Lucas 6
Ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉdʉ Jesukristʉkyʉjxm: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el mixe de Juquila (MXQNT) vs AAI
1 Ma̱ tuꞌugʉ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ ja Jesús mʉt ja ꞌyʉxpʉjkpʉty ña̱jxtʉ triigʉ kamoty. Es ja ꞌyʉxpʉjkpʉtʉjk tkutʉjtʉ ja triigʉ es twinxatstʉ es tjʉꞌxtʉ ja pya̱jk.
1 Baiyarir ana veya ta Jesu sanabey wanawanah remor inan, ana bai’ufununayah sanabey hirut kanabih hikeb ro’oro’oh hibow hi’aa.
2 Net nijaꞌajʉty ja fariseeʉty dyajtʉʉdʉ:
2 Ofafar bai’obaiyenayah afa hi’itih basit hibatiyih. Kwa aisim Baiyarir ana veya ata ofafar kwa’astu’ub iti na’atube kwasisinaf?
3 Es ja Jesús ꞌyadsooy:
3 Jesu iyafutih eo, “David ana sabuw bairi bayumih himorob, abisa sisinaf Buk Atamaninamaim hikirum inu’in kwaiyab kwaitin?
4 Tyʉjkʉ ja Davit ma̱ Diosʉ tyʉjk es tjuꞌty ja tsa̱jkaaky diꞌibʉ kuniꞌxy es tka̱a̱y yʉꞌʉ es nandʉꞌʉn tmooydyʉ ja jyamyʉʉdʉty. Es kyaj jyanigutíkyʉty es yʉꞌʉ tkáydyʉt, yʉꞌʉ jeꞌeyʉ ja teedyʉty mba̱a̱t tkaydyʉ tadʉ tsa̱jkaaky.
4 David God Ana Bar wanawanan run Regah isan rafiy hisibor inu’in bai eaan, naatu turin ana sabuw itih hi’aa. Nati i ata ofafar eastu’ub. Anayabin firis akisihimo nati rafiy sibor hinab hina’aan men yait ta.
5 Es nandʉꞌʉn jyʉnáñ ja Jesús:
5 Naatu Jesu ana tur yomaninamaim iti na’atube eo, “Orot Natun i Baiyarir ana ukwarin.”
6 Es ma̱ jatuꞌugʉ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ Jesús tyʉjkʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk es dyaꞌʉxpejky ja ja̱ꞌa̱yʉty. Japʉ naty tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja ꞌyaga̱ꞌa̱ñgyʉꞌʉ tʉꞌʉts.
6 Baiyarir ana veya ta Jesu na Kou’ay Bar wanawanan run sabuw bai’obaiyih isan. Naatu nati sabuw wanawanahimaim i orot ta uman asukwafune murubin auman na ma’am.
7 Es ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp es ja fariseeʉty tpajʉdijttʉ ja Jesús es tꞌixa̱ꞌa̱ñ pʉn yaꞌꞌagʉdakypy ja ja̱ꞌa̱y ma̱ ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ, es dʉꞌʉn ttuundʉ ja anʉʉ es tpekymyoꞌoya̱ꞌa̱ndʉ.
7 Ofafar bai’obaiyenayah naatu Pharisee Jesu himtitiy Baiyarir ana veya orot ta tabiyawas na’at hita’itin, saise hai fair imaim hitab hitagam hita’umih.
8 Perʉ Jesús ñija̱ꞌa̱p diꞌibʉ wyinma̱a̱ydyʉp es tꞌanma̱a̱y ja yedyʉjk diꞌibʉ kyʉꞌʉ myʉda̱jtypy tʉꞌʉts:
8 Baise sabuw abisa hinotanot i Jesu so’ob, imih orot isan eo, “Kumisir kutit iti sabuw nahimaim kubat.” Basit orot ma’am misir bat.
9 Net ja Jesús tꞌanma̱a̱y ja wiinkpʉ ja̱ꞌa̱yʉty:
9 Imaibo Jesu sabuw isah eo, “Ayu kwa abibatiy, ata ofafaramaim Baiyarir ana veya abistan i ebibasit boro tanasinaf? Orot babin tanibais gewasin tanasinaf o kakafin tanasinaf? Orot babin ana ma gewas isan taniyawas o ana yawas tanagurus?”
10 Net ja Jesús tꞌijxta̱a̱y nidʉgekyʉ diꞌibʉ naty tʉ tyukwa̱ꞌkmíkyʉty, es tꞌanma̱a̱y ja yedyʉjk:
10 Jesu tatabir sabuw nutitiyih in sawar basit orot isan eo, “Uma kubora’ah.” Naatu orot uman bora’ah, marta’imon orot uman igewasin.
11 Es ja fariseeʉty es ja myʉguꞌugʉty ꞌyajkʉdʉ mʉk es ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ ak yʉꞌʉjʉty pʉn wiꞌix mba̱a̱t yajtúñ ja Jesús.
11 Etei hima’am yah so’ar higagamat taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti orot Jesu isan boro mi’itube tanasinaf?”
12 Es ko waanʉ jyejky, ta ja Jesús oj ñejxy ka̱jxtákpʉ ma̱ tuꞌugʉ kopk. Jam ja tsuu dyajna̱jxy kya̱jxtaꞌaky.
12 Nati ana veya’amaim Jesu yoyobanamih yen in oyaw wanamaim tit, naatu imaim ma God isan yoyoban in marto. Jesus arar yanamaim eyoyoyoban|alt="Jesus praying in wilderness" src="cn01698B.tif" size="col" loc="Luk 6.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="6.12"
13 Es ko oj xyʉʉñʉ, net dyaxʉ diꞌibʉty yaꞌʉxpejkypy, es twinꞌijxy nima̱jmajtsk diꞌibʉ ꞌyapostʉlʉꞌáttʉp.
13 Mar auman basit, ana bai’ufununayah etei eaf ayuwih hiru’ay, naatu wanawanahimaim orot etei 12 rubinih, wabih tur abarayan iwaben.
14 Yʉꞌʉ xyʉʉjʉty: Simonk diꞌibʉ Jesús yajxʉbajt Peedrʉ, Andrés, ja Simongʉ myʉgaꞌax, Santya̱ꞌa̱gʉ, Fwank, Felipʉ, Bartolomee,
14 Naatu iti i tur abarayah wabih, Simon (wabin ta Peter, Jesu uf biwab) naatu Peter tain Andrew, James, John, Philip naatu Bartholomew,
15 Matewʉ, Tomás, Santya̱ꞌa̱gʉ, ja Alfeeʉ ꞌyuꞌunk, Simonk ja kananeeʉ ja̱ꞌa̱y,
15 Matthew, Thomas naatu Alpheus natun James naatu Simon (Zerot teo),
16 Juudʉs yʉ Santya̱ꞌa̱gʉ ꞌyuꞌunk, esʉ Juudʉs Iskaryotʉ diꞌibʉ óknʉm kyʉya̱jk ja Jesús.
16 James natun Judas, naatu Judas Iscariot, (Jesu baban eo momorob).
17 Netʉ Jesús jyʉnajky ma̱ ja kopk mʉt yʉꞌʉjʉty es jyajty ma̱ tuꞌugʉ joy it. Es japʉ mayjyaꞌay ñaymyujkʉdʉ diꞌibʉ tsoꞌondʉp Judeeʉ, Jerusalén es ma̱ myejyñbya̱ꞌa̱jʉ Tirʉ esʉ Sidón.
17 Jesu ana tur abarayah bairi oyawane himatabir hire hina hititit ana maramaim, ana bai’ufununayah etei hiru’ay butun ana yabarinamaim bairi hibat, naatu sabuw maumurih na’in Judea wanawanan, Jerusalem wanawanan hiru’ay, naatu torane bar merar rou’ab, Taiya, Sidon auman sabuw etei hiru’ay.
18 Tya̱a̱dʉty tʉ naty jya̱ꞌttʉ es tmʉdowa̱ꞌa̱ndʉ ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn es nandʉꞌʉn ꞌyagʉda̱ꞌa̱ktʉt diꞌibʉ pʉjkʉdʉp. Es diꞌibʉ mʉjkuꞌu yaꞌꞌayoojʉp, nandʉꞌʉn ja Jesús dyaꞌꞌagʉdaky.
18 Hiruru’ay anayabin i tur nowar isan naatu hai sawow yumatah ta ta hibow hima’am baiyawasih isan hina. Naatu sabuw afa demon kakafih hibiwawa’anih auman hinan etei iyawasih.
19 Es nidʉgekyʉ ja mayjyaꞌay ttonandʉ ja Jesús, jaꞌa ko mʉdʉ myʉkꞌa̱jtʉn ja Jesús dyaꞌꞌagʉdaky nidʉgekyʉ ja pa̱ꞌa̱m ja̱ꞌa̱y.
19 Sabuw etei i hikokok Jesu hitabutubun, anayabin hibubutubun ana veya, ana fair titit i etei biyawasih.
20 Net ja Jesús tꞌijxtʉ ja diꞌibʉ yaꞌʉxpejkypy, es tꞌanma̱a̱y:
20 Jesu ana bai’ufununayah nutitiyih in sawar basit eo,
21 ’Kuniꞌxy miidsʉty diꞌibʉ tyam ayuꞌa̱jttʉp, pes mjotkʉda̱ꞌa̱ktʉp.
21 Kwa iyab boun bayumih kwabi’akir
22 ’Kuniꞌxy miidsʉty ko ja̱ꞌa̱yʉty mgaꞌoyꞌíxʉdʉ, mgaꞌoyꞌaxá̱jʉdʉ, myaꞌꞌaxʉkꞌixtʉ es jyʉna̱ꞌa̱ndʉ wiꞌixáty mʉt miidsʉty jaꞌa kots miits xypyanʉjxtʉp, ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ.
22 Sabuw hinifa’ifa’i, hinakwahiri, tur kakafih hina’uwi naatu kakafi hinarouw hinao ana maramaim kwaniyasisir, anayabin Orot Natun kwabi’ufunun!
23 Agujkꞌát jotkujkꞌáttʉ es xonda̱ꞌa̱ktʉ ma̱ tadʉ xʉʉ, pes, tsa̱jpótmʉ Dios mʉj wiin mgumáyʉdʉt. Nandʉꞌʉn tadʉ ja̱ꞌa̱yʉdyʉ ꞌyaptʉjkʉty tꞌaxʉktundʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty.
23 Imih sawar iti na’atube hinamamatar ana veya kwanakawasa naatu kwaniyasisir kwanaben. Anayabin a baiyan gagamin na’in maramaim inu’in. Abisa tisisinaf anayabin hai a’agir dinab oro’orot isah sawar iti na’atube hisinaf.
24 ’¡Per pʉroobʉ miits mʉkja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty! Tyamyʉ mjotkujkꞌáttʉ, per óknʉm mꞌayówdʉt.
24 Baise kwa iyab boun sawar wairafi kwama’am
25 ’¡Pʉroobʉ miidsʉty diꞌibʉ tyam ka̱a̱y úktʉp, pes óknʉm mꞌayuꞌáttʉt! ¡Pʉroobʉ miidsʉty diꞌibʉ tyam xik xoondʉp, pes óknʉm mjotmayꞌoogʉt es mjʉꞌʉydyʉt!
25 Kwa iyab boun bay kwa’aa ya higadid kwama’am
26 ’¡Pʉroobʉ miidsʉty ko nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty mꞌaxá̱jʉty oy, jaꞌa ko dʉꞌʉn ja ꞌyaptʉjkʉty tꞌaxá̱jʉdʉ diꞌibʉ jékyʉp andakp jyʉna̱ꞌa̱ndʉ ko yʉꞌʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ!
26 Kwa iyab sabuw wab tebobora’ara’ah boro yababan gagamin maiyow kwanab! Anayabin hai a’agir dinab baifufuwenayah isah na’atube hisinaf.
27 ’Per ʉj nꞌanma̱a̱ydyʉp miits diꞌibʉ xymyʉdooꞌijttʉp, ko mdsóktʉp ja mmʉdsip es xytyúnʉt yajxón mʉt diꞌibʉ mgaꞌoyꞌijxʉp,
27 Kwa iyab iti tur kwanonowar a tur ao’owen a kamabiy sabuw kwaniyabuwih, sabuw iyab tibifa’ifa’i isah gewasin kwanasinaf.
28 es mgunuꞌxtʉp diꞌibʉ mga̱jxpojkʉdʉp es niꞌamdow nibʉjktsówʉ ma̱ Dios diꞌibʉ mꞌaxʉktuunʉdʉp.
28 Sabuw iyab hinao’orarafi, God kwanifefeyan baigegewasin nitih, naatu sabuw iyab isa kakafin hinasisinaf isah kwanayoyoban.
29 Es pʉn mgojxʉp tuk aduꞌum ma̱ mꞌama̱ꞌa̱tsy, moꞌoy jatuk aduꞌum. Es pʉn ja pʉ́n mbʉjkʉty yʉ mdsyamarrʉ, jan ja mnixuy es waꞌan nandʉꞌʉn dyajnejxy.
29 Orot yait rebareb nabifafar na’at, raunane’ebo inabotabir nifafar. Naatu orot ta a biyabaibiyon tafan nikiya’ub nabaib na’at, baban auman inau nikiya’ub nab.
30 Es pʉ́n mꞌamdoojʉp diꞌibʉ mmʉda̱jtypy, moꞌoy, es pʉ́n tʉ ti mbʉjkʉty, katʉ xyꞌamdoy es dyajjʉmbítʉt.
30 Orot babin ta sawar isan nabifefeyani initih, naatu orot babin ta sawar o nowa ebaib, kwihamiy ebai, men bainamih inao maiye.
31 Es tundʉ miidsʉty mʉt nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y éxtʉm xytsyoktʉ es yʉꞌʉjʉty ttúndʉt nandʉꞌʉn mʉt miidsʉty.
31 A kok mi’itube sabuw isa tisisinaf na’atube, ibo isah na’atube inasinaf.
32 ’Pʉn miits mdsojktʉp yʉꞌʉyʉ diꞌibʉ miits mdsojkʉdʉp, ¿ti oyꞌa̱jtʉn mduundʉp diꞌibʉ kyatuundʉp ja wiinkpʉty? Pes tyuundʉp yʉꞌʉ nandʉꞌʉn diꞌibʉ ꞌyandijtʉp pekyjyaꞌay.
32 Sabuw o tibiyabuw akisih isah inabiyabow na’at, aisim boro baigegewasin inab? Sabuw kakafih turahinah tibiyabuwih akisih boro hiniyabuwih!
33 Es pʉn miits mduundʉp oy yʉꞌʉyʉ diꞌibʉ miits mdsojkʉdʉp, ¿ti oyꞌa̱jtʉn mduundʉp diꞌibʉ kyatuundʉp ja wiinkpʉty? Pes tyuundʉp yʉꞌʉ nandʉꞌʉn diꞌibʉ ꞌyandijtʉp pekyjyaꞌay.
33 Naatu sabuw o isa gewasin tesisinafuwat isah gewasin inasisinaf na’at, aisim boro baigegewasin inab? Sabuw bowabow kakafin wairafih na’atube tisisinaf.
34 Es pʉn miidsʉty mdukꞌaniꞌxypy ja meeñ yʉꞌʉyʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ mꞌaꞌijxʉp es mmʉgʉbátʉdʉt jatʉgok, ¿ti oyꞌa̱jtʉn mduundʉp diꞌibʉ kyatuundʉp ja wiinkpʉty? Pes nandʉꞌʉn diꞌibʉ ꞌyandijtʉp pekyjyaꞌay tmoꞌoydyʉ yʉ myeeñ aniꞌxy yʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ mʉgʉbátʉdʉp.
34 Sabuw iyab kubitih o iso’ob i boro wan hinay maiye hinabit na’at, aisim boro baigewasin inab? Sabuw bowabow kakafin wairafih i hiso’ob turahinah tibitih ana fofonin boro wan hinab maiye!
35 Tsoktʉ es tundʉ ja oybyʉ mʉdʉ mmʉdsip, tukꞌanuꞌx ja mmeeñ nandʉꞌʉn yʉ ja̱ꞌa̱y es kyaj xyjʉjpꞌíxʉt es mmʉgʉbátʉdʉt, dʉꞌʉn xytyukꞌíxʉt ko miidsʉty Dios Tsa̱jpótmʉdʉ ꞌyuꞌungʉty. Jaꞌa ko Dios nandʉꞌʉn tyiimpy yʉ oybyʉ extʉ mʉt yʉ pekyjyaꞌay es pʉ́nʉty kyaj jyaꞌaygyʉdaꞌagyʉty. Es diꞌibʉ dʉn tyiimpy, Dios mʉj myayꞌata̱ꞌa̱ñʉty.
35 En! Baise akamabiy sabuw kwaniyabuwih, a gewasin kwanitih. Kwanitin men wan isan kwananot. Saise a baiyan gagamin na’in boro kwanab, naatu God auyomtoro’ot natunatunamih boro kwanamatar. Anayabin sabuw iyab aurih merarayow en, sabuw kakafih God nati sabuw isah i ebigewasin.
36 Paꞌꞌayowdʉ ja ja̱ꞌa̱y éxtʉm ja mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ mbaꞌꞌayóyʉty.
36 Tamat ekakabeber na’atube kwanakabeber.
37 ’Katʉ xypyayoꞌoy ja wiinkpʉ, es ja Dios nan kyaj miits mbayoꞌoyʉdʉt. Katʉ xypyekymyoꞌoy ja wiinkpʉ, es ja Dios nan kyaj mbekymyoꞌoyʉdʉt miidsʉty. Paꞌꞌayowdʉ, es ja Dios nandʉꞌʉn mbaꞌꞌayówʉdʉt.
37 Taituwa inibatiyih, God boro obo nibatiyi, naatu taituwa ubar initih God boro obo ubar nit, taituwa hai kakafin inanotawiy, God boro a kakafin nanotawiy.
38 Moꞌoy ja wiinkpʉ, es ja Dios mmoꞌoyʉdʉt nandʉꞌʉn, oyʉ kijxn, ta̱ꞌtspéky, winxity es kuꞌujts. Es pʉn oy xykyijxʉ ja wiinkpʉ ja jyaꞌa, nandʉꞌʉn myajkijxtʉt.
38 Uma natasasar taituw isah, God boro uman natasasar o isa. Tur anababatun o boro inab uma awan nakasuwai. Turobe baibais boro uma yan nasuwa nare inab nayen uma awan nakaratan. Sabuw inabitih ana fofonin God boro na’atube fofon ta’imon nit.”
39 Jesús yʉꞌʉ pyʉjtákʉ tya̱dʉ ijxpajtʉn:
39 Naatu Jesu oroubon ta iti na’atube eo, “Orot matan fim men karam boro fim turan nanawiy hairi hinan, anayabin nanawiy hairi hinanan na’at boro hairi’ika hinan hub hinare.
40 Ni tuꞌugʉ ʉxpʉjkpʉ diꞌibʉ myʉba̱a̱dʉp ja wyindsʉ́n, per ko oy dyajkéxy ja ꞌyʉxpʉjkʉn, dʉꞌʉn jya̱ꞌtʉt éxtʉm ja wyindsʉ́n.
40 Kirum kek men yait ta boro ana bai’obaiyenayan nanatabirimih, baise na kirum nan yomanin na’a’asa’ub ana veya, i boro ana bai’obaiyenayan na’atube namatar.
41 ’¿Ti ko xyꞌixy tuꞌuk ja kepywyayuꞌunk diꞌibʉ jap mmʉguꞌuk wyiinóty, es kyaj mij xytyuñʉ kwentʉ ja mʉj kepy diꞌibʉ jap mwiinóty?
41 Aisim tai matan momor i’itin ku’u? Baise o mata ai bahun yi ebatabat men kutatatam.
42 ¿Es wiꞌix mjʉna̱ꞌa̱ñ: “Mʉguꞌuk, nꞌokjuꞌtʉmʉ tadʉ kepywyayuꞌunk diꞌibʉ jap mmʉda̱jtypy mwiinóty”, es kyaj mnayjyáwʉty ko mij xymyʉdaty ja mʉj kepy jap mwiinóty? Mnaydyíjʉp ko mjikyꞌaty tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt. Yajpʉdsʉ́m jawyiinʉ tadʉ mʉj kepy diꞌibʉ jap mwiinóty, es dʉꞌʉn mba̱a̱t xyꞌixy yajxón es xyjuudʉt tadʉ kepywyayuꞌunk diꞌibʉ jap mmʉguꞌuk wyiinóty.
42 O mata ai bahun yi batabat men itatam, naatu tai isan i’o Aro, nekuna mata momor abosair, a naniyan mi’itube ibai kuo? Wanawanan rerekabih! Matoro’ot o mata ai bahun ina’uy, imaibo boro inanuw gewas tai matan momor ina’itin inabosair.
43 ’Ni tuꞌugʉ kepyʉ oybyʉ diꞌibʉ tʉʉmpꞌa̱jtp axʉʉk, es nan ni yʉ kepy diꞌibʉ kyaj ꞌyóyʉty es tyʉʉmpꞌáty oy.
43 Ai gewasin nabiw ro’on boro men kakafin nayai, na’atube ai wanawanan kour nabiw ro’on boro men gewasin nayai.
44 Tuꞌuk tuꞌugʉ kepy yaꞌʉxka̱jp mʉt ja tyʉʉmp. Kyaj yajtíky yʉ iigʉ ma̱ poop apyñ. Es nan kyaj yajtíky yʉ uuvʉ ma̱ yʉ tumeꞌeñky.
44 Ai etei’imak boro ro’ohimaim ina’itah, fafou ro’on boro men agor afe’en inima’ub, na’atube waris boro men digumar afe’en inawasarir hinare.
45 Ja ja̱ꞌa̱yʉ oyjyaꞌaybyʉ tsuj kyajxy myadyaꞌaky mʉt ko ijtp jyodoty ja oybyʉ, es ja axʉk ja̱ꞌa̱ybyʉ myadyakypy ja tsa̱a̱tsykyʉbétypyʉ mʉt ko ijtp jyodoty ja axʉkꞌa̱jtʉn.
45 Orot gewasin totobuyoy gewasin dogoronamaim tema’am boro nitaman nit. Orot kakafin totobuyoy kakafih dogoronamaim tema’am boro nitaman nit. Anayabin orot awanamaim abisa kakafin ititit, dogoron wanawanan i kakafin awan karatan inu’in.
46 ’¿Ti ko miits xyꞌanʉʉmʉdʉts: “Windsʉ́n, Windsʉ́n”, es kyaj xytyundʉ éxtʉmts njʉna̱ꞌa̱ñʉn?
46 Aisim ayu isau kwa’o, ‘Regah, Regah,’ baise abisa au’uwi i men na’atube kwasisinaf?
47 Ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉts xyñimiimp es tmʉdoy yʉ nꞌʉxpʉjkʉnʉts es tkuydyúñ,
47 Orot yait na ayu au tur nowar ebobosiyasiyar, ana itinin i iti ani’obaiyi kwana’itin.
48 yʉꞌʉ dʉꞌʉn éxtʉm ja yedyʉjk diꞌibʉ kyoj ja tyʉjk. Es jawyiin tnida̱jʉ kʉk es tpʉjtáky yʉ pyotsy ʉjx tsa̱a̱deꞌekykyʉjxy. Es ko ja nʉʉ kyeemy es txijty ja tʉjk amʉja̱a̱, kyaj wiꞌix jyajty, jaꞌa ko ta̱ꞌtspéky oy pyojtseꞌegyʉty ma̱ ja tsa̱a̱deꞌeky.
48 Orot ana bar wowabinamih hub kair re kabay afe’en tutut rouw, bar wowab. Harew tit yen bar bufut rab, baise bar men iyuwiyuw, anayabin bar wowab gewas.
49 Es pʉ́n myʉdeebyʉts ʉj ja nꞌʉxpʉjkʉn es kyaj tkuydyúñ, yʉꞌʉ dʉꞌʉn éxtʉm tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ kyoj ja tyʉjk nax wingʉjxy es kyaj tnida̱jʉ mʉt ja tsa̱a̱bótsy. Ko ja nʉʉ kyeemy, ja nʉgom txijty ja tʉjk amʉja̱a̱, net jyijty es tyʉgooy tʉgekyʉ tʉgekyʉ.
49 Baise o yait ayu au tur inowar men kubobosiyasiyar, i orot ana bar wabat en wowowab na’atube, bar tutut en wowab batabat, harew tit yen bar rabirab ana veya mar ta’imonamo ufar re, naatu nati bar re’er i mutufor tarogowan.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.