Romanos 1
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NVT
1 Yaiau, yami leta taina aginumi omomo wayahimia. Yauke Paulo, Tau Ito‑yavuha Iesu ya tau paisewa aitam. Ka Yaubada vi‑nua‑dadaneu, e honeu, kadue bou‑keyeu avi‑tau hae ananiu tauna Vaneana Ahiahina wayahina.
1 Eu, Paulo, escravo de Cristo Jesus, chamado para ser apóstolo e enviado para anunciar as boas-novas de Deus, escrevo esta carta.
2 Nonova Yaubada tauna ya vona‑dabadaba boui wayahika, e tauna ya tau apa‑taputapu mataedai. Ka taui vona‑dabadaba‑nana iginumi Iginuma Ahihinata tutuaina nihenina.
2 Deus prometeu as boas-novas muito tempo atrás nas Escrituras Sagradas, por meio de seus profetas.
3 Ka vona‑dabadaba‑nana vivane Vaneana Ahiahina tauna Natu‑hoina wayahina. Tauna onoto kadu tauna Yaubada. Tauna Davida yana dede wayahina tupua ininina,
3 Elas se referem a seu Filho, que, como homem, nasceu da linhagem do rei Davi,
4 ka kadu Yaubada Nuana avaha awaehei tauna vivane Yaubada Natu‑hoina, ka kadu Iesu Tau Ito‑yavuha ya mini‑havine wayahina Nuana viwaveneka deina, ka dewana dewa‑bagibagina. Ika, Iesu Tau Ito‑yavuha, tauna yaka Kauvea.
4 e, quando o poder do Espírito Santo o ressuscitou dos mortos, foi demonstrado que ele era o Filho de Deus. Ele é Jesus Cristo, nosso Senhor.
5 Ka tauna am‑venena awawaehina veneu avidoha Yaubada matana deina, ka kadu tauna awaeheu avi‑tau hae ananiu aitam. Ka yauke yau paisewa taina. Taui eha me Iudea habuhabui ahonehonei Yaubada yana vona ivitumahanei. Ka tupwai wayahia ivitumahanei, e ivi‑putu yana vona ivi‑ateteyei.
5 Por meio dele recebemos a graça e a autoridade, como apóstolos, de chamar os gentios em toda parte a crer nele e lhe obedecer, em honra de seu nome.
6 Ka itomi tupwai deina. Yaubada avaha honemi Iesu Tau Ito‑yavuha uvitumahanei, uvi‑ateteyei. Ka vona ahiahina, itomi vivane Iesu ya ekalesia nihenina umamaei.
6 E vocês estão entre esses gentios chamados para pertencer a Jesus Cristo.
7 Wayahina, itomi habuhabumi meagai Rom wayahina umamaei anau‑kaiwa wayahimia. Yaubada Amaka dune‑nuanuaiemi, ka tauna avaha honemi kadu bou‑keyemi uvi‑tau ekalesia.
7 Escrevo a todos vocês que estão em Roma, amados por Deus e chamados para ser seu povo santo. Que Deus, nosso Pai, e o Senhor Jesus Cristo lhes deem graça e paz.
8 Iesu Tau Ito‑yavuha yana dewa wayahina etawana vevewanei wayahika Yaubada kana‑nau‑kaiwei. Wayahina, naona yau Yaubada anau‑kaiwei itomi habuhabumi wayahimi. Iuna tanopi taina habuhabuna wayahina tomotau itomi yami vitumahana ihaehaeyei.
8 Antes de tudo, quero dizer que, por meio de Jesus Cristo, agradeço a meu Deus por todos vocês, pois sua fé nele é comentada em todo o mundo.
9 Yauke yau Yaubada wayahina apaipaisewa au ayaunena habuhabuna wayahina kadu yau nuanua habuhabuna wayahina. Ka yau paisewa vivane tomotau wayahia Yaubada Natu‑hoina Vaneana Ahiahina anau‑waheyei. Ka vona ahiahina, Yaubada avaha anamaneu tuta tuta taumi anuanimi yauke
9 O Deus a quem sirvo em meu espírito, anunciando as boas-novas a respeito de seu Filho, sabe como nunca deixo de me lembrar de vocês
10 yau viama nihenia. Ka ataina tuta ahidahida aituhu Yaubada ya nuanua ka aituhu tauna na‑ivaiteu, akanai memeanina anꞌ‑omo wayahimia, anau‑vi‑taumi. Iuna nonova yau nuanua anau‑vi‑taumi deina, kate eha au pata.
10 em minhas orações, sempre pedindo, se for da vontade de Deus, uma oportunidade de ir vê-los.
11 Ataina yau nuanua ananina apaina anau‑vi‑taumi, ka yau nuanua am‑venena awawaehina nuaka wayahi avo‑patami, e nuami nihenia avo‑vi‑vatumi deina.
11 Desejo muito visitá-los, a fim de compartilhar com vocês alguma dádiva espiritual que os ajude a se fortalecerem.
12 Ika, yau vitumahana wayahina taumi avo‑vi‑vatumi, kadu yami vitumahana wayahina taua uvo‑vi‑vatu tuta aitamoata wayahina deina.
12 Quando nos encontrarmos, quero encorajá-los na fé, e também quero ser encorajado por sua fé.
13 Ka vavaneiu, yau nuanua unꞌ‑anamanei tuta habuhabui wayahia avi‑nua‑hauhau anꞌ‑omo wayahimia anau‑vi‑taumi, kate tuta tuta dewa tunina tunina ibou‑potapotau. Wayahina, nonova a itoava tuta ataina wayahina eha memeanina wayahiua anꞌ‑omo wayahimia. Yau nuanua ananina yau nau‑wahe wayahina ana‑ivaitemi. Mani tomotau eha me Iudea mani papani nihenia avaha aivaitei deina. Ka ataina avaha tuta ahiahina avaniahei, e nau‑wawaniu anau‑vi‑taumi.
13 Quero que saibam, irmãos, que muitas vezes planejei visitá-los, mas até agora fui impedido. Meu desejo é trabalhar entre vocês e ver frutos espirituais como tenho visto entre outros gentios,
14 Au veimea aitam mamaei, ka veimeana yau paisewa habuhabuna veimeyei vivane nau‑wawaniu tuta tuta tomotau habuhabui aivaitei, taui me Girisi ka kadu taui eha me Girisi, ka taui sinasinapui ka kadu taui mwagemwagei deina. Nau‑wawaniu habuhabui aivaitei.
14 pois sinto grande obrigação tanto para com os gregos como os bárbaros, tanto para com os instruídos como os não instruídos.
15 Wayahina, yau nuanua ananina kadu itomi me Rom Vaneana Ahiahina anaunau‑wahemi.
15 Por isso, aguardo com expectativa para visitá-los, a fim de anunciar as boas-novas também a vocês, em Roma.
16 Yauke eha aini‑yauyau Vaneana Ahiahina wayahina, kate avaha avitumahanei Vaneana Ahiahina vona tunutunuhina. Ka Yaubada bagibagina, ka aituhu aviyaivia Vaneana Ahiahina ivitumahanei, akanai tauna na‑ito‑yavuhi‑neiei. Vaneana Ahiahina me Iudea na‑ivaitei ivitumahanei, ka kadu me Girisi na‑ivaitei ivitumahanei aitamoata deina.
16 Pois não me envergonho das boas-novas a respeito de Cristo, que são o poder de Deus em ação para salvar todos os que creem, primeiro os judeus, e também os gentios.
17 Iuna Vaneana Ahiahina viwaveneka medeina nua gomagomanina kavaniahei Yaubada yana dewa tunutunuhina wayahina. Nua gomagomanina a pai vi‑putu vivane yaka vitumahana, ka kadu a pai nau‑yehata vivane yaka vitumahana. Ka Iginuma voneka deina, ivona,
17 As boas-novas revelam como Deus nos declara justos diante dele, o que, do começo ao fim, é algo que se dá pela fé. Como dizem as Escrituras: “O justo viverá pela fé”.
18 Yaubada avaha nua‑goyo tomotau yai dewa goyona habuhabui wayahi. Ka tauna tomotaui ai dewa‑yaiyai si‑vinꞌ‑omanei kadueyei. Taui yana vona tunutunuhina ibou‑potei yai dewa goyona wayahia.
18 Assim, Deus mostra do céu sua ira contra todos que são pecadores e perversos, que por sua maldade impedem que a verdade seja conhecida.
19 Ka Yaubada ana heta avaha ya etawana ahiahina si‑vinꞌ‑omanei, ka kadu taui avaha ianamane‑yehai, iuna tauna avaha ya nuanua vo‑vi‑mahetei. Kate taui ivihahaiei.
19 Sabem a verdade a respeito de Deus, pois ele a tornou evidente.
20 Tuta naona wayahina, tutana Yaubada tanopi vevewanei, a itoava tuta ataina wayahina, tomotau ai pata inꞌ‑anamanei ahiahina tauna vivane Yaubada‑hoina. Ka kadu taui ai pata inꞌ‑anamanei tauna ya bagibagi eha na‑iakwa. Vona ahiahina, itoka tomotau eha aka pata Yaubada ya bagibagi maꞌ‑vavaha matakaia kadudueye, ka eha aka pata tauna yawaina ahihinata matakaia kadudueye. Kate itoka tomotau aka pata dewaia imaꞌ‑vavaha kanꞌ‑anamanei. Iuna Yaubada tauna ya vevewana habuhabui vevewanei, ka aka pata vevewanaia kadudueyei matakaia. Ka aituhu aviyaivia Yaubada ivihahaiei, eha aitam vona‑yavuha mamae taui wayahi. Iuna vevewanaia habuhabui tomotaui yai vihaihai iaipupu‑tana‑potepotei.
20 Por meio de tudo que ele fez desde a criação do mundo, podem perceber claramente seus atributos invisíveis: seu poder eterno e sua natureza divina. Portanto, não têm desculpa alguma.
21 Taui avaha Yaubada ya vevewana idudueyei, kadu avaha ianamanei tauna mamaei, kate eha Yaubada itꞌ‑awa‑dave, ka kadu eha ita‑nau‑kaiwe. Taui inua‑vane, ka kadu nuai awakabina. Wayahina, Yaubada nuai vo‑vi‑novanovani.
21 Sim, eles conheciam algo sobre Deus, mas não o adoraram nem lhe agradeceram. Em vez disso, começaram a inventar ideias tolas e, com isso, sua mente ficou obscurecida e confusa.
22 Taui ivona‑vanevane yai nua‑uya ananina wayahina, kate vona ahiahina, taui ivi‑kwavakwava,
22 Dizendo-se sábios, tornaram-se tolos.
23 ka Yaubada Maꞌ‑vavaha didigana ivihahaiei, e ivi‑putu itupwana wayahia iaiwaodu. Tau ai‑tai nimaia itupwana inau‑vevewanei, ka tupwai wayahia ai dune tomotau deina, ka apaina tomotau habuhabuka kanꞌ‑aniga. Ka tupwai wayahia ai dune manua iyaveyaveha deina, ka tupwai wayahia ai dune vahitau deina o mwata ivi‑dobwa‑niuniu neine deina.
23 Trocaram a grandeza do Deus imortal por imagens de seres humanos mortais, bem como de aves, animais e répteis.
24 Wayahina, Yaubada taui yai nua‑hivahiva goyona eha ta‑bou‑pote, kate avi tuta taui yai nuanua ikenene ani‑vainena, akanai Yaubada eha ta‑bou‑pote. Wayahina, taui inini ivo‑vi‑gawagawami aitamoata aitamoata wayahia.
24 Por isso, Deus os entregou aos desejos pecaminosos de seu coração. Como resultado, praticaram entre si coisas desprezíveis e degradantes com o próprio corpo.
25 Iuna taui yai nuanua ikenekenene deina. Wayahina, taui Yaubada yana vona tunutunuhina ivihahaiei, ka vitupu ivitumahanei. Taui ivi‑putu Yaubada ya vevewana wayahina iaiwaodu deina, kate eha Yaubada ana heta wayahina ita‑iwaodu. Tauna ana pata yai dewaia bou‑potei, kate eha ya nuanua na‑bou‑pote. Ka vona ahiahina, Yaubada wayahina nau‑iaiava habuhabui imaꞌ‑vavaha. Ana pata deina.
25 Trocaram a verdade sobre Deus pela mentira. Desse modo, adoraram e serviram coisas que Deus criou, em lugar do Criador, que é digno de louvor eterno! Amém.
26 Yaubada taui yai dewa goyona awaehei vivane yai nua‑hivahiva goyona taui yawai veimeyei. Tauna ana pata yai dewaia goyona na‑bou‑potei, kate eha ta‑bou‑pote. Wayahina, vaivine yai dewa nau‑wawani ononotoi wayahia idedewe, dewaia ini‑tawanei, e mani dewa idedewei.
26 Por isso, Deus os entregou a desejos vergonhosos. Até as mulheres trocaram sua forma natural de ter relações sexuais por práticas não naturais.
27 Ka ononotoi kadu deina, avi dewa nau‑wawani vaivine wayahia idedewe, dewai ini‑tawanei, ka taui ai heta‑ohota yai nua‑hivahiva nau‑vi‑yabeni ana heta ana heta wayahina, onoto ka onoto ivo‑dadani idewa‑goyogoyo, kadu idewa‑bwagobwago deina. Ka yai dewa goyo‑vaine‑nana a dewa‑yaiyai mamaei, ka inini nihenia dewa‑yaiyai‑nana ivaniahei.
27 E os homens, em vez de ter relações sexuais normais com mulheres, arderam de desejo uns pelos outros. Homens praticaram atos indecentes com outros homens e, em decorrência desse pecado, sofreram em si mesmos o castigo que mereciam.
28 Ka kadu taui yai nua‑uya viam‑nonona wayahina Yaubada ivihahaiei. Wayahina, Yaubada nuai nau‑vi‑nehenehei, kadu awaehei dewa goyona tunina tunina idewa‑nubunubui.
28 Uma vez que consideraram que conhecer a Deus era algo inútil, o próprio Deus os entregou a um inútil modo de pensar, deixando que fizessem coisas que jamais deveriam ser feitas.
29 Wayahina, ataina dewa goyona habuhabui avaha yawai inau‑vi‑anai, ka gugua a nua‑tania, ka kadu nua‑goyo. Taui imabonu,
29 A vida deles se encheu de toda espécie de perversidade, pecado, ganância, ódio, inveja, homicídio, discórdia, engano, malícia e fofocas.
30 ka kadu mani tomotau iapa‑goyogoyoei, ka kadu Yaubada inau‑nikonikoiei. Tuta tuta taui ivonavona ikoi, ka inua‑vane, kadu ivona‑vanevane. Ka kadu taui dewa goyona vovouna inau‑vevewanei. Ka taui ayoyoi ka amamai yai veimea ivihahaiei.
30 Espalham calúnias, odeiam a Deus, são insolentes, orgulhosos e arrogantes. Inventam novas maneiras de pecar e desobedecem a seus pais.
31 Taui eha ai pata inꞌ‑ayaune tunuhina. Ka eha ivitumahane tunuhina, ka eha iate‑nuanuai, kadu eha idune‑nuanuai.
31 Não têm entendimento, quebram suas promessas, não mostram afeição nem misericórdia.
32 Taui avaha ianamanei aituhu aviyaivia dewaia idedewei, akanai taui nau‑wawani ai dewa‑yaiyai vivane aniga. Iuna Yaubada avaha ya vi‑nua‑dadana tunutunuhina boui deina. Kate taui eha imatamatauta dewa‑yaiyai‑nana wayahina. Taui idedewei deina, kadu aituhu aviyaivia dewa goyo‑vaine‑naia idewa‑nubunubui, taui tomotaui iapa‑vidovidohei.
32 Sabem que, de acordo com a justiça de Deus, quem pratica essas coisas merece morrer, mas ainda assim continuam a praticá-las. E, o que é pior, incentivam outros a também fazê-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.