Romanos 7

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Me Isiraeli, itomi vavaneiu, ka avaha Mosese ya veimea kanamanei. Wayahina, unononi. Mosese ya veimea yawaika veimeyei a itoava kanꞌ‑aniga wayahina. Ka munia, aituhu aviyaivia avaha ianiga, akanai veimeana iakwa taui wayahi, a?
1 Ignorais, irmãos {falo aos que têm conhecimentos jurídicos}, que a lei só tem domínio sobre o homem durante o tempo que vive?
2 Pai dune aitam matamia aboui udueyei tavine wayahina. Aitam veimea mamaei, ivona vaivine tavitavinei nau‑wawani yai onoto nui imamaei a itoava yai onoto ianiga wayahina. Aituhu yai onoto avaha ianiga, veimeana eha aitam aviani vaivinei wayahia. Iuna ataina vaivinei eha tavitavinei.
2 Assim, a mulher casada está sujeita ao marido pela lei enquanto ele vive; mas, se o marido morrer, fica desobrigada da lei que a ligava ao marido.
3 Ka aituhu yai onoto yawayawai imamaei, ka aituhu vaivinei ini‑tawanei, e mani ononoto itavine‑tamanei, kana‑vona vaivinei vivane tau kenekenenei. Kate aituhu vaivinei yai onoto avaha inusi, tavine a veimea eha vaivinei ta‑veimeye. Aituhu vaivinei yai nuanua mani ononotoi itavine, akanai itavine. Dewana eha kenene. Iuna yai onoto naona avaha inusi.
3 Por isso, enquanto viver o marido, se se tornar mulher de outro homem, será chamada adúltera. Porém, morrendo o marido, fica desligada da lei, de maneira que, sem se tornar adúltera, poderá casar-se com outro homem.
4 Wayahina, vavaneiu, itomi tau ekalesia vaivinei deina. Mosese ya veimea wayahina aipuipupu unononi. Nonova Mosese ya veimea habuhabuna veimeyemi, ka kana‑vona tuta nonova veimeana awami deina. Ka tutana Iesu aniga, e yanꞌ aniga anꞌ anamana wayahimi vivane itomi kadu uaniga aitamoata deina. Wayahina, ataina, aituhu itomi aninigami deina, vona ahiahina, Mosese ya veimea eha ana pata na‑veimeyemi. Ka Iesu yanꞌ aniga munina, tauna anigea mini‑havine. Ka ataina kadu itomi tauna nui umini‑havine deina. Ka kana‑vona ataina itomi vivane Iesu ininina hutana avaha Iesu utavinei deina. Wayahina, ataina awami vovouna Iesu, ka kadu ataina tauna ya nuanua Yaubada ya paisewa upaipaisewei.
4 Assim, meus irmãos, também vós estais mortos para a lei, pelo sacrifício do corpo de Cristo, para pertencerdes a outrem, àquele que ressuscitou dentre os mortos, a fim de que demos frutos para Deus.
5 Nonova itoka yaka nuanua tutuaina kavi‑muniei, ka ataina taui eha Yaubada itꞌ‑anamane idedewei deina. Ika, nonova yaka nuanua goyona vivane waipei deina. Ka tutana Yaubada ya veimea kanononi veimeana wei deina. Wayahina, goyona gabuna itabotabo waipei‑naia wayahia, e dewa goyona vinꞌ‑omo‑nananena ininikaia deina. Wayahina, yaka dewa habuhabuna a pai nau‑yehata vivane aniga.
5 De fato, quando estávamos na carne, as paixões pecaminosas despertadas pela lei operavam em nossos membros, a fim de frutificarmos para a morte.
6 Nonova veimeana yohonika ka yawaika veimeyei. Kate ataina tuta, yaka nuanua goyona kadu tutuaina avaha aniga. Ka Iesu Tau Ito‑yavuha avaha veimeana wayahina ito‑yavuhika. Wayahina, tuta ataina yaka dewa eha ta‑vinꞌ‑omo veimeana tutuaina nonova Mosese ginumi wayahina. Eha. Tuta ataina yaka dewa vinꞌ‑omo etawana vovouna wayahina, vivane Yaubada Nuana Ahihinata wayahina.
6 Agora, mortos para essa lei que nos mantinha sujeitos, dela nos temos libertado, e nosso serviço realiza-se conforme a renovação do Espírito e não mais sob a autoridade envelhecida da letra.
7 Wayahina, tuta ataina medeina kana‑vona Mosese ya veimea wayahina? Kaiwadi, kana‑vona Mosese ya veimea ana heta vivane goyona? Eha‑ohota! Iuna Mosese ya veimea dewa ahiahina taina dedewei. Veimeana yaka dewa goyona viwaveneka kanꞌ‑anamanei. Naona eha nuanua goyona katꞌ‑anamane. Ka tutana veimeana anononi, ivona, “Eha nuanuam goyona,” e auyewana wayahina nuanua goyona niheniua avaniahei.
7 Que diremos, então? Que a lei é pecado? De modo algum. Mas eu não conheci o pecado senão pela lei. Porque não teria idéia da concupiscência, se a lei não dissesse: Não cobiçarás {Ex 20,17}.
8 Ka munia dewa goyona veimeana bagibagi‑tawanei, e avi‑putu nuanuau dewa goyona habuhabui. Mosese ya veimea avi dewa ahiahina, kadu avi dewa goyona mataedaka. Ka unononi. Aituhu veimea eha mamae, dewa goyona eha ana pata. Ka dewa goyona ivinꞌ‑omo iuna veimeana dewaia vito‑potai.
8 Foi o pecado, portanto, que, aproveitando-se da ocasião que lhe foi dada pelo preceito, excitou em mim todas as concupiscências; porque, sem a lei, o pecado estava morto.
9 Yauke kadu avaniahei deina. Tuta nonova yauke amamaei ahiahiu, iuna eha Yaubada ya veimea atꞌ‑anamane. Kate tutana veimeana anononi, tuta aitamoata wayahina goyona vinꞌ‑omo wayahiua,
9 Quando eu estava sem a lei, eu vivia; mas, sobrevindo o preceito, o pecado recobrou vida,
10 e yauke aniga nuau nihenina. Yaubada ya nuanua yawaiu vidoha veimeana wayahina. Kate veimeana wayahina yau aniga nuau nihenina vinꞌ‑omo.
10 e eu morri. Assim o mandamento, que me devia dar a vida, conduziu-me à morte.
11 Udu. Goyona aitam tuta ahiahina vaniahei veimeana a vinꞌ‑omana wayahina, e goyona nonou. Ika, goyona voneu aituhu yauke yau nuanua adedewei, ka aituhu veimeana atana‑bwegebwegei deina, akanai munia adewa‑haiawa. E goyona nau‑vi‑anigiu nuau nihenina deina. Iuna avaha veimeana atana‑bwegei, au dewa‑yaiyai Yaubada wayahina vivane aniga!
11 Porque o pecado, aproveitando da ocasião do mandamento, seduziu-me, e por ele me levou à morte.
12 Wayahina, kadueyei Yaubada ya veimea habuhabuna ahihinata, ka kadu tauna ya vito‑pota aitamoata aitamoata ahihinata kadu tunutunuhina.
12 Por conseguinte, a lei é santa e o mandamento é santo, e justo, e bom...
13 Kate, medeina kana‑vona? Aituhu kana‑vona, “Yaubada ya veimea ahihinata nau‑vi‑anigiu nuau nihenina,” vonana vona ahiahina? Eha‑ohota! Eha nau‑wawanika kavonavona deina. Vona ahiahina, goyona nau‑vi‑anigiu nuau nihenina. Goyona veimea ahihinata epei ya punumai deina, e veimeana wayahina vunu nau‑vi‑anigiu. Wayahina, itoka tomotau aka pata dewana kadueyei, kadu aka pata kanꞌ‑anamanei goyona ana dewa vivane goyogoyonata akanai.
13 Então o que é bom tornou-se causa de morte para mim? De certo que não. Foi o pecado que, para se mostrar realmente pecado, acarretou para mim a morte por meio do que é bom, a fim de que, pelo mandamento, o pecado se fizesse excessivamente pecaminoso.
14 Avaha kanamanei Yaubada ya nuanua nuaka vidoha tauna ya veimeana wayahina. Kate eha au pata veimeana avi‑ateteye tunuhina, iuna yauke tau maꞌ tanopi, ka ininiu ihanua. Wayahina, kana‑vona yauke vivane dewa goyona a tau paisewa‑kavokavovo aitam.
14 Sabemos, de fato, que a lei é espiritual, mas eu sou carnal, vendido ao pecado.
15 Ka kadu yauke yau dewa eha avi‑nua‑uye ahiahina. Iuna aituhu yau nuanua dewa ahiahina adedewe, eha au pata. Vona ahiahina, avi dewa goyona anau‑nikonikoiei, akanai dewaia adedewei.
15 Não entendo, absolutamente, o que faço, pois não faço o que quero; faço o que aborreço.
16 Wayahina, udu! Aituhu yauke avaha dewaia goyona anau‑nikonikoiei, ka aituhu dewaia adedewei, vona ahiahina, yauke Yaubada ya veimea awaehei vivane tunutunuhina.
16 E, se faço o que não quero, reconheço que a lei é boa.
17 Yauke au heta eha dewa goyo‑naia ata‑dedewe, kate goyona niheniua mamaei, ka vona ahiahina, dewa goyo‑naia ivinꞌ‑omo‑nananena goyo‑nana niheniua wayahina.
17 Mas, então, não sou eu que o faço, mas o pecado que em mim habita.
18 Yauke avaha anamanei eha aitam dewa ahiahina ininiu nihenina mamae. Iuna yau nuanua dewa ahiahina adedewe, kate au heta eha au pata adedewe deina.
18 Eu sei que em mim, isto é, na minha carne, não habita o bem, porque o querer o bem está em mim, mas não sou capaz de efetuá-lo.
19 Wayahina, kadueyei yau dewa eha ivinꞌ‑omo yau nuanua wayahina. Iuna yau nuanua dewa ahiahina adedewe, kate dewa goyona ivinꞌ‑omo‑nananena wayahiua.
19 Não faço o bem que quereria, mas o mal que não quero.
20 Unononi. Aituhu yau dewa eha ivinꞌ‑omo yau nuanua wayahina, vona ahiahina, yauke au heta eha yau dewa aveimeye. Kate goyona niheniua mamaei, e goyo‑nana veimeyeu kadu dewa goyo‑naia dedewei.
20 Ora, se faço o que não quero, já não sou eu que faço, mas sim o pecado que em mim habita.
21 Wayahina, yawaiu a venavenau taina. Avi tuta nuanuau dewa ahiahina adedewei, akanai tuta aitamoata wayahina kadu goyona nui amamaei.
21 Encontro, pois, em mim esta lei: quando quero fazer o bem, o que se me depara é o mal.
22 Yauke Yaubada ya veimea habuhabuna awaehei ahiahina nuau nihenina.
22 Deleito-me na lei de Deus, no íntimo do meu ser.
23 Kate mani veimea paipaisewa ininiu hutana nihenia. Wayahina, tuta tuta veimea‑naia ainua ivi‑naua ananina. Yaubada ya veimea nuau veimeyei, ka kadu goyona ininiu hutana veimeyei. Ka tuta tuta goyona yohoyohoniu, e yauke avi‑tau paisewa‑kavokavovo goyona ya nuanua wayahina.
23 Sinto, porém, nos meus membros outra lei, que luta contra a lei do meu espírito e me prende à lei do pecado, que está nos meus membros.
24 Aioi! Goyou! Ininiu ana dewa goyona taina a pai nau‑yehata vivane aniga ana heta. Koiaka ana pata na‑ito‑yavuhiu?
24 Homem infeliz que sou! Quem me livrará deste corpo que me acarreta a morte?...
25 Ataina anau‑kaiwa ananina Yaubada wayahina, iuna Iesu Tau Ito‑yavuha yaka Kauvea ana pata na‑ito‑yavuhiu akanai!
25 Graças sejam dadas a Deus por Jesus Cristo, nosso Senhor! Assim, pois, de um lado, pelo meu espírito, sou submisso à lei de Deus; de outro lado, por minha carne, sou escravo da lei do pecado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.