Romanos 9
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs ARA
1 Ataina yau ipupu yau yoko me Iudea wayahi anau‑yehai. Yauke Tau Ito‑yavuha nihenina amamaei, ka tauna yau ipupu taina nononi. Wayahina, aviani avonemi, akanai vonana vivane vona tunutunuhina, eha vitupu. Yauke au ayaunena nihenina anamane‑yehai vona taina vona tunutunuhina, ka kadu Yaubada Nuana awaehei aitamoata deina.
1 Digo a verdade em Cristo, não minto, testemunhando comigo, no Espírito Santo, a minha própria consciência:
2 Avi tuta yau yoko me Isiraeli anuanuani, nuau ivita ananina wayahi. Iuna ataina taui Iesu ivihahaiei.
2 tenho grande tristeza e incessante dor no coração;
3 Aituhu au pata yauke yau dewa wayahi yai vitumahana Iesu wayahina anau‑vevewane, akanai yauke yau viama vivane Yaubada na‑bwanatau, e Iesu avo‑haini taui yai vidoha wayahina. Iuna taui me Isiraeli vavaneiu, ka taui adune‑nuanuaiei. (Kate Yaubada eha ya nuanua viamana deina nꞌ‑awaehe.)
3 porque eu mesmo desejaria ser anátema, separado de Cristo, por amor de meus irmãos, meus compatriotas, segundo a carne.
4 Ka vona ahiahina, nonova Yaubada me Isiraeli vi‑nua‑dadanei, e payayei, taui natunatuna. Tutana tauna eta‑naoi papani Egipita ini‑tawanei, taui didigana idudueyei, ka tauna didigana vo‑patai idudueyei etawana tunina tunina wayahia. Ka kadu tauna ya veimea venei, ka viwavenei medeina itapanono tunuhina. Ka tauna vona‑dabadaba ahiahina venevenei kadu dewa ahiahina apa‑taputapuei wayahi, e nau‑wawani tuta tepaia ivaniahei.
4 São israelitas. Pertence-lhes a adoção e também a glória, as alianças, a legislação, o culto e as promessas;
5 Ka ataina itoai me Isiraeli atupua‑nenenehi yama tupua‑nenenehi ai wava anani wayahia, ka kadu Tau Ito‑yavuha ya tupua ininina vinꞌ‑omo yama tupua‑nenenehi aitamoata deina. Wayahina, ataina me Isiraeli kadu Iesu dede aitamoata inini nihenina. Ataina Iesu dewa habuhabuna veimeyei. Wayahina, nau‑wawanika Yaubada kanꞌ‑awa‑davedavei tuta eha a itoava wayahina! Ana pata deina.
5 deles são os patriarcas, e também deles descende o Cristo, segundo a carne, o qual é sobre todos, Deus bendito para todo o sempre. Amém!
6 Yaubada tauna ya vona‑dabadaba me Isiraeli venei taui yana yoko. Kadu tauna vona‑dabadaba wayahina apa‑taputapuei apaina aitam Tau Ito‑yavuha vi‑tunei na‑omo wayahia. Yaubada yana dewa kadu ya vona‑dabadabana aitamoata. Kate me Isiraeli tupwai Yaubada ya vonana eha ita‑vitumahane. Wayahina, kadueyei. Aka pata me Isiraeli katana‑vewani yoko ainua wayahia. Aituhu aviyaivia inini dayahi Abaraham ininina dayahina aitamoata, akanai kana‑vona taui me Isiraeli ininiata. Ka aituhu aviyaivia yai vitumahana Abaraham ya vitumahana aitamoata deina, akanai kana‑vona taui me Isiraeli ininia kadu taui me Isiraeli yai vitumahana wayahina.
6 E não pensemos que a palavra de Deus haja falhado, porque nem todos os de Israel são, de fato, israelitas;
7 Udu. Me Isiraeli habuhabui me Isiraeli ininia, ka tupwai me Isiraeli yai vitumahana mamaei, kate tupwai eha. Unuani. Yaubada Abaraham vonei, ivona,
7 nem por serem descendentes de Abraão são todos seus filhos; mas: Em Isaque será chamada a tua descendência.
8 Tuta munia wayahina, Abaraham natunatuna habuhabui imamaei, eha Isaki ana heta. Kate Yaubada ya vonana Abaraham wayahina anꞌ anamana taina. Natunatuna habuhabui ininina wayahina eha natunatu‑hoina. Abaraham natunatu‑hoina vivane taui ai heta ivinꞌ‑omo Yaubada ya vona‑dabadabana wayahina.
8 Isto é, estes filhos de Deus não são propriamente os da carne, mas devem ser considerados como descendência os filhos da promessa.
9 Ka Yaubada ya vona‑dabadabana Abaraham wayahina taina,
9 Porque a palavra da promessa é esta: Por esse tempo, virei, e Sara terá um filho.
10 Ka kadu aitam pai dune deina avenemi wami Isaki wayahina. Isaki me Isiraeli habuhabuka waka. Ka tutana awana ana wava Rebeka amwanainahe, madina natu‑yuayua.
10 E não ela somente, mas também Rebeca, ao conceber de um só, Isaque, nosso pai.
11 — ausente —
11 E ainda não eram os gêmeos nascidos, nem tinham praticado o bem ou o mal (para que o propósito de Deus, quanto à eleição, prevalecesse, não por obras, mas por aquele que chama),
12 — ausente —
12 já fora dito a ela: O mais velho será servo do mais moço.
13 Ka kadu aitam mataina Iginuma nihenina voneka vivane Yaubada ya ipupuna deina, ivona,
13 Como está escrito: Amei Jacó, porém me aborreci de Esaú.
14 Yaubada ya vonana medeina? Kaiwadi, nau‑wawanika kana‑vona Yaubada yana dewa Esau wayahina eha tunutunuhina? Eha‑ohota.
14 Que diremos, pois? Há injustiça da parte de Deus? De modo nenhum!
15 Unuani, Yaubada kadu Mosese vo‑vi‑mahetei, ivona,
15 Pois ele diz a Moisés: Terei misericórdia de quem me aprouver ter misericórdia e compadecer-me-ei de quem me aprouver ter compaixão.
16 Vonana wayahina kanꞌ‑anamanei tomotau eha ai pata Yaubada yanꞌ ate‑nuanuai o tauna ya dune‑nuanuai ivaniahe iuna taui yai nuanua ananina mamaei ivaniahei deina. Ka kadu eha ivaniahe taui yai paisewa ai nau‑pata wayahina. Eha‑ohota! Tomotau ai pata Yaubada yanꞌ ate‑nuanuai ivaniahei iuna tauna vi‑nua‑dadanei, ivaniahei deina.
16 Assim, pois, não depende de quem quer ou de quem corre, mas de usar Deus a sua misericórdia.
17 Nonova, tutana Yaubada me Isiraeli eta‑naoi papani Egipita ini‑tawanei, tauna ipupu me Egipita yai kiniV, ivi‑wahani ParaoV, wayahina deina. Ivona,
17 Porque a Escritura diz a Faraó: Para isto mesmo te levantei, para mostrar em ti o meu poder e para que o meu nome seja anunciado por toda a terra.
18 Wayahina, vona ahiahina, aituhu Yaubada tupwai tomotau vi‑nua‑dadanei yanꞌ ate‑nuanuai venevenei, akanai tauna venei deina. Ka kadu aituhu Yaubada mani tomotau vi‑nua‑dadanei tauna ununui vo‑vi‑toyoa, e taui vatui, akanai tauna vo‑vi‑toyoa, e taui vatui deina.
18 Logo, tem ele misericórdia de quem quer e também endurece a quem lhe apraz.
19 Kaiwadi, dewana wayahina tupwami wayahiua uvonavona deina, “Aituhu itoka tomotau yaka dewa habuhabuna ivinꞌ‑omo Yaubada ya nuenuea, aviani wayahina Yaubada dewa‑yaiyaieka? Itoka tauna ya nuanua kadedewei, iuna tauna bagibagi‑vainena, ka itoka eha. Wayahina, aituhu itoka tomotau tauna ya nuanua kadedewei deina, aviani iuna tauna dewa‑yaiyaieka yaka dewa wayahina? Ya dewana eha tunuhina.”
19 Tu, porém, me dirás: De que se queixa ele ainda? Pois quem jamais resistiu à sua vontade?
20 Yaiau, itoka aka wava aviani? Eha nau‑wawanika Yaubada yana ipupu kanau‑pate. Udu! Iginuma nihenina ivona deina,
20 Quem és tu, ó homem, para discutires com Deus?! Porventura, pode o objeto perguntar a quem o fez: Por que me fizeste assim?
21 Kadu aitam pai dune taina. Tau voa kunia tauna ana heta ya paisewa veimeyei, e tauna ana heta vi‑nua‑dadani medeina ya motopuna a tana‑vewana. Aituhu tauna ya nuanua motopuna tupwana tevani, e mai‑nuana kunia ana dune ahiahina voei kaikaiwabo wayahina, akanai deina. O aituhu tauna ya nuanua motopuna tupwana tevani, e vo‑kwayavonina kunia voei payapayaya wayahina, akanai deina.
21 Ou não tem o oleiro direito sobre a massa, para do mesmo barro fazer um vaso para honra e outro, para desonra?
22 Yaubada ya paisewa deinake. Tauna ya nuanua tomotau inꞌ‑anamanei tauna bagibagi‑vainena. Kadu tauna ya nuanua tomotau inꞌ‑anamanei tauna magana bawei dewa goyona wayahina. Tauna ana pata vo‑kwayavonina a havia habuhabui na‑vita‑vovoni. Kate eha ta‑dewe deina. Tauna potapota mamanaina. Udu. Taui a havia aitam kunia deina, ka tauna vo‑vi‑aiaiei vita‑vovona wayahina.
22 Que diremos, pois, se Deus, querendo mostrar a sua ira e dar a conhecer o seu poder, suportou com muita longanimidade os vasos de ira, preparados para a perdição,
23 — ausente —
23 a fim de que também desse a conhecer as riquezas da sua glória em vasos de misericórdia, que para glória preparou de antemão,
24 — ausente —
24 os quais somos nós, a quem também chamou, não só dentre os judeus, mas também dentre os gentios?
25 Nonova Yaubada kadu dewana apa‑taputapuei. Osea ya iginuma nihenina ivona deina,
25 Assim como também diz em Oseias: Chamarei povo meu ao que não era meu povo; e amada, à que não era amada;
26 Yaubada kadu ivona,
26 e no lugar em que se lhes disse: Vós não sois meu povo, ali mesmo serão chamados filhos do Deus vivo.
27 Ka tau apa‑taputapu ana wava Isaia tauna na nua‑vitana apa‑taputapuei deina, ivona,
27 Mas, relativamente a Israel, dele clama Isaías: Ainda que o número dos filhos de Israel seja como a areia do mar, o remanescente é que será salvo.
28 Iuna nonova Yaubada apa‑taputapu apaina
28 Porque o Senhor cumprirá a sua palavra sobre a terra, cabalmente e em breve;
29 Kadue Isaia ivona deina,
29 como Isaías já disse: Se o Senhor dos Exércitos não nos tivesse deixado descendência, ter-nos-íamos tornado como Sodoma e semelhantes a Gomorra.
30 Wayahina, medeina kana‑vona? Aituhu itoka me Iudea yaka yoko kadu taui eha me Iudea yai yoko kabou‑viwavei, aviani kanꞌ‑anamanei? Vona ahiahina, nonova taui eha me Iudea eha ita‑naunau‑nene aitam etawana wayahina ividoha Yaubada matana. Taui eha etawanana ita‑naunau‑nene, kate udu! Taui avaha ivaniahei! Etawanana vivane Yaubada ivitumahanei.
30 Que diremos, pois? Que os gentios, que não buscavam a justificação, vieram a alcançá-la, todavia, a que decorre da fé;
31 Kate nonova a itoava tuta ataina wayahina, me Isiraeli etawana wayahina inaunau‑nene ividoha Yaubada matana. Kate taui eha ita‑vaniahe.
31 e Israel, que buscava a lei de justiça, não chegou a atingir essa lei.
32 Taui inaunau‑nene‑wayohe. Iuna taui inaunau‑nene aitam veimea wayahina. Taui inuanua aituhu veimeana idedewei, ividoha Yaubada matana deina. Eha ita‑naunau‑nene medeina ividoha vitumahana wayahina. Wayahina, taui avaha hanu pai vito‑painena wayahina ivito‑painei.
32 Por quê? Porque não decorreu da fé, e sim como que das obras. Tropeçaram na pedra de tropeço,
33 Iuna Iginuma nihenina Yaubada ivona deina,
33 como está escrito: Eis que ponho em Sião uma pedra de tropeço e rocha de escândalo, e aquele que nela crê não será confundido.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.