kwataso’ob, orot boun iti namaim biyan tutufin etei igewasin ebatabat, i Jesu Keriso Nazareth mowan kwabai onaf afe’en kwa’asabun naatu morobone God bora’ah maiye mimisir i wabinamaim iti orot yawas.
11 Gotobë bogo, bu ebë wesibime mewaflë gali lalatle, ‘Lo gliji ho, bu lo, anijina gliji mëtla. Kwe bu li anijime meweniji lamëtla, “Tëbowa.” Këme nëgeme, mëglëbo elë gwa mëtetokwakëya. Kwe kë aniji kë gwa mëtetokwakëyabë bu lale anijimu ebamë. Lo bulego kë aniji mëta lotle.’ Sobo aholokwane elo. Sobo kë lo gliji enënena Jisas bu kë aniji fenene.
11 Iti orot isan Bukamaim hikirum hio,
12 Jisas buwamu seme nëno lëgleme. Goto, Iniwa life mago onehome, limeha meaniji hana tlole, seme nëno lëglebëme. Goto Jisasme fwa aniji tlole.”
12 Yawas boro men yait ta biyanamaim tanatita’ur, anayabin tafaram tutufin wanawanan men yait ta wabin nati na’atube ema’ama boro imaim niyawasitamih.”
13 Na iniwa Israelbë afenëbonibë lotu eso enëne melowene lamëtla, “Pitana, Jonna, skulme hana mëtëyeu. Tlemalë bu atwati ho.” Kwe bume yafe hwi motloma, tlemalë bubë naba lime gëgalime uli hana mëtelo. Na bu këme klelego memëtletëma na melowene mëtla, ëbame tlemalë bu Jisasna asë mëtla.
13 Naatu Peter John hairi hibitafofor hi’itin ana veya hi’inanih iti orot i kirumatih, orot maiyow bar ma’anih, naatu hifofofor men kafaita, imaibo hi’inanih hiso’ob iti orot i Jesu bairi hima hireremor.
14 Na bu kiju mogotabo kë sle tëglebë home hwi motlola, Pitana Jonna weife mitlija, këme nëgeme Pitanabë Jonnabë gali habëna tafu mëgetatëmamene?
14 Naatu iban maiye orot hibiyawas i bairi hibatabat hi’i’itin hai tur etei sawar.
15 Na kwe Israelbë afenëbonibë lotu eso enëne, Pitaname, Jonname bu mago jine mëtelëkakëma. Tlemalëme wajine mëtelëkakëma na bu blalo mana gëgali mëtla,
15 Imih hi’uwih Kaniser hai efan hihamiy ufun hitit naatu i taiyuwih hibabatiyih ef hinuwet hio.
16 “Sebo kë tlemalë home habelë nogotomamene? Tlemalë bu klelegowa wesibi blëge mototlo. Na iniwa oneho, Jerusalem lifate mago, bu këbë wesibi wafi lowene sle mletla. Sebo megali hana nëglame, ‘Ebë sogëna wesibi.’ Sebo able hana nëglame.
16 “Abisa boro tanasinaf iti orot isah? Sabuw etei Jerusalem wanawananamaim tama’am hiso’ob iti sawar gagamin ta hisinaf, naatu it boro men karam tanibun wa’irimih.
17 Kwe kë kiju mogo tabo ho, kë sle lëglebë gali, iniwa oneho betelë fifiji mëglagulalime. Këme nëgeme sebo bume anisasana lëkle nogotomame, bu fli onehome, Jisasbë galime gali jwa namoglomame.”
17 Baise iti sawar tasasar tit sabuw wanawanah run isan, it boro tana’otanih naatu tanimatnuwih iti orot wabinamaim men sabuw hini’obaiyihimih.”
18 Na kwe bu tlemalëme ita mëtlelëkakima na anisasana gali motloma, “Jisas kë totomebë wesibime, itaita asa gëgali elekefo na sobo fli onehome Jisasbë wesibime asa okokwe elokwefomo. Matëbemu.”
18 Imaibo hi’af maiye hirun naatu hiofafarih Jesu wabinamaim men hinabinan naatu men yait ta hini’obaiy maiye’emih.
19 Kwe Pitana Jonna bubë gali metafu mëtëtatemo, “Sobo habë lowene lalone, Gotobë naba lime fëye lowene lale lëlene? Sebo Gotobë tole esogo nëglelëlome o sobobë tole esogo nëglelëlome. Sobo kë wesibi mana lowene sle eletemo.
19 Baise Peter, John hairi hi’awar foten hio, “Kwa taiyuw kwafufun kwa’itin, God nanamaim kwa fana anabaib i gewasin o God fanan anabaib i gewasin?
20 Kwe sebo ëfalëbo kujuna hana tafa nëgelome. Sebo Jisasme kë hwi toglolobë wesibi, na Jisasbë ëfalëbo mago kë aholokwane toglolobë gali, onehome të nëgetatëmome.”
20 Aki taiyuwi abistan a’itin naatu anonowar iti tur boro men anihamiy.”
21 Na kwe Israelbë afenëbonibë lotu eso enëne bu kë tlemalëme ita anisasana gali motloma. Bu bume tëbo mogotomabë lowene yafe sle mototla, kwe iniwa oneho, Goto kë kiju mogo tabo home kë sle togotlebëme, lowene mëtla na Gotome fleflesu mëtlekefëtla. Këme nëgeme, Israelbë afenëbonibë lotu eso enëne bu onehome uli memëtletëma na bu kë tlemalëme hana tëbo mototoma na bume jine mëtelëkakëma.
21 Obiruwen tur afa hio ufunamaim hibotaitih hin, baikwatutunen ana ef men ta ma’am boro hititih, anayabin sabuw etei’imak abisa mamatar isan God hibobora’ara’ah.
22 Na kë kiju tëbona home, tlemalë Jisasbë afutukuna kë sle mototlobë, bu niliafewe tlibutu wasigli totome na botabë imo mago kiju mogo tabo fata tle.
22 Naatu orot nati yayawas ana kwamur i 40 tafanamaim.
23 Israelbë afenëbonibë lotu eso enëne, Pitaname Jonname wafi jine mëtelëkakëma. Na kwe tlemalë Jisasme lowene sle mëtletlabë oneho fli betelë ita mëtëyeu. Na lotu lo mëta wege mëglabë eso hobë gali na fli Israelbë afenëbonibë letitabo enënebë gali bume gali të mëtëtatemo.
23 Hibobotaitih ufunamaim Peter, John hairi hin hai sabuw biyah firis ukwarih naatu regaregah ai’in mi’itube hi’u’uwih etei hai tur hi’owen.
24 Bubë gali aholokwane motloma, na kwe iniwa bu jowa lowenenawa Gotome gëgali mëtlelëla, “Tako Ho, ju matafa blëge totle, na life blëge totle na nutu blëge totle, na iniwa wesibi kë mëta kë mëgëbebë mata blëge totome.
24 Iti hinonowar etei’imak auta’imon yoyobanamaim fanah hibora’ah God isan hio, “Regah fair matuwanin, mar, tafaram naatu riy baimatarenayan, naatu wanawanahimaim sawar etei auman ana baimatarenayan.
25 Ëtanimu jubë Amtëtomba, sebobë semle, Devitme gali tlële. Bu jubë wegeho tafa tletë. Na bu megali latle,
25 Anun kakafiyinamaim a’akir orot, aki uwai David awanamaim eore eo,
26 Iniwa lifate mago eso ho bu wameme sagli metlëla,
26 Tafaram ana aiwob baiyow isan teyayabuna,
27 Ebë gali Devit kë yahi tëglebë, bu iniyafememu yahi tle. Herotna, Pontius Pailatna, Israelbë afenëboni mëtabëya jwa mëglabë enënena, Israelbë afenëbonina, bu kë lifate, Jerusalem mëta loko mëtlelëya, Jisasme tëbo namogotlabëme. Jisas, jubë lale wege ho. Na ju bume wafi aniji tlole, jubë onehome nëno lëleme.
27 Turobe Herod, Pontius Pilate hairi Ufun Sabuw naatu Israel sabuw bairi iti bar merar gagaminamaim hibobaita’ay o a Roubininenayan orot wabin Jesu, o a’akir wairafin kakafiyin isan hiyakitifuw.
28 Bu kë wesibi melë kë mëtlabë, kwe jubë gali na jubë tolewa esogo mëtlelëla. Jubë afutuku nawa, ju ëtani wafi gali sle tle, këbë wesibi fata lëglebëme.
28 Iti sabuw i marasika o a kok abisa mataramih a fairamaim iyayakitifuw i nonowatin hisinaf emamatar.
29 Kwe Tako Ho, ëje sebo jume gali nolëyo, bu seme kë wame moglonabë gali, lowene egletleme. Na ju seme, jubë wege enëneme, afutuku elëlëname na sebo jubë gali tëme uli jwa nanëglame.
29 Naatu boun Regah, aki teo’obiruwi kunowar, aki o a’akir wairafi kwibaisi fair kwiti, saise ana batkikin a tur anabinan.
30 Goto, jubë afutuku onehome olafa etatëmeme na onehobë ato elili sle etometëmeme na klelegowa wesibi mata blëge etometëmeme. Ju kë wesibi jubë wege ho Jisasbë afutukuna melë saetometëme.”
30 Uma kuru’atayan o a’akir kakafiyin Jesu wabinamaim yawas kwiyafar etit naatu ina’inanen fokarih, baifofofor, kusinaf.”
31 Bu Gotome wafi gëgali mëtlelëla, na kë mëta, kë loko mëtlelëyabë lo, asëwa tletëme. Na Gotobë Amtëtomba bume afutuku tlëme na bu Gotobë gali feilawa të mototla na bu kë gali të mogotlabëme uli hana mëtla.
31 Yoyoban hibisawar ufunamaim, efan nati hima’ama’amaim busuruf ibiguw, naatu Anun Kakafiyin iwanih hitafofor hitit hibusuruf God ana tur hibinan.
32 Jisasme lowene sle mëtletlabë oneho bu jowa lowene nawa tafa mëtla. Ho li bu megali hana tle, “Ebë wesibi kë nëgebëye, ebë bobëwa.” Weye. Iniwa wesibi kë nëgebë ebë iniwa onehome lëgaitamebë.
32 Baitumatumayah hai not naatu dogoroh etei na ta’imon matar. Men yait ta ana sawar akisin nowan rouwamih, baise hai sawar etei hifafarambonen.
33 Na Aposel ho bu tako afutukuna, Tako Ho Jisas matëmatë mago kë huju tëglebë gali, onehome të mëtetakefëtëma. Na Goto bume lëgaitameme tako fleflesumu latletëme. Na bume ululu sle totome na bu tafa sle mëtla.
33 Tur Abarayah fair gagamin maiyow iwanih hibat Regah Jesu ana misir maiye hiorerereb, naatu manaw kabeber Godane gagamin maiyow tafahimaim isuwai ra’iy.
34 Na bubë ku mago, li hoha, wesibime hana afolo tle. Hanane mu. Iniwa oneho bu flëke o lona kë mëtëtabëyabë, bu kë wesibi balitina hihijika mëtla. Na bu kë baliti glo mëtla na Aposel ho betelë mëtehweija.
34 Naatu nati kou’ay wanawananamaim men yait ta sawar isan biyababanamih, anayabin sabuw iyab isah me hima’am naatu bar hima’am i hiyateten hitobon kabay hibow hina,
35 Na bubë toba mëta gogwa mëtla. Na Aposel ho kë baliti, wesibime kë afolo mëtlabë enëneme sa mëtëtagutëma.
35 tur abarayah nahimaim hiyaraiyen naatu i hibow sabuw hai yababan ana fofoninamaim hifafaramih.
36 Na ho li buna tafa mëtla bubë weniji Josep. Na Aposel ho bume li weniji fë mototla, Barnabas. Barnabas weniji kë nëgebë kë gali fene lëbe, “Onehobë tutune lowene sle lëgëtatëmebë ho.” Barnabas kë nëgebë bu Livaibë afenëbo na bu Saiprus afayo mago ho.
36 Iti na’atube mamatar ana veya baitumatumayan orot ta wabin Joseph Levite ana bowabow orot ta, Cyprus imaim tufuw, naatu tur abarayah wabin ta Barnabas hiwab (anayabin Koufair Ana Orot).
37 Bu bubë flëke afloko li, balitina hihijika tle. Na bu kë baliti tehwei na Aposelbë toba mëta gogwa tle.
37 Ana me ya’atait hitubun naatu kabay bai na tur abarayah itih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.