Atos 9
Ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉdʉ Jesukristʉkyʉjxm: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el mixe de Juquila (MXQNT) vs AAI
1 Ja Saulʉ kyaj tmastuꞌuty es tkajxykyopkꞌátʉt ma̱ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibáty ꞌyaxá̱jʉdʉ ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ. Pa̱a̱ty oj ñejxy ma̱ ja teedywyindsʉngópk,
1 Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan
2 es tꞌamdooy yʉ ñeky es ñʉjxa̱ꞌa̱ñ ma̱ ja tsa̱jptʉjk jap Damaskʉ, es tꞌʉxta̱ꞌa̱yaꞌañ ja ja̱ꞌa̱y, yedyʉjk toxytyʉjkʉty, diꞌibʉ pyanʉjxtʉp ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ, es ttsuma̱ꞌa̱ñ es dyajmina̱ꞌa̱ñ Jerusalén.
2 ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.
3 Es ko ñejxyʉ naty tuꞌam, timja̱ꞌtánʉbʉ naty Damaskʉ ka̱jpnóty, net oj ñimíñʉty mʉk tuꞌugʉ ja̱jʉn diꞌibʉ tsoꞌomp tsa̱jpótm es jyaꞌty ma̱ yʉꞌʉ.
3 Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,
4 Net ja Saulʉ kyʉda̱a̱y naxkʉjxy, es tmʉdooy ko yajmʉgajxy:
4 naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”
5 Net ja Saulʉ dyajtʉʉy:
5 Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.
6 Pʉdʉꞌʉk. Nʉjx ka̱jpnóty. Jap myaꞌꞌanʉʉmʉt ti mdúnʉp.
6 Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”
7 Es ja yedyʉjkʉty diꞌibʉ mʉdʉ naty jyʉdity ja Saulʉ, dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ ko tmʉdoodʉ tuꞌuk kyajxy es kyaj pʉ́n tꞌijxy.
7 Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.
8 Net ja Saulʉ pyʉdeꞌky naxkʉjxy, per ko oj ꞌyijxwaꞌxy, kyaj mba̱a̱t ꞌyokꞌijxnʉ. Es dʉꞌʉñʉ oj myʉnʉjxʉdʉ witsy jap Damaskʉ.
8 Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.
9 Es jap ꞌyijty tʉgʉk xʉʉ wiints, es kyaj kyay ꞌyiiky.
9 Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.
10 Jap Damaskʉ tsyʉna̱a̱y tuꞌugʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ xyʉꞌa̱jt Ananiiʉs, diꞌibʉ pyaduun ja Jesús. Ta ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ ijxma̱ꞌtʉngyʉjxm:
10 Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!”
11 Net ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ:
11 Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.
12 Tʉts ndukꞌixy ijxma̱ꞌtʉngyʉjxm ko mij mdʉkʉ ma̱ ꞌyity es xykyʉꞌʉnikóñ. Ta ꞌyijxpejky jatʉgok.
12 Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”
13 Es ko tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, net ja Ananiiʉs ꞌyadsooy:
13 Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.
14 Es tyam myiñ ya̱a̱ nandʉꞌʉn mʉt ja ñeky diꞌibʉ tʉ myoꞌoyʉty yʉ teedywyindsʉ́nʉty, es ttsuma̱ꞌa̱ñ tmatsa̱ꞌa̱ñ yʉ ja̱ꞌa̱y nidʉgekyʉ diꞌibʉ ya̱a̱ mꞌawda̱jttʉp.
14 Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”
15 Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ:
15 Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.
16 Es ndukꞌíxʉpts wiꞌix mʉk ꞌyayówʉt ʉjtskyʉjxm.
16 Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”
17 Net ñejxy ja Ananiiʉs es tyʉjkʉ tʉgoty ma̱ ꞌyity ja Saulʉ, es tkʉꞌʉnikooñ es tꞌanma̱a̱y:
17 Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.
18 Netyʉ oj kyaꞌay Saulʉ wyiinóty éxtʉmʉ a̱jkx nimeeñ, es ꞌyijxpejky jatʉgok. Net ja Saulʉ oj ñʉbety.
18 Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.
19 Ta kyaay ꞌyiky es tpejky ja myʉja̱a̱ jatʉgok, es oj ꞌyakwʉꞌʉmʉ waanʉ mʉdʉ Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkpʉ diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Damaskʉ.
19 Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai.
20 Net ja Saulʉ dyajtsondáky tka̱jxwaꞌxy ma̱ ja israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk ko Jesús yʉꞌʉ Dios ja ꞌyUꞌunk, ja Kristʉ.
20 Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”
21 Nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉdoodʉ, net dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ, es ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ:
21 Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”
22 Esʉ Saulʉ tka̱jxwaꞌxy mʉt waanʉ niꞌigʉ ja mʉkꞌa̱jtʉn es dyaꞌíxyʉty ko Jesús yʉꞌʉ Kristʉ. Es kyaj tmʉwinma̱ꞌa̱ñbya̱a̱ttʉ wiꞌix ꞌyadsoojʉmbíttʉt ja israelítʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Damaskʉ.
22 Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso, iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.
23 Es ko jeky ꞌyijty, net ja israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ es dyaꞌooga̱ꞌa̱ndʉ Saulʉ,
23 Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.
24 per ja Saulʉ yaꞌꞌawa̱ꞌa̱nʉ. Xʉʉñ koots ja israelítʉty ꞌyadʉna̱a̱yʉ ma̱ kya̱jpndʉ́kʉ es dyaꞌooga̱ꞌa̱ndʉ,
24 Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.
25 per ja mʉbʉjkpʉtʉjk tpʉjtáktʉ ma̱ tuꞌugʉ mʉj katsy es dyajjʉna̱jktʉ mʉt ja tejxyñ, tkutʉʉyña̱jxtʉ koots ma̱ ja ka̱jpn nabots. Es dʉꞌʉn dyajkáktʉ Saulʉ.
25 Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.
26 Ko Saulʉ jyajty Jerusalén, net ñaybyuwa̱ꞌkʉ mʉt ja diꞌibʉ Jesús ꞌyawda̱jttʉp. Per ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ jap ijttʉp, tsʉꞌkʉdʉ es wyinma̱a̱ydyʉ ko Saulʉ nʉgoo ꞌyandaꞌaky ko tʉ tmʉbeky ja Jesús.
26 Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.
27 Per ja Bernabee yʉꞌʉ oj dyajnejxy es tkʉyajky ma̱ ja apóstʉlʉty es tmadyaky wiꞌix yʉ Saulʉ tʉ tꞌixy ja Jesús tuꞌa̱a̱y es wiꞌixʉ ꞌyanma̱a̱yʉ. Nandʉꞌʉn tmadyaky wiꞌix ja Saulʉ tka̱jxwaꞌxy mʉk a̱a̱ mʉk jot jap Damaskʉ ko Jesús yʉꞌʉ Kyrístʉty.
27 Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.
28 Net ja Saulʉ oj wyeꞌemy mʉt yʉꞌʉjʉty, es jaꞌa mʉʉt ñaxy tyʉkʉ Jerusalén,
28 Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.
29 es myadya̱ꞌa̱ktʉ es ñaygyajxytsyiigʉdʉ mʉt ja israelítʉty diꞌibʉ ka̱jxp grieegʉ. Per tadʉ ja̱ꞌa̱yʉty yaꞌoogándʉp ja Saulʉ.
29 Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.
30 Es ko ja Saulʉ ja myʉguꞌuktʉjk tnija̱ꞌa̱dʉ, net tmʉnʉjxtʉ ma̱ Sesareeʉ ka̱jpn. Ko jap tsyoꞌoñ, ta ñʉjxnʉ ma̱ kyuga̱jpnʉty jap Tarsʉ.
30 Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.
31 Agujk jotkujk tsyʉna̱a̱ydyʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk jam Judeeʉ ña̱a̱xóty, Galileeʉ es Samaaryʉ, es myʉjwiinʉdʉ ja myʉbʉjkʉn. Dʉꞌʉñʉm ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm twindsʉꞌʉgʉdʉ, es mʉt ja Espíritʉ Santʉ pyudʉjkʉn ñimayʉꞌadʉꞌʉtstʉ.
31 Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.
32 Es ko Peedrʉ tkuꞌijxy ja myʉmʉbʉjkpʉty, nandʉꞌʉn oj ñejxy ma̱ Liidʉ ka̱jpn tkuꞌixa̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ Dios jyaꞌayꞌa̱jttʉp jap.
32 Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.
33 Es tpaty tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Eneeʉs, diꞌibʉ naty tʉ kyoꞌkna̱a̱yñʉ tuktujk jʉmʉjt es tʉ ꞌyijnʉ xux.
33 Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.
34 Esʉ Peedrʉ ꞌyanma̱a̱yʉ:
34 Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.
35 Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Liidʉ es Sarón tꞌijxta̱a̱ydyʉ ko ꞌyagʉdaꞌaky ja Eneeʉs. Ta tmastuttʉ ja jyeky winma̱ꞌa̱ñʉty, es tpanʉjxtʉ ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn.
35 Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.
36 Ma̱ ja Jope ka̱jpn, jaa tuꞌugʉ toxytyʉjk tsyʉna̱a̱y diꞌibʉ Jesús ꞌyawda̱jtypy. Jaꞌa xyʉꞌa̱jtypy Tabitʉ, diꞌibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp grieegʉ Dorkʉs. Tya̱dʉ toxytyʉjk tim tuump yajxón es tpudʉkʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ ayoodʉp.
36 Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.
37 Net pya̱ꞌa̱mbejty ja Dorkʉs es ꞌyeꞌky. Net yajpujy ja ñiniꞌx es tpʉjtákʉ ma̱ tuꞌugʉ kwartʉ tuk nikʉꞌʉybyʉ.
37 Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.
38 Jope yʉꞌʉ myʉwingón ja Liidʉ. Es jaꞌa ko diꞌibʉ ꞌyawda̱jttʉp ja Jesús tnijáwʉdʉ ko Peedrʉ naty ꞌyity Liidʉ, net tkajxtʉ majtskʉ myʉguꞌuk es tꞌanʉʉmʉdʉt ja Peedrʉ:
38 Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”
39 Net ja Peedrʉ oj ñejxy mʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty. Es ko jyajty, ta yajmʉnejxy ma̱ ja kwartʉ ma̱ ꞌyity ja oꞌkpʉ Dorkʉs. Es nidʉgekyʉ kuꞌekytyoꞌoxyʉty jyʉꞌʉy ya̱ꞌa̱xtʉ, es ttukꞌijxtʉ Peedrʉ ja witʉ jembyʉ esʉ wiingátypyʉ wit diꞌibʉ Dorkʉs yajkojy ko jyikyꞌajty.
39 Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.
40 Net ja Peedrʉ tꞌanma̱a̱y yʉ ja̱ꞌa̱y es pyʉdsʉʉmda̱ꞌa̱yʉt nidʉgekyʉ. Net ja Peedrʉ ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es kya̱jxtáky, tnaxmʉꞌijxʉ ja oꞌkpʉ Dorkʉs es tꞌanma̱a̱y:
40 Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.
41 Net ja Peedrʉ tma̱jtsy kyʉꞌʉgʉjxy es dyajpʉdeꞌky. Net tmʉgajxy ja Dórkʉsʉ myʉguꞌuk esʉ kuꞌekytyoꞌoxyʉty, es ttukkʉdʉjkʉ jiiky.
41 Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.
42 Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y tnija̱ꞌa̱dyaaydyʉ jap Jope ko Dorkʉs tʉ jyikypyeky, es may tmʉbʉjktʉ ja Jesús éxtʉmʉ Wyindsʉ́n.
42 Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.
43 Peedrʉ oj wyeꞌemy kana̱k xʉʉ Jope ma̱ ja poꞌogoꞌtspʉ Simongʉ tyʉjk.
43 Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.