Atos 20
Ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉdʉ Jesukristʉkyʉjxm: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el mixe de Juquila (MXQNT) vs AAI
1 Es ko ñajxy ma̱ ja̱ꞌa̱y ya̱ꞌa̱x jyoktʉ, net ja Pa̱a̱blʉ dyajnaymyujkʉ ja diꞌibʉ tʉ tmʉbeky ja Jesús, es tmooydyʉ ja ka̱jxwíjʉn. Net ñaymyastutta̱a̱yʉdʉ. Ta ñejxy Masedoñʉ,
1 Sabuw hibuyuw in sawar nuwarob ea’afuw ufunamaim, Paul bai’ufununayah etei e’af ayuwih koufair tur itih naatu eo tuturih. Imaibo ihamiyih au Masedonia na’at in.
2 es tkuꞌijxy ka̱jpnga̱jpn, es niꞌigʉ tjotmʉkwinga̱jxʉdʉ ja myʉguꞌuktʉjk mʉt ja ꞌyayuk, es óknʉm jyajty Gresyʉ.
2 Naatu Masedonia ana uman men sanet imaim bar merar ta ta run tit baitumatumayah isah binan koufair itih remor na Greek tit.
3 Jap wyeꞌemy tʉgʉk poꞌo. Es ko jap tsyoonáñ es ñʉjxánnʉ barkoty Siryʉ, net tmʉdooy ko ja israelítʉty tyuna̱ꞌa̱ñʉty axʉʉk. Pa̱a̱ty ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ ko jyʉmbítʉt tekykyʉꞌʉm es ñáxʉt jatʉgok Masedoñʉ.
3 Nati’imaim sumar tounu ma, naatu au Syria na’at na isan bobobuna Jew sabuw rabinamih hiyayakitufuw tur nowar. Imih i ana not bogaigiwas matabir maiye Masedonia awat na.
4 Net jyamyʉʉtꞌa̱jtʉdʉ ja Sópatrʉ, mya̱a̱ngʉ Pirrʉ, diꞌibʉ kuga̱jpn Bereeʉ, ja Aristarkʉ mʉt ja Segundʉ diꞌibʉty kuga̱jpn Tesalónikʉ, ja Gayʉ diꞌibʉ kuga̱jpn Derbe, ja Timotee, es nandʉꞌʉnʉ Tíkikʉ mʉt ja Trófimʉ diꞌibʉ tsoꞌondʉp ma̱ Asyʉ ñax.
4 Orot iti na’atube i hitur bairi hin, Berea bar merarane i orot Fairahus natun Sopater, Thessalonica’ane i Aristakus, Secundus hairi, Derbe’ine i Gaius, naatu Asia’ane i Tychicus, Trofimus hairi, naatu Timothy.
5 Tya̱dʉ mʉguꞌuktʉjk tʉ ña̱jxtʉ jawyiin es tʉ xyꞌawíxtʉts ma̱ Troʉs ka̱jpn.
5 Iti oro’orot i wa ta hibai wan hirabon Troas imaim hima aki hikaifi.
6 Es ʉʉdsʉty nꞌawijxyʉts ja paskʉ xʉʉ, es óknʉm ndsoꞌoñʉts Filipʉs barkoty. Ja kyummʉgoxk xʉʉ nnaybyáttʉts mʉt ja nmʉguꞌuktʉjkʉts jap Troʉs, es jap nwʉꞌʉmʉts jʉxtujk xʉʉ.
6 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw sasawar ufunamaim Philipi imaim wa abai, veya umat roun ufunamaim Troas imaim ai ta’imon, nati’imaim fur ta’imon ama.
7 Es ma̱ ja domingʉ xʉʉ, net ʉʉdsʉty nnaymyujkʉdʉ mʉt ja mʉbʉjkpʉtʉjk, es ja tsa̱jkaaky yajtujkwa̱ꞌxʉt éxtʉmʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús tnastuꞌunʉ. Pa̱a̱blʉ yʉꞌʉ yaꞌʉxpʉjkʉdʉ tsuꞌp pa̱a̱t, mʉt ko tsyoona̱ꞌa̱ñʉ naty jakumbom.
7 Fur antoro’ot ebubusurufimaim, bai’ufununayah etei rafiy kakafiyin baimasibin isan abita’ay ana veya, Paul binan sabuw iuwih naatu mar natot boro nan, imih kutuw binan in fainaiwan tit.
8 Es tapʉ naty tʉ ñaymyúkʉdʉ ma̱ tuꞌugʉ kwartʉ kʉjxmbʉ, ma̱ naty mayʉ lamprʉ tyoy.
8 Naatu bar tafan aki ama’amamaim i ramef moumurih na’in hitoto’ab.
9 Es tuꞌugʉ ʉna̱ꞌk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Eutikʉ, tamʉ naty ꞌyuꞌuñʉ ventanʉ agʉꞌʉy. Ko Pa̱a̱blʉ jantsy jeky kyajxy, ta ja Eutikʉ ja tsuu pyátʉnʉ. Ko myana̱jxy, ta kyuma̱a̱na̱jxy ma̱ tʉgʉk nikʉꞌʉyʉ tʉjk. Ko oj dyajpʉdʉꞌʉktʉ, tʉ naty ꞌyoꞌknʉ.
9 Bar ana sou awanamaim i orot boubun wabin Eutikas ma Paul ana binan nonowar. Baise Paul kutuw binan ma nowar inan busuruf matan fot taf koukuw. Naatu naniyan meyemeye matan anababatun fot ikitabir bar noyate tafan ana tet tounu imaim hima’am raiy rab easabun, hire murubin hibai hibora’ah.
10 Net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnajky ma̱ ja Eutikʉ es tmʉneeñ, es tꞌanma̱a̱y ja myʉguꞌuktʉjk:
10 Baise Paul raiy orot isnowah kwafure rouh eo, “Men kwaniyababan, yawasin inu’in.”
11 Net ja Pa̱a̱blʉ pyejty jatʉgok es dyajwaꞌxy ja tsa̱jkaaky, es kyaaydyʉ. Es net tmʉga̱jxtʉ extʉ ko xyʉʉñʉ. Ta tsyoꞌoñ.
11 Imaibo matabir maiye yen bar tafan rafiy bai imasib eaan. Naatu fai manin ma binan in mar tot basit ihamiyih.
12 Ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ jam dyajnʉjxtʉ ja Eutikʉ jiiky, niꞌigʉ jaꞌa wyʉꞌʉmda̱a̱ydyʉ jotkujk.
12 Orot yawasin hibai hin au bar dogoroh ereyasisir auman.
13 Es ko Pa̱a̱blʉ ñʉjxa̱ꞌa̱ñ tekykyʉꞌʉm, net jyʉnáñ ko ʉʉdsʉty nʉjxtʉpts jawyiin barkoty es nnaybya̱a̱dʉdʉts Asʉ.
13 Wa abai arabon an Asos atit naatu Paul iu’uwi na’atube baiwaninamih arun, anayabin i ababawat boro ufui rarabon.
14 Es ko nnaybyátʉdʉts mʉt ja Pa̱a̱blʉ jap Asʉ, ta yʉꞌʉ tyʉjkʉ barkoty ma̱ ʉʉdsʉty, es oj nnʉjxtʉts ma̱ Mitilene.
14 Tafaram Asos imaim bairi abitar ana veya na wa afe’en yen bairi ana Mitilin atit.
15 Es ndsoꞌoñʉts jap jakumbom es nna̱jxtʉts Kiiʉ. Ja kyumdʉgʉk xʉʉ nja̱jttʉts ma̱ Samos. Ja kyumma̱jtaxxʉʉ nbeꞌxyʉts waanʉ jap Trojilyʉ. Taanʉm nja̱jttʉts Miletʉ.
15 Mar to wa ainatit ana Kios nuw aihamiy, veya bairou’abin ufunamaim Samos nuw a’afuwabon, naatu veya baitounin ana Miletus atit.
16 Es kom ja Pa̱a̱blʉ kyaj mayʉ tiempʉ tmʉdaty Asyʉ, kyaj ñʉjxáñ Éfesʉ, jaꞌa ko tsejkyʉ jya̱ꞌta̱ꞌa̱ñ jap Jerusalén es dyajnaxa̱ꞌa̱ñ ja Pentʉkostés xʉʉ.
16 Paul Ephesus baihamiyin mutufor yan rabon isan ana not bogaigiwas, men kok boro veya gagamin Asia wanawananamaim tama, anayabin bimatkabiy ana kok i Jerusalem natitabo Pentecost ana veya nab.
17 Es ko ꞌyijty jap Miletʉ, net tnigajxʉ ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk diꞌibʉ ijttʉp ma̱ mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ jam Éfesʉ.
17 Miletus imaim Paul Ephesus ekaleisia orot ukwarih na bairi o isan isah tur iyafar.
18 Es ko myiindʉ, net ja Pa̱a̱blʉ tꞌanma̱a̱y:
18 Naatu hina hititit ana veya iuwih eo “Ayu boubuntoro’ot ana Asia wanawanan atit bairi mi’itube tama’am i kwa kwaso’ob.
19 Tʉgekyʉ ja tiempʉ ma̱ts nꞌijty mʉt miidsʉty, nmʉduuñʉts ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús yuunk naxypy, es nyaꞌaxyʉts mʉdʉ winnʉʉ, es kana̱k peky diꞌibʉts tsip nyajña̱jx jaꞌagyʉjxm kots axʉʉk xytyuundʉ ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty.
19 Taiyuwu ayara’iyu Regah ana akir wairafin na’atube yawas fokarin wanawanan wainabu abow eremamaturu auman, Jew sabuw asabunu isan hiyakitifuw men anot.
20 Nga̱jxwaꞌxyʉts tʉgekyʉ diꞌibʉ oy mʉt miidsʉty, es nyaꞌʉxpʉjktʉ tsa̱jptʉgóty es ma̱ mdʉjkʉty.
20 Kwa kwaso’ob ayu kwa isa abibinan ana veya men kafa’imo abir, a baibais ana tur ta abotanimih, en baise etei bebeyanamaim bar arun atit a binan kwanowar.
21 Es tʉts nꞌanʉʉmʉ ja israelítʉty es diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, es jyʉmbíttʉt ma̱ Dios es tmʉbʉ́ktʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ.
21 Jew sabuw naatu Ufun Sabuw isah i bebeyan hai kakafih baihamiyen God isan tatabir naatu Regah Jesu baitutumin isan auwih.
22 Tyámʉts nnejxy Jerusalén, es xykyéxyʉts yʉ Espíritʉ Santʉ, ni nganijáwʉts wiꞌixʉts jap njátʉt.
22 Naatu boun Anun kakafiyin fatumu, i ana kokomaim au Jerusalem anan, men aso’ob nati’imaim boro abisa isou namatar.
23 Jeꞌeyʉts nnijawʉ ko ma̱jatyʉ ka̱jpn ma̱ts nnaxy, yʉ Espíritʉ Santʉ xyꞌanʉʉmʉts kots ndʉ́kʉt pujxndʉgóty es nꞌayówʉdʉts.
23 Ta’imonamo Anun Kakafiyin bimatnuwu i aso’ob, bar merar ta ta anarun anatitit dibur naatu biyababan i nati’imaim hima tekakaifu.
24 Per mʉdʉ tya̱a̱dʉ kyajts ndsʉꞌʉgʉ. Esʉ njikyꞌa̱jtʉnʉts kyaj ti ttsooty mʉt ʉj, ko jeꞌeyʉ nyajkʉ́xʉt yʉ nduungʉts diꞌibʉts tʉ xymyoꞌoy yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús es nꞌanʉʉmʉt ja oybyʉ ayuk ko Dios tsyejpy yʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y.
24 Baise ayu taiyuw au yawas ai’itin i men sawar gagamin ta. Ayu au kok i bowabow Regah Jesu bitu i ana bow yomanin ana’asa’ub, naatu nati bowabow i tur gewasin God ana manaw ana kabeber isan anao rerereb.
25 ’Es tyam nnija̱ꞌa̱bʉts tʉyꞌa̱jtʉn ko ni pʉ́n miidsʉty diꞌibʉ tʉ nyaꞌʉxpékyʉts wiꞌix ja Dios yajkutíky, kyajts xyñakywyinꞌíxtʉt.
25 Naatu boun kwa iyab wanawanamaim ama aremor God ana aiwob isan a binan kwanonowar aso’ob boro men kwana’itu maiye.
26 Pa̱a̱ty tyam nꞌanʉʉmʉya̱ꞌa̱ndʉ ko kyajts ʉj miits xypyekyꞌíxtʉt ko mꞌooktʉt pekyoty,
26 Isan imih boun kwa etei matamaim akukurereb, o yait ef inasa’ir inan inamomorob ana bit men ayu anab.
27 mʉt ko tʉ nꞌawanʉ tʉgekyʉ yʉ Dios ja ꞌyayuk es kʉdiibʉ myajtʉgóyʉdʉt.
27 Anayabin God abisa not yayakitifuw etei akurereb kwanowar sawar men ta abotan au’uf abatamih.
28 Naygywentʉꞌátʉdʉ, es nandʉꞌʉn kwentʉꞌattʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk ma̱ yʉ Espíritʉ Santʉ tʉ mbʉjtaꞌagyʉty es xykywentʉꞌáttʉt nidʉgekyʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ pyojpʉty tʉ tkʉbajtxʉty yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ mʉt ja kyʉꞌʉm neꞌpyñ kruuzkʉjxm.
28 Taiyuw mata toniwa’an kwanakaifi, naatu bobaituw Anun Kakafiyin kwa babamaim ya’aya kwanakaifih. God ana ekaleisia kwaninabatan gewas, anayabin i taiyuwin Natun momorobomaim sinaf nati sabuw hina nowan himatar.
29 ’Es nnija̱ꞌa̱bʉts kots nnʉjxʉt, net myínʉt wiink ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ yajtʉgoyaampy yʉ diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Kristʉ, éxtʉmʉ waxka̱ꞌuk diꞌibʉ awa̱ꞌa̱n es dyajtʉgóy yʉ borreegʉ.
29 Ayu aso’ob kwa ana bihamiy ufunamaim haru kakafih boro hinan wanawan hinarun bobaituw hinatar giyigiyih.
30 Nandʉꞌʉn nijaꞌajʉty miidsʉty kʉꞌʉm pyʉdʉꞌʉga̱ꞌa̱ñ, es mmoꞌoya̱ꞌa̱nʉdʉ yʉ wiinkpʉ ʉxpʉjkʉn diꞌibʉ kyaj tyʉyꞌa̱jtʉnʉty, es ttukpanʉjxa̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ tyam myʉbejkypy ja Jesús.
30 Kwa taiyuw a kou’ay wanawananamaim auman orot afa boro hinamisir turobe hinabotabir hinifufuwen, saise bai’ufununayah boro i hini’ufnunih.
31 Pa̱a̱ty mnaygywentʉꞌátʉdʉp. Jamyatstʉ ko tʉgʉk jʉmʉjt, xʉʉñ es koots, jiibʉts ko nmoꞌoy yʉ ka̱jxwíjʉn niduꞌuk niduꞌuk miidsʉty.
31 Imih mata toniwa’an! Kwamur tounu bairi tama fai mar erematuru abimatnuwih i kwananot.
32 ’Mʉguꞌuktʉjkʉty, tyam nꞌanʉʉmʉdʉ ko wʉꞌʉmdʉ mʉt ja Dios es kuydyundʉ ja ayuk diꞌibʉ ꞌyawa̱ꞌa̱nʉp wiꞌixʉ Dios xytyuꞌunxʉm ja mayꞌa̱jtʉn. Tadʉ ayuk tmʉdaty ja mʉkꞌa̱jtʉn es xyajmʉkꞌa̱jtʉm nidʉgekyʉ es xykyupʉjkʉm tsa̱jpótm es nꞌijtʉm mʉt yʉꞌʉ diꞌibáty myʉbʉjktʉp ja Jesús.
32 Naatu boun kwa i God ana tafafarenamaim ayayariyi naatu i ana manaw ana kabeber turamaim nawowabi kwanayen abisa ana sabuw baitihimih eo kwa auman nowamih nit.
33 Kyajts ʉj ni na̱ꞌa̱ tʉ ndseky ni pʉ́nʉ myeeñʉty o ja wyítʉty.
33 Ayu men kafai orot babin ta ana gold o ana silver isan abahiy o ana ar ana faifuw isan abahiyamih.
34 Yajxón xyñijáwʉdʉ ko tʉts nduñ mʉdʉts ngʉꞌʉmgʉꞌʉ es tʉ nba̱a̱dyʉts diꞌibʉ naty ʉj xykyaꞌijtxʉp es diꞌibʉ kaꞌijtxʉp ja njamyʉʉdʉdyʉts.
34 Kwa etei kwaso’ob, ayu taiyuwu umau’umaim sawar abisa isah abiyababan asinaf himatar abow, naatu bow turou’unah hibiyababan afaram hibow karam.
35 Tʉts miidsʉty nyaꞌʉxpeky es tʉ ndukꞌixtʉ ko xytyúndʉt es xypyudʉ́kʉdʉt diꞌibʉ tʉgoyꞌa̱jtxʉp, es xyjamyátstʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn ko jyʉnáñ: “Niꞌigʉ njotkujkꞌa̱jtʉm ko wiink ja̱ꞌa̱y nbudʉjkʉm es kyaj ko wiink ja̱ꞌa̱y xypyudʉjkʉm.”
35 Ayu ef etei ai’obaiyi, kwanabow raro nababan, saise nati’imaim boro sabuw aurih fair en kwanibaisih. Ata Regah Jesu taiyuwin awanamaim iti tur eo i kwananot ’Baitinin ana baigegewasin i ra’at men tabaib na’atube.”
36 Ko dʉꞌʉnʉ Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ, net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es kya̱jxtáky mʉt yʉꞌʉjʉty.
36 Paul eo sasawar ufunamaim sun yowen bairi hiyoyoban.
37 Nidʉgekyʉ jyʉʉydyaaydyʉ, es ñaymyʉnánʉdʉ es ttsuꞌxtʉ ja Pa̱a̱blʉ.
37 Sabuw etei erererey auman hirouh himamay naatu hio tutur.
38 Es ta wyʉꞌʉmda̱a̱ydyʉ jotmaymyʉʉt, jaꞌa ko ꞌyanma̱a̱yʉ ko kyaj tnakyꞌíxtʉt. Es net oj tnaswówʉdʉ extʉ ma̱ ja barkʉ.
38 Etei hai yababan ra’at anayabin tur iti na’atube eo isan, ayu boro men ana’iti maiye naatu hinawiy bairi hin wa biyan hitit.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.