Atos 13
mxm (MXM) vs AAI
1 Viepiluna kinaka mine Antiok ei isa a vanunua sanii sou malongo a inade mine Salemo me sou a vanua sanii na matetengina. Aisane sou i maido, Banabas, Simeon, ei isa a aisa tasa Niger, e Lusius mine Sairini, Sol, me Manain, ei e tasine Herot ei a mapana mina itealena avena sanii.
1 Ekaleisia Antioch wanawananamaim orot afa i dinab oro’orot naatu afa i bai’obaiyenayah, naatu orot wabih i iti: Barnabas, Simeon, wabin ta i Niger, Lucius Sairini matuwan, Manaen, Herod hairi bay ta’imon hi’aan hirara’at naatu Saul.
2 Na ilala vanunua ma tavivine mina viepiluna kinaka sou kaka ane Bibi Taula me sou vavae sou a inani, Maolona Nunu ei vei le sou maido, “Amutou vileale Banabas pilu e Sol ne sulu goli a pipigona eau toleale sulu ne su goli.”
2 Veya ta hiyohar Regah hikwakwafir wanawanan, Anun Kakafiyin iuwih eo, “Barnabas, Saul hairi kwayasairih ayu isou, anayabin bowabow ta isan a’afih hinabowamih.”
3 Maidolo me sou vavae sou a inani me sou kaka, me sou tau a limane sou muata ne sulu, me sou peltase sulu usino.
3 Naatu hiyohar hiyoyoyoban ufunamaim, umah tafah hiyara’aten fair hitih imaibo hiyafarih hitit hin.
4 Maolona Nunu ei peltase sulu usino, me su asu utano ne Selusia. Ne Selusia sulu sae na kuta, ma kuta guale sulu usino na lolopatipati e Saiprus.
4 Barnabas Saul hairi Anun Kakafiyin ana bonawiyenamaim hina Seleucia hitit naatu wa hibai hirabon hin Cyprus imaim hitit |alt="map" src="PAULJR1.tif" size="col" ref="Acts 13.4"
5 Sulu sibitala ne Salamis, me sulu asu usino na lumaluma na kinaka mine sou e Iuda, me su veipale a inade mine Salemo. Ioanes Mak ei asu pilu e sulu, me ei buloi e sulu. Maolona Nunu ei peltase Banabas me Sol me sulu soke a inasu na malongona (Apo 13:4)|alt="Barnabas and Saul sent on their ways by the Holy Spirit." src="CN02009B.tif" size="col" copy="© 1996 David C Cook. Used with permission." ref="13:4"
5 Naatu hina Salamis hititit ana maramain Jew hai Kou’ay baremaim God ana tur hibinan, John Mark i iti bowabow wanawananamaim baibaisih isan hibai bairi hin.
6 Sulu asu usino na aveavena vuso mina lolopatipati Saiprus, me sulu sibitala ne Papos. Ne Papos sulu ite a bibi tasa, aisana e Bariesu, ei a bibi na gunolina milolo ma matamatana mialo. Me ei a aualana bibi tasa na malongolongona balivua mine sou e Iuda.
6 Nuw ana fofonin na’atube hiremor hin au waraunane bar merar wabin Pafos hitit, nati’imaim Jew orot kwerayan ma’am koun hiyen, wabin Bar-Jesus, iti i orot taiyuwin isan dinab orot erouw eo’o.
7 A bibi iedo ei muina pilu a munuganuga na niitealalena avena, aisana e Segius Paulus. Ei a bibi ei isa a damu talatalana kubaana ma muadana. Ei toleale Banabas me Sol usinani, vuna ei kale ni longe a inade mine Salemo.
7 Naatu iti orot i gawan orot wabin Sergius Paulus ana of ta. Sergius i orot not wairafin, nati nuw ana gawan orot. Barnabas, Saul hairi e’af hina nanamaim hitit God ana tur nowar isan ifefeyanih.
8 Bibi mina gunolina milolo ma mialo do, na inade Grik sou vate ei a aisa Elimas, ei kale ni toebose a pipigona mine Banabas me Sol, vuna ei ma kale ete a munuganuga na niitealena avena ni silimuli e Iesu.
8 Baise kwerayan wabin Elimas (wabin Greekamain) eotanih men kok gawan orot tur tanowar baitumatum tab.
9 Moni a Maolona Nunu i vonu ne Sol, aisana tasa e Pol, ei gemu sagali usino ne Elimas me ei vei maido,
9 Imaibo Saul wabin ta Paul, Anun Kakafiyin iwanasum ma’am mutufor nuw kwerayan orot itinkikin
10 “Oo natune Satan. Oo a butu mina inigogona vuso i bilesi. Sou a inigogona niioto ma inigogona pagu i vonu sele minio. Oo toegegeligeli a veavea vuso i bilesi mine Bibi Taula. Nane oo ma kale ete no litase a inigogona de?
10 naatu eo, “O i Demon natun! Sawar gewasih etei hai rakit wairafin i o. O i baifuwen kakafih yumatah ta ta biya awan karatan, o i mar etei Regah ana turobe kubotabiren baifuwen temamatar!
11 De, longe. Seidei a limane Bibi Taula ei ubi oo, ma matamu ei ni matabuu. Seidei oo no ma mapigogoi ete no ite a oaso, mo no muimu muga simaido tabaa sapa.” Pol i vei maido, ma tabaa oto a aulabunu ma tunuui ei taboboli a matane Elimas. Me ei asu maisaba me ei tilotilo a bibi ni lapitole a limana mei ni maite ei a vea.
11 Imih Regah uman boun boro tafamaim nare mata nifim naatu marakaw boro mar kafai men ina’itin.”
12 Munuganuga na itealalena avena ei ite a golu ieli, me ei silimuli. Damutalatalana minei i ilisi sele a inade ne Bibi Taula.
12 Gawan orot abisa matar i’itin i itumatum, anayabin Regah ana bai’obaiyen tur nonowar i ifofofor men kafaita.
13 Pol ma vanunua sou asu pilu e ei, sou ilisitase a aubu Papos, me a kuta i guale sou usino ne Perga na avena buo ne Pampilia. Moni Ioanes Mak i asutase sou, me ei veteliu usino ne Ierusalem.
13 Paul ana ofonah bairi Pafos imaim wa hibai hirabon hina Perga hitit tafaram Pamfilia wanawanan. John Mark nati’imaim ihamiyih, naatu matabir maiye in Jerusalem tit.
14 Sou ilisitase Perga, me sou asu sou sibitala ne Antiok na avena ne Pisidia. Na Maolona Malada ne sou e Iuda sou gali ulilo na luma na kinaka mine sou e Iuda, me sou ugu.
14 Baise Barnabas Paul hairi hikofan maiye hin Pisidia Antioch hitit tafaram Pisidia wanawanan. Naatu Baiyarir Ana Veya Kou’ay Bar hirun himare.
15 Sou a munuganuga mina luma na kinaka mine sou e Iuda sou giosi a inade mina binea ma inade mine sou a profet, io sou vei le a bibi tasa ni asu ni vei le Pol pilu e sou a pipigona tasa maido, “Tamtamaigu, mane amutou isa a inade tasa mina masagalina lilona vanunua ma tavivine, de amutou veipale.”
15 Buk Atamaninamaim Moses ana ofafar kikirum naatu dinab hai buk hibiyab ufunamaim. Kou’ay Bar ana ukwarih isah tur hiyafar hio, “Taitu kwa aur koufair tur ta nama’am na’at aki akokok iti sabuw kwanao hinanowar.”
16 Me Pol i magili mei tavesusue sou a limana ne sou vale, me ei vei maido, “Amutou a vanunua mine Israel, me amutou a vanunua na tinadene Salemo, amutou longe.
16 Paul misir umanamaim rutanih naatu busuruf eo, “Israel orot baibin naatu kwa Ufun Sabuw iyab iti’imaim kwama God kwakwafir, anao kwananowar!
17 Salemo mine sou a abuna mine Israel ei vileale sou tubutubune eitou tomane a vanunua ma tavivine minei oto. Na ilala sou ilisitase a magamaga mine sou me sou asu ugu ne Isip, ei goli e sou so palea a abuna taula. Mulimuli na sagalina minei oto, ei guale sou maino ne Isip me ei langetase sou usinani.
17 Israel Sabuw ata God uwatanah rubinih naatu nah toumanih na’atube Egypt hima’am ana veya iwa’an wabih ra’at, naatu ana fairamaim nawiyih hitit.
18 Me na ilala sou ugu na avena a vanua boa, ei tabule a mavaana mina inigogone sou, mapigogoi a avala savulu iva.
18 Naatu arar yanamaim kwamur etei 40 na’atube ba’afuwih bairi hima.
19 Na magamaga Kenan Salemo i toegegeli a abuna padilua, me ei bilii a magamaga edo usino ne sou e Israel ni muina a magamaga ne sou.
19 Tafaram seven Canaan wanawanan gurusih naatu me bai ana sabuw nowahimih itih.
20 Golugolu vuso do i palea lilo na avala a savulu sobo iva savulu lima. Na taulune sou e Israel sou gualesi a magamaga, Salemo i vileale sou a munuganuga mina itealene sou e Israel, i asu mapigogoi na ilala mine Samuel a profet.
20 Sawar iti himamatar i kwamur etei 450 na’atube wanawananamaim himatar.
21 Io, na ilala do sou tola a gualena mapana tasa, me Salemo i vileale Sol mina itealene sou, me ei muina a mapana mapigogoi a avala savulu iva. Sol ei e natune Kis, ei a bibi mina abuna ne Beniamin.
21 Naatu sabuw aiwob isan hifefeyan, God Saul bai itih orot Kish natun, Benjamin wawawan, Saul i’aiwob ma kwamur etei 40 na’atube.
22 Moni Salemo i taulele ei me ei vileale Devit a mapana mine sou. Ei vei le sou a vanunua e Devit maido, ‘Eau itesi e Devit, natune Iesi, ma lilogu i kale a bibi iede. Ei ni ogomuli a masagana vuso minau.’
22 Naatu God Saul bobosair ufunamaim David bai Saul efanin yai. God iti na’atube eo, ‘David o Jesse natun, orot o na’atube isa i ayu au yasisir gagamin na’in, ayu abisa sinafumih akokok etei boro i nasinaf.’
23 “Me Salemo i goli tomane ei adepatotona lisa, na abuna mina bibi Devit ieli, Salemo ei vileale a bibi tasa ni gualeliu e eitou, mei peltase ei usinani ne Israel. Bibi edo e Iesu.
23 Ana’omatanen eo na’atube, orot David ana rara’ane Israel Sabuw hai baiyawasinayan God bai na.
24 Ilala Iesu saboa ei soke a pipigona minei, Ioanes ei malongo ane sou e Israel ne sou sauvule a lilone sou me sou guale a maavuvutuna.
24 Jesu nanamaim John mat na bowabow kakafih baihamiyen dogor baikitabiren bapataito bain isan busuruf eorerereb Israel sabuw tutufin etei isah.
25 Bisii moni Ioanes ni mapuli a pipigona minei, ei vei maido, ‘Amutou damu i e eau e sei? Eau a bibi amutou magitalitali iodo boa. Moni mu longe. Mulimuli a bibi tasa ni asu usinani, me eau ma doana bibi oto i mapigogoi ni lube a mota na ubupolo minei.’
25 Naatu John ana bowabow bisawar auman sabuw iuwih eo, ‘Kwa anot ayu isou mi’itube kwanotanot? Kwanotanot ayu’uban i nati orot? En, baise orot ta ayu ufu’umaim enan, ayu men karam boro ana kwafure an ana sumasum anarufam.’
26 “Tamtamaigu, amutou a vanunua na abuna mine Abraham, me amutou a vanunua sanii mu matano ne Salemo, mu longe. A inade mine Salemo mina gualeliune eitou, ede Salemo ei peltase usinani ne eitou moni.
26 Taitu, Abraham ana niburune kwana warar kwatatain, naatu kwa Ufun Sabuw iyab God kwabiruw kwakakafiy, it isat yawas ana tur i hiyafar na tit.
27 Sou a vanunua ino ne Ierusalem pilu e sou a munuganuga mine sou sou gi taliuliu a inade ne sou a profet na Maolona Malada vuso, moni sou ma muada kuba oto e Iesu ma inade iede. Maido me sou vavasa ana bibi iedo ni mate, me na inigogona li sou toesesele a inade sou a profet sou veipale lisa.
27 Anayabin Jerusalem bar merar sabuw hai ukwarih bairi Jesu ana bowabow men hi’inan, naatu dinab oro’orot hai tur mar etei Baiyarir Ana Veya hibiyab men naniyan hibaib, imih abisa hisisinaf i tur hio inu’in na iturobe.
28 Sou ma poge ete a sinusu minei tasa mapigogoi ne sou vavasa ana me sou valipute ei ni mate, moni sou ade sagali ane Pailat a munugana bibi na niitealena avena ni valipute ei.
28 Basit morob isan ana ef men hitita’ur, Pilate asabunin morob isan hifefeyan naatu easabun morob.
29 Sou goliosi a golugolu vuso lisa sou a profet sou vei, ne sou a vanunua ne sou goli lei, io sou guale ei muata na tauvaleuti, me sou peilai ei na muina minate tasa.
29 Bukamaim abisa i isan eo na’atube hikirum inu’in hisisinaf ufunamaim, onaf afe’enane hibai hire hub wanawanan hiyai.
30 Moni Salemo ei mailisiliu ei na muina minate,
30 Baise morobone God bora’ah misir maiye.
31 me sou a vanunua sou ilisitase Galili me sou asu usino ne Ierusalem pilu e ei, sou ite ei na malada papaina. Seidei sou a vanunua do sou malongolongo a inade minei usino ne sou a abuna ne Iuda.
31 Naatu veya moumurih na’in sabuw iyab Galilee’ine hi’ufunun bairi hina Jerusalem hititit isah irerereb, naatu nati sabuw i boun hitit sabuw afa isah sif tirurubon.
32 “Me amiteu malongo ane amutou a malongolongona kubaana maido, Salemo ei ade patotona ane sou a tubutubune amiteu ni peltase a bibi usinani ni gualeliu e amiteu,
32 Naatu iti tur gewasin i abisa God ata’a’agir eo’omatanih abai kwa isa anan.
33 me seidei ei mailisiliu e Iesu mina minate mine ei ni toesesele a inade patotona do usinani ne amiteu a abune natatune sou. Inade mina golugolu ieli ino na maluana inala mina Laulau na Inala. Ma inade do i maido,
33 Iti tur i bai it isat ebiturobe, it i ata’a’agir natunatuh, Jesu morobone mimisiramaim. Psalm bairu’abin eo na’atube,
34 Me Salemo i mailisi ei na minate, maido me ei ni ma veteliu oto usino na muina minate mei ni mavulu. Ei tomane moni e Salemo ei ade,
34 Naatu ana’an aisim God morobone bora’ah maiye mimisir, naatu boro men nihamiy maiye na’in namasamih. Nati isan ana tur iti na’atube eo,
35 Ma inade tasa sea tamai ino na Laulau mine Salemo. Ei maido,
35 Buk efan ta’ane eo maiye,
36 “Eitou muada, na ilala Devit i muina na magamaga, ei ogomuli a masagana mine Salemo. Me mulimuli ei mate me sou peilai ei na muina minate mine tubutubune ei, ma aitolane ei i mavulu.
36 Anayabin David ana veya’amaim God ana kok bow bisawar ufunamaim morob uwahinah sisibihimaim hiyai mas i’akir
37 Moni a bibi Salemo ei mailisi na muina minate do, aitolane ei ma mavulu oto.
37 Baise orot yait God morobone iyawas mimisir i men mas i’akir.
38 “Maido me, amutou tamtamaigu, amiteu malongo ane amutou maido. Namutou muada kuba i, bibi ieli ei asu usinani mina taulelena sinusu vuso mine amutou.
38 Isan imih taitu kwananowar, iti orot Jesu wabinamaim bowabow kakafih notawiyen isan ana tur i ao’orerereb,
39 Binea mine Moses i ma mapigogoi ete ni taulele a sinusu mine amutou me ei ni vate e amutou a bilesina vanunua. Moni a bibi ieli ei taulelele a sinusu vuso mina vanunua vuso sou silimuli e ei, me ei vate sou a bilesina vanunua.
39 iti Jesu wabinamaim sabuw iyab tibitumatum hai bowabow kakafihine i rufamih titit anayabin Moses ana ofafaramaim boro men karam narufami.
40 Maido me amutou tilale, dae a golu lisa a profet sou ade i iodo ni sibitala ne amutou. Sou vei maido,
40 Imih kwanakaifi gewas, saise abisa dinab hio men isa hinamatar.
41 ‘Amutou a vanunua mina adepintolana,
41 ‘Okwanekwaneyah Kwana’itin!
42 Pol i ademuada pulosi, io ei pilu e Banabas su kale ne su gali usala, me sou a vanunua ma tavivine sou vei le sulu maido, “Na Maolona Malada mulimuli ne amulu veteliu lou me ne mu malongo lou ane amiteu a golugolu sou ie.”
42 Paul, Banabas hairi Kou’ay Bar hibihamiy auman sabuw hifefeyanih fur ta Baiyarir ana veya’amaim iban hitan maiye iti sawar isah hitidudur hitanowar.
43 Me sou ilisitase a luma na kinaka mine sou e Iuda, moni Iuda papaina pilu a vanunua ma tavivine mine sou a abuna sea sou ogomuli a inigogona kinaka mine sou e Iuda sou ogomuli e Pol pilu e Banabas. Me su bilii a inade usino ne sou me su mailisi a damutatalana mine sou ne sou ogomuli a masagana mine Salemo me ne sou magili sagali na dinodo minei.
43 Kou’ay Bar ana rou’ay hibihamiy ufunamaim, Jew sabuw maumurih na’in naatu sabuw iyab Jew hai kwafiren ana kakafemaim hima’am, Paul Barnabas hibi’ufununih koufair hitih God ana manaw ana kabeberamaim ma’amih hifefeyanih.
44 Na Maolona Malada mulimuli, sou a vanunua ma tavivine vuso na aubu buobuo do sou asu me sou viepilu ne sou longe Pol me Banabas su malongo a inade mine Salemo.
44 Baiyarir Ana Veya bairou’abin sabuw nati bar merar tutufin etei Regah ana tur nowaramih hina.
45 Moni a ilala sou e Iuda sou ite a abuna vanunua ma tavivine taula do, lilone sou i pagu sele. Me sou soke a taupuina inade mine Pol, me sou adepintola ane ei.
45 Baise Jew sabuw rou’ay gagamin hi’i’itin ana veya hibobowen naatu baigigimen tur hibow hitit, Paul abisa eo isan hibas.
46 Maido me Pol pilu e Banabas su adepalea sagali ane sou maido, “Ivu, ne amilu bilii a inade mine Salemo ane amutou e Iuda pala. Moni amutou lametase sele a inade ie i tomane amutou oto mu vei, ‘Amiteu ma mapigogoi ete namiteu guale a maulina i muina kuba taliuliu.’ Maido me amutou longe. Seidei namilu ma malongo oto lou ane amutou. Amilu nami malongo ane sou a abuna sea,
46 Imaibo Paul, Barnabas hairi hiofok hio, “God ana tur i wantoro’ot kwa ao kwanowar, baise kwa tur i kwakwahir, taiyuw kwanunutitiy ma’ama wanatowan kwa isa men karam, isan imih abihamiy aki anan Ufun Sabuw isah.
47 vuna Bibi Taula i vei le amiteu maido,
47 Anayabin Regah ana obaiyunen tur biti iti na’atube eo,
48 Vanunua ma tavivine mine sou a abuna sea sou longe a inade do, ma lilone sou i puiale sele. Sou beilange a inade mine Bibi Taula. Ma vanunua ma tavivine Salemo i vilealesi e sou ne sou guale a maulina i muina doana taliuliu sou silimuli a inadene ei.
48 Ufun Sabuw iti tur hinonowar ana maramaim hiyasisir Regah ana tur hibora’ara’ah. Naatu sabuw moumurih na’in ma’ama wanatowan isan hirubinih hima’am hina baitumatumayah himatar.
49 Me sou guale a inade mine Bibi Taula me sou maasi maisaba na gona vuso na avena do.
49 Naatu Regah ana tur ra’at tasasar tit nati bar merar ana fofonin etei hinowar.
50 Moni sou e Iuda sou mailisi a lilone sou a tavivine sou isa a aisa buo me sou ogomulimuli a inigogona mina kinaka ne sou, me sou mailisi a lilone sou a munuganuga na aubu buobuo do, me sou soke a toegegeline Pol me Banabas. Me sou peltaselele sulu na avena do.
50 Baise Jew hai ukwarih himisir bar merar orot gagamih naatu God ana bowayah baibin gagamih yah hi’ora’ah Paul, Barnabas hairi isah hiwosai, naatu hinunih hitit nati bar merar ufunane hire.
51 Maidolo me sulu labeveitase a kavou na ubune sulu, ne sou a vanunua ma tavivine sou muada i sou isa a sinusu na inigogona mine sou odo. Me sulu ilisitase Antiok me su asu usino ne Aikoniam.
51 Basit Paul Barnabas hairi ah fofob hiru’uh re i hin Ikonium hitit.
52 Moni a Maolona Nunu ei vonu ne sou a vanunua ma tavivine mine Antiok sou silimuli e Iesu, me sou mongemonge sele. Munugana Inasu mine Pol (Aposel 13:1-14:28)|alt="Paul's 1st journey" src="mxm_GPS_Paul1-BW_variables.tif" size="col" copy="none (SIL)" ref="13:1-14:28"
52 Naatu bai’ufununayah Antioch hima’am yasisir yah awan karatan naatu Anun Kakafiyin iwansumih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.