1 Coríntios 1

Ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉdʉ Jesukristʉkyʉjxm: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el mixe de Juquila (MXQNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Ʉj Pa̱a̱blʉ. Diósʉts tʉ xypyʉjtaꞌaky esʉts xyꞌapostʉlʉꞌátʉt ja Jesukristʉ. Ʉj mʉt ja nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm Sóstʉnʉs
1 Ayu Paul God ana kokomaim eafu atit Keriso Jesu ana Tur abarayan amatar taituwa Sosthenes airi.
2 nduknigajxtʉdsʉ tya̱dʉ neky ja Diosʉ jyaꞌayʉty diꞌibáty naymyujkʉdʉp jam Korintʉ, diꞌibáty ijtp tiꞌigyʉ mʉt ja Jesukristʉ. Dios tʉ tyukniwówʉty es dyajnʉjxʉt tuꞌugʉ jikyꞌa̱jtʉnʉ wa̱ꞌa̱tspʉ, tiꞌigyʉ mʉt nidʉgekyʉ diꞌibʉ oytyim ma̱a̱ty wyindsʉꞌkʉdʉp ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ, diꞌibʉ dʉꞌʉn Wyindsʉnꞌa̱jttʉp yʉꞌʉjʉty es nandʉꞌʉn ʉdsa̱jtʉm.
2 God ana Ekaleisia nati Corinth wanawanamaim kwama’am, iyabowat afa’af kwabai kwatit Keriso Jesu wanawananamaim kusouwi God ana sabuw kakafiyih kwamatar kwama’am, naatu sabuw efan tata’amaim iyabowat it bairit taikofan ata Regah Jesu Keriso wabinamaim tao takwakwafir auman.
3 Waꞌanʉ nDios Teetyꞌa̱jtʉm esʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ mgunuꞌxʉdʉ es mmoꞌoyʉdʉ ja agujkꞌa̱jt jotkujkꞌa̱jtʉn.
3 Manaw kabeber, tufuw, Tamat Godane naatu ata Regah Jesu Keriso’one kwa etei isa nama.
4 Dʉꞌʉñʉmts nja̱ꞌa̱ygyʉdaꞌaky ja Dios mʉt miitskyʉjxmʉty, jaꞌa ko ja Dios tʉ mgunuꞌxʉdʉ mʉt yʉꞌʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ.
4 Ayu mar etei kwa isa God merarayow abitin, anayabin Keriso Jesu wanawananamaim God manaw kabeber bit isan.
5 Es jaꞌa ko mꞌity tiꞌigyʉ mʉt ja Jesukristʉ, Dios tʉ mmoꞌoyʉty tʉgekyʉ oytyim diꞌibʉty ja oyꞌa̱jtʉn ma̱ mꞌanmʉja̱ꞌa̱n, dʉꞌʉn ma̱ tʉgekyʉ mꞌʉw mga̱jxtʉ es dʉꞌʉn ma̱ oytyiity xyjattʉ,
5 Naatu i wanawananamaim kwa i kwana ef tata’ane totobuyoy wairaf kwamatar, a turamaim naatu not rerekabamaim sawar etei kwaso’ob.
6 es mʉdʉ tya̱a̱dʉ yaꞌixy ko diꞌibʉts nga̱jxwa̱ꞌx ma̱ miidsʉty Jesukristʉkyʉjxm, jaꞌa dʉꞌʉn ja tʉyꞌa̱jtʉn.
6 Anayabin ayu Keriso isan ao’orereb i kwa wanawanamaim matar ebiturobe.
7 Pes ni diꞌibʉ Espíritʉ Santʉ myadakʉn mgatʉgoyꞌa̱jtxʉty es mjikyꞌátʉt éxtʉm ja Dios ttseky ma̱a̱nʉm xyꞌakꞌawíxyñʉm ma̱ myina̱ꞌa̱ñ yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉ.
7 Isan imih kwa ata Regah Jesu Keriso na bairerereb isan kwama kwakakaif wanawanan, men kafa’imo ayub ana baigegewasin ta kwasasa’irimih.
8 Yʉꞌʉ myajmʉkꞌát myaꞌoyꞌátʉdʉp es mbudʉ́kʉdʉp kʉdiibʉ miits xymyʉdáttʉt ni ti pojpʉ ko myínʉt jatʉgok.
8 Naatu God boro nabototofari kwanan ana yomanin, saise ata Regah Jesu Keriso nanan ana Veya’amaim kwa boro aur ubar en na’iti.
9 Dios kyuydyiimbyʉm diꞌibʉ wya̱ndakypy, es yʉꞌʉ dʉꞌʉn diꞌibʉ mdukniwoodʉp es mjikyꞌáttʉt tiꞌigyʉ mʉt ja ꞌyUꞌunk Jesukristʉ, yʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm.
9 God Natun ata Regah Jesu Keriso ana baita’ayomaim bairi run isan ea’afi i kwanitumitum.
10 Mʉguꞌugítʉty, nꞌamdeepy nbʉjktseebyʉts miidsʉty Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesukristʉkyʉjxm, es mnayyajtiꞌigyʉdʉt es kyaj mnaybyʉjkwa̱ꞌxʉdʉt. Jikyꞌattʉ mʉt tiꞌigyʉ jot winma̱ꞌa̱ñ.
10 Ata Regah Jesu Keriso ana roubabaruwen fair tafanamaim ayu abifefeyani taitu, abisa isan kwao’o etei kwanibasit, saise kwa wanawanamaim kouseb boro men nama, a not tutufin etei ta’imon namatar kwanama.
11 Njʉna̱ꞌa̱ñʉdsʉ tya̱a̱dʉ, mʉguꞌugítʉty, mʉt ko ja diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja Kloꞌee jyʉʉn tyʉjk tʉ xytyuknijáwʉts ko ak miits mnaydyij mnayyókʉdʉ.
11 Taitu, ayu i Chloe tain tuwan afa hina, kwa wanawananamaim kwama kwabigamigam isan hio anowar.
12 Mʉdʉ tya̱a̱dʉ, jaꞌats nꞌandijpy ko niduꞌuk niduꞌuk miidsʉty ak wiink jyʉna̱ꞌa̱ndʉ. Tuꞌuk jyʉnaꞌañ: “Ʉj, Pa̱a̱blʉts xyꞌʉxpʉjkpʉꞌa̱jtp” es jatuꞌuk jyʉnaꞌañ: “Ʉj yʉꞌʉ Apolʉs” es ja wiinkpʉty jyʉna̱ꞌa̱ndʉ: “Ʉj yʉꞌʉ Peedrʉ” es jatuk peky jyʉna̱ꞌa̱ndʉ: “Ʉj yʉꞌʉ Jesukrístʉts xyꞌʉxpʉjkpʉꞌa̱jtp.”
12 Ayu boro iti na’atube anao, kwa ta’ita’imon a tur ta ta kwao, o ta kuo, “Ayu i Paul abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Apollos abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Peter abi’ufunun,” naatu ta kuo, “Ayu i Keriso abi’ufunun.”
13 ¿Per tii, tʉʉ ja Jesukristʉ ñaywyaꞌxyʉty kana̱k pekyʉ?, o ʉj Pa̱a̱blʉ, ¿kruuzpajtʉts mʉt miitskyʉjxmʉty, o mnʉbajttʉ miits ʉj nxʉʉgyʉjxmʉ?
13 Keriso i kwatarsisib in kau’ay nanabin matar. Iban Paul onaf afe’en kwa isa morob? Ai Paul bai’ufnuninamih bapataito kwabai?
14 Nja̱ꞌa̱ygyʉdákypyʉts ja Dios kots kyaj nyajnʉbejty niduꞌuk miidsʉty, tim yʉꞌʉyʉ Krispʉ esʉ Gayʉ.
14 Ayu God ana merar ayiy kwa men ta bapataito aitimih, Krisipas naatu Gaius hairi’imo,
15 Es dʉꞌʉn ni tuꞌuk pʉ́n mba̱a̱t kyajʉna̱ꞌa̱ñ ko ñʉbejty mʉdʉdsʉ nxʉʉgyʉjxm.
15 imih men yait ta boro inao, ayu i Paul wabinamaim bapataito abai abi’ufunun.
16 Aa, per nandʉꞌʉndsʉga nyajnʉbejty ja diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja Estéfʉnʉsʉ jyʉʉn tyʉjk, es kyajts nnakyjyamyetsy ja wiinkpʉ jatuꞌuk pʉ́n tʉts nyajnʉbéty.
16 (Boro’obo anot Stephanas aawan ana nibur bairi bapataito aitih, baise anotanot men yait ta bapataito aitinimih.)
17 Pesʉ Jesukristʉ kyajts xykyejxy esʉts nyajnʉbátʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty, xykyajxʉts esʉts nga̱jxwa̱ꞌxʉt ja oybyʉ ayuk, es kyaj mʉt ja ayuk diꞌibʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty kʉꞌʉm wya̱ꞌptʉp mʉt ja wyinma̱ꞌa̱ñʉty. Dʉꞌʉnʉts nduñ es kʉdiibʉ tyʉgóyʉt ja mʉkꞌa̱jtʉn diꞌibʉ yajmʉda̱jtp ko Kristʉ ꞌyeꞌky kruuzkʉjxy.
17 Anayabin Keriso i men bapataito isan iyafaru’umih, baise tur gewasin binan isan iyafaru, naatu men orot babin maiyow hai tur naatu hai notamaim ana’omih, nati na’atube ana’orerereb Keriso onaf afe’en momorob tur gewasin ana fair boro yabin en namatar.
18 Ja Jesukristʉ ꞌyoꞌkʉn kruuzkʉjxy nanʉgoobʉ jyawʉ kyʉxeꞌeky mʉt ja diꞌibáty nʉjxtʉp ma̱ ja ayoodákn, perʉ diꞌibáty ʉdsa̱jtʉm nnitsókʉm es njoꞌomʉm tsa̱jpótm, jaꞌa tya̱a̱dʉ ja Diosʉ myʉkꞌa̱jtʉn.
18 Anayabin onaf ana tur sabuw kasikasiyih isah i yabin en, baise iyabowat tayayawas isat i God ana fair
19 Es dʉꞌʉn jyʉnaꞌañ ja Dios ma̱ ja jyaaybyajtʉn:
19 Buk Atamaninamaim eo na’atube:
20 Pʉnʉ dʉꞌʉn, ¿ma̱ net ja kuwijyjyaꞌay, o ja yaꞌʉxpʉjkpʉty, o ja diꞌibʉ kyajxy myadyakypy diꞌibʉ yajpátp naxwiiñ? Pes ja naxwíñʉdʉ wijyꞌa̱jtʉnʉty, tʉ Dios dyajkʉxeꞌeky ko lokʉ yʉꞌʉ.
20 Bo orot ukwarin rerekabin menamaim ema’am? Orot kirum so’obayan menamaim ema’am? Naatu orot baibasayan ana not gagamin iti tafaram nowan menamaim ema’am? God iti tafaram ana ukwar rerekab botabir na koko’aw mamatar men kwaso’ob?
21 Dios ñija̱ꞌa̱p diꞌibʉ tyiimpy, es ñaꞌijxypy es kʉdiibʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty ꞌyixyꞌátʉdʉt mʉt yʉꞌʉgyʉjxm ja wyinma̱ꞌa̱ñʉty, jaꞌayʉ dʉꞌʉn yajnitsoꞌogaampy ja diꞌibʉ jotmooyʉp mʉt yʉꞌʉgyʉjxm diꞌibʉ yajka̱jxwa̱ꞌxp, oyʉ tya̱dʉ ayuk kyʉxeꞌeky lokʉ winma̱ꞌa̱ñʉn.
21 Anayabin God ana ukwar rerekabamaim iwa’an sabuw tafaram ana ukwar rerekabamaim hima’am men karam boro hitaso’ob, naatu sabuw iyab iti tafaram ana ukwar rerekab hibaib, iti tur isan yabin en hirouw hio, baise aki onaf isan abibinanumaim God iti tur bai sinaf sabuw hitumatum yawas hibai.
22 Pesʉ israelítʉty ꞌyixándʉp ja ijxwʉꞌʉmʉn diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja mʉjꞌa̱jtʉn, esʉ grieegʉty ꞌyʉxta̱a̱ydyʉp ja wijyꞌa̱jtʉn,
22 Jew hikok ina’inan hita’itin hititurobe naatu Greek sabuw i ukwarerekab hinuwih.
23 perʉ ʉdsa̱jtʉm nga̱jxwa̱ꞌxʉm ja Kristʉ ko kyruuzpejty. Yʉ israelítʉty kyoꞌoyjya̱ꞌa̱dʉbʉ tya̱dʉ ka̱jxwa̱ꞌxʉn, es diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ lokʉ winma̱ꞌa̱ñ,
23 Baise it i Keriso onaf afe’en hi’onaf momorob isan tabibinan, iti tur Jew sabuw tenonowar i tainih ekuyikuy, naatu Ufun Sabuw tenonowar isah i yabin en.
24 per diꞌibʉ Dios tʉ twoy, oy yʉꞌʉdyʉ israelítʉty o grieegʉty, Kristʉ dʉꞌʉn ja Diosʉ myʉkꞌa̱jtʉn esʉ wyijyꞌa̱jtʉn.
24 Baise Jew sabuw naatu Ufun Sabuw wanawanahimaim iyab God eafih hina yawas hibaib, nati sabuw isah Keriso i God ana fair naatu ana ukwar rerekab.
25 Pes ja diꞌibʉ ja̱ꞌa̱yʉty jya̱ꞌa̱dʉp éxtʉm ja Diosʉ lyokʉ winma̱ꞌa̱ñ, kuwinma̱ꞌa̱ñʉꞌʉ kʉdiinʉm ja kuwinma̱ꞌa̱ñbyʉ diꞌibʉ ya̱ naxwiiñ; es diꞌibʉ jya̱ꞌa̱dʉp kyaj tmʉdaty ja Diosʉ myʉkꞌa̱jtʉn, yʉꞌʉ dʉꞌʉn waanʉ mʉk kʉdiinʉm ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉdyʉ myʉja̱a̱.
25 Anayabin God ana ukwar rerekab hi’itin koko’aw hirouw hio’o, i orot ana ukwar rerekab natabir, naatu God ana ririmin hi’itin hio’o, i orot ana fair natabir.
26 Jamyatstʉ mʉguꞌugítʉty, ko Dios tʉ mwówʉdʉ es mja̱ꞌa̱yꞌata̱ꞌa̱nʉdʉ, oy mganimayꞌa̱jtpʉdʉ miidsʉty diꞌibʉ dʉꞌʉn kuwinma̱ꞌa̱ñ, es oy mganimayꞌa̱jtpʉdʉ diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja kutujkʉn, es oy mganimayꞌa̱jtpʉdʉ diꞌibʉ jotkujk ja̱ꞌa̱yʉty.
26 Taitu, kwa marasika mi’itube kwama’am ana maramaim God ea’afi i kwananot, sabuw hai itininamaim kwa moumur na’in i men not wairafi, men orot faifir, na’atube atufuwamaim men orot gagamih hai rara’ane kwatufuwamih.
27 Perʉ Dios tʉ twinꞌixy ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ kulókʉty, es dʉꞌʉn Dios dyajtsoydyuꞌunga̱ꞌa̱y ja diꞌibʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ kuwijpyʉn. Ja Dios tʉ twinꞌixy ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ diꞌibʉ kyaj tmʉdaty ni ti mʉja̱a̱, es dʉꞌʉn ja Dios dyajtsoydyuꞌunga̱ꞌa̱y ja diꞌibʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ diꞌibʉ myʉda̱jtypy ja mʉja̱a̱.
27 Baise God tafaram ana sawar koko’aw hirarouw, rubinen sabuw not wairafih ibiya’uhuwih. Naatu tafaram ana sawar ririmih hirarouw rubinen, sabuw fairih ibiya’uhuwih.
28 Dios tʉ twinꞌixy ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty ꞌyʉxtijtʉp éxtʉm diꞌibʉ kyaj ti ttsooty, es dyajkutʉgóyʉt ja diꞌibáty ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty pyʉjtáktʉp éxtʉmʉ mʉj kʉjxmbʉn,
28 Abisa tafaram itin yabin en rarouw i rubin bai, naatu abisa tafaram itin gagamin rarouw i gurus.
29 es dʉꞌʉn kyaj pʉ́n mba̱a̱t ñayjyáwʉdʉt mʉj kʉjxm Dios windum.
29 Saise men yait ta God nanamaim naora’ara’atamih.
30 Perʉ Dios tʉ myajtiꞌigyʉdʉ miidsʉty mʉt ja Jesukristʉ es mʉt yʉꞌʉgyʉjxmʉ Jesukristʉ nnija̱ꞌa̱m ti Dios tsyejpy, oy nwʉꞌʉmʉm mʉt ja Dios, wa̱ꞌa̱ts nꞌijtʉm es nnitsókʉm.
30 Baise God buwit tana Keriso Jesu wanawananamaim ikofanit naatu sinaf Keriso ata ukwar rerekab matar. Naatu kakafhine rufamit tatit, yamutufurit God ana sabuw kakafiyih tamatar.
31 Pes dʉꞌʉn éxtʉm jyʉnaꞌañ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Pʉn ja pʉ́n ti ttukxondaꞌaky, waꞌan ttukxondaꞌaky diꞌibʉ Dios tʉ ttuñ.”
31 Isan imih Buk Atamaninamaim eo na’atube, “Yait nakokok ora’ara’atamih Regah abisa sisinaf tafanamaim nao ra’ara’at.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.