Mateus 9
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NAA
1 Wayahina Iesu igenu, ka waea ivi‑ata, ione‑tamane tauna ya megeia Kapenaum.
1 Entrando num barco, Jesus passou para o outro lado do mar e foi para a sua própria cidade.
2 Ka onoto tupwai iomo wayahina, e taui tau penapena aitam ya pai dauva hetana iavanei, iomanei Iesu wayahina. Ka Iesu avaha onoto‑naia yai vitumahana anamanei, tau penapenana vonei, ivona, “Au niau, enꞌ‑ate‑vatu ka edewa‑haiawa. Iuna yam dewa goyona avaha anua‑piahi.”
2 E eis que lhe trouxeram um paralítico deitado num leito. Jesus, vendo a fé que eles tinham, disse ao paralítico:
3 Ka veimea a tau viwavenena tupwai Iesu ya vonana inononi, ka imaga‑bawei, ka matataui ivonavona, “Onoto taina vivane Yaubada ana wava vainaui! Iuna vona ahiahina, baina tanopia Yaubada ana heta‑ohota ana pata dewa goyona na‑nua‑piahi.”
3 Mas alguns escribas diziam entre si: — Ele está blasfemando.
4 Ka Iesu yai nuanua avaha anamanei, wayahina vonei, ivona, “Aviani wayahina nuami nihenina unua‑goyo wayahiua? Yami nuanuana eha tunuhina.
4 Jesus, porém, conhecendo os pensamentos deles, disse:
5 Unuanua tutana avona, ‘Yam dewa goyona avaha anua‑piahi’ vonana vivane vonata. Iuna eha aitam aviani uta‑dueye, a?
5 Pois o que é mais fácil? Dizer: “Os seus pecados estão perdoados”, ou dizer: “Levante-se e ande”?
6 Wayahina, au veimea tanopia aviwavenemi, unꞌ‑anamanei vivane yauke, Tauna Vi‑tomotau, au pata tomotau yai dewa goyona anua‑piahi‑neiei.” Akaka tauna tau penapenana vonei, ivona, “Emini, e yam pai dauva eavanei, e emavina yam megeia.”
6 Mas isto é para que vocês saibam que o Filho do Homem tem autoridade sobre a terra para perdoar pecados. Então disse ao paralítico:
7 Ka tau penapenana mini, e mavina ya megeia.
7 E o homem se levantou e voltou para casa.
8 Ka yoko‑nana avaha paisewana idueyei, nuai vi‑tupatupa ananina, ka ivona, “Yaubada, kaiwa ananina! Yam veimea avaha tomotau wayahia eawaehei.”
8 Vendo isto, as multidões, possuídas de temor, deram glória a Deus, que tinha dado tal autoridade aos homens.
9 Ka Iesu papani‑nana ni‑tawanei, ka neine, e aitam onoto dueyei ana wava Mateu takesiV a manua nihenina manuena, paipaisewa, ka vonei, ivona, “Evi‑muni‑waiwaieu.” Wayahina, Mateu mini, e Iesu vi‑muni‑waiwaiei.
9 Quando Jesus saiu dali, viu um homem chamado Mateus sentado na coletoria e lhe disse: Ele se levantou e o seguiu.
10 Ka aitam tuta munia, Mateu aniani vo‑vi‑aiaia ya manua wayahina, e didikuna vi‑tunei omo Iesu kadu a tau vi‑muni‑waiwai nui wayahia, e taui iomoi. Ka Mateu kadu didikuna vi‑tunei iomo yaiana tupwai wayahia, ka taui vivane takesiV a tau vitue, ka kadu mani tomotau Parisi inuanua vivane tau goyogoyona. Ka taui iomoi, e habuhabui nui imanuena ka iamam.
10 Estando Jesus à mesa, na casa de Mateus, muitos publicanos e pecadores vieram e tomaram lugares com Jesus e os seus discípulos.
11 Akaka tupwai Parisi, avaha dewana idueyei, iomo Iesu a tau vi‑muni‑waiwai wayahia, e ivi‑tanaiei, ivona, “Yami tau viwavenena takesiV a tau vitue, kadue tau goyogoyona tupwai nui iamam nau‑tamoata, a? Ka ya dewana viwaveneai vivane tauna aitam tau goyogoyona, taui deina.”
11 Vendo isto, os fariseus perguntavam aos discípulos de Jesus: — Por que o Mestre de vocês come com os publicanos e pecadores?
12 Kate Iesu yai vonana nononi, wayahina tauna vona‑nau‑patei vona tana‑minikuna wayahina, ivona, “Aituhu aviyaivia yawai ahiahina, taui eha nau‑wawani dokitaV ihone na‑omo na‑ivaite, kate tau kwanakwanaha nau‑wawani idedewei deina, ika?
12 Mas Jesus, ouvindo, disse:
13 Kate nau‑wawanimi Yaubada yana vona Iginuma nihenina unua‑haui, ivona,
13 Vão e aprendam o que significa: “Quero misericórdia, e não sacrifício.” Pois não vim chamar justos, e sim pecadores.
14 Ka munia, Ioni Tau Bapitaiso a tau vi‑muni‑waiwai iomo, e Iesu ivi‑tanaiei, ivona, “Itoai yama yoko kadu Parisi yai yoko am wayahina adewa‑didiguna yama tapanono wayahi. Kate medeina wamke am tau vi‑muni‑waiwai eha idewa‑didiguna?”
14 Vieram, depois, os discípulos de João e perguntaram a Jesus: — Por que nós e os fariseus jejuamos muitas vezes, mas os seus discípulos não jejuam?
15 Ka Iesu vona‑nau‑patei vona tana‑minikuna wayahina, ivona, “Eha memeanina tau tavine yaiana ivi‑mohai tauna matana. Iuna taui nau‑wawani nui idewa‑haiawa. Kate tuta tepakaia tau tavinena nau‑wawani ni‑tawanei. Ka auyewana wayahina yaiana idewa‑didiguna akanai.”
15 Jesus respondeu:
16 Ka kadu aitam vona tana‑minikuna wayahia vo‑vi‑mahetei, ivona, “Aituhu aitam kwama am‑yehia tupwana, eha nau‑wawanika kaleko vovouna kanꞌ‑epe, e kwama tutuaina kabwadi wayahina. Apaina kwamana nꞌ‑am‑yehia ananina. Iuna vovouna bagibagina, ka tutuaina ihanuana.
16 Ninguém põe remendo de pano novo em roupa velha; porque o remendo tira um pedaço da roupa, e o buraco fica ainda maior.
17 Ka aituhu wainaV vovouna kanau‑vevewanei, eha nau‑wawanika kana‑iwaha pai iwaha tutuaina nihenina. Iuna wainanaV punopunono bagibagina, ka pai iwaha tutuaina ihanuana. Apaina pai iwaha wagana nꞌ‑am‑yehia, kadue wainanaV na‑iwaha na‑opu na‑iakwa. Kate nau‑wawanika wainaV vovouna kana‑iwahi pai iwaha vovouna nihenina, e ainua ahiahina deinake.”
17 Nem se põe vinho novo em odres velhos, porque, se alguém fizer isso, os odres se rompem, o vinho se derrama, e os odres se perdem. Mas põe-se vinho novo em odres novos, e ambos se conservam.
18 Ka Iesu vonana vonavona, ka aitam tau veimea omo, e Iesu matana aena vi‑tupa‑gum, e ivona, “Kauvea, ataina natu vavinena aniga, kate nuanuau enꞌ‑omo, e ininina evo‑dadani na‑mini‑havine.”
18 Enquanto Jesus lhes dizia estas coisas, eis que um chefe da sinagoga, aproximando-se, o adorou e disse: — Minha filha morreu agora mesmo; mas venha impor a mão sobre ela, e ela viverá.
19 Ka Iesu mini, e tau veimeana nui ivi‑putu ineine, ka kadu Iesu a tau vi‑muni‑waiwai nui ineine.
19 E Jesus se levantou e o seguiu, juntamente com os seus discípulos.
20 E ineine ka aitam vavine, dayahi ponimana ai yau 12 nihenia taitaina, munia iomomo, e vavinena Iesu ana kwama ivo‑dadani.
20 E eis que uma mulher, que durante doze anos vinha sofrendo de uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na borda da capa dele.
21 Vavinena idewei deina iuna nuai nihenina ivonavona, “Aituhu Iesu ana kwama upuna avo‑dadani, akanai, avidoha.”
21 Porque dizia consigo mesma: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Ka Iesu magigino, e vavinena dueyei ka ivona, “Kaiwa ananina, Natu, kadu unꞌ‑ate‑vatu. Yami vitumahana wayahina avaha uvidoha.” Ka vavine‑nana avaha ividoha‑yehai.
22 Então Jesus, voltando-se e vendo-a, disse: E, desde aquele instante, a mulher ficou sã.
23 Dewana iakwa, e Iesu tau veimeana ya manua vaniahei, e tau vi‑mohai ivi‑mohai dueyei, ka tumo a tau vaina tumo ivaivaina, e movi nata‑vaine.
23 Tendo Jesus chegado à casa do chefe e vendo os tocadores de flauta e o povo em alvoroço, disse:
24 Ka Iesu vonei, ivona, “Ugenuana, una‑opu. Iuna tevana taina eha tꞌ‑aniga, kate ino‑ainei.” Ka tomotaui ivinepei.
24 — Saiam daqui! Porque a menina não está morta, mas dorme. E riam-se dele.
25 Ka avaha yokoia ini‑ubau iakwa, e Iesu inui, e tevanina nimana vo‑epei, e tevanina na yawaina mini.
25 Mas, quando o povo tinha sido colocado para fora, Jesus entrou, tomou a menina pela mão, e ela se levantou.
26 Ka munia, tau vi‑meagai habuhabui papani‑nana nihenina vaneana inononi.
26 E a notícia deste acontecimento se espalhou por toda aquela terra.
27 Ka Iesu papani tanoi ni‑tawanei, e neine, ka tau mata‑goyo ainua ivi‑muniei, e ivi‑honehone movi ananina wayahina, ivonavona, “Davida wana, edune‑nuanuaieai.”
27 Saindo Jesus dali, dois cegos o seguiram, gritando: — Tenha compaixão de nós, Filho de Davi!
28 Ka Iesu aitam manua inui, e tau mata‑goyoi iomo wayahina, e Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Itomi medeina? Uvitumahaneu vivane au pata matami avo‑vi‑aiaia, a?” Ka, taui ivona, “Kauvea, ika, am pata.”
28 Quando ele entrou em casa, os cegos se aproximaram, e Jesus lhes perguntou: Eles responderam: — Sim, Senhor!
29 Akaka matai vo‑dadani, e vonei, ivona, “Akanai, ataina yami vidoha vinꞌ‑omo yami vitumahana aitamoata deinake.”
29 Então Jesus tocou nos olhos deles, dizendo:
30 E ivi‑putu idunedune. Kate Iesu ai veimea toyoina venei, ivona, “Eha aitam koiaka umataede.”
30 E os olhos deles se abriram. Jesus, porém, os advertiu severamente, dizendo:
31 Kate taui ine, ka Iesu ya veimea toyoina ibwegei, ka tauna vaneana iaipupuei papani habuhabuna wayahina.
31 Eles, porém, saíram e espalharam a notícia a respeito de Jesus por toda aquela terra.
32 Ka tutana Iesu a tau vi‑muni‑waiwai nui manuana ini‑tawanei, tupwai tomotau aitam onoto iomanei Iesu wayahina. Ka nua gawagawamina onotona veimeyei, ka eha ana pata na‑ipupu.
32 Quando eles saíram, eis que trouxeram a Jesus um mudo endemoniado.
33 Ka avaha Iesu nua gawagawamina one‑yavunei, e onotona vidoha, e vi‑putu ipuipupu. Ka yokoia nuai vi‑tupatupa ananina, ka idewa‑haiawa, ivona, “Nonova a itoava ataina wayahina, eha aitam koiaka ya paisewana deina kata‑dueye papani Isiraeli nihenina.”
33 E, assim que o demônio foi expulso, o mudo passou a falar. E as multidões se admiravam, dizendo: — Jamais se viu tal coisa em Israel!
34 Kate Parisi yoko ivona, “Tauna nua gawagawami one‑yavunei nua gawagawami yai kauvea ya bagibagi wayahina, eha Yaubada ya bagibagi wayahina.”
34 Mas os fariseus diziam: — Ele expulsa os demônios pelo poder do maioral dos demônios.
35 Ka Iesu meagai anani kadue mwatutukui wayahia tutu‑vivina, ka yai manua tapanono nihenia viwavenena, ka Vaneana Ahiahina Yaubada ya pai veimea wayahina naunau‑waheyei, ka kadu kwanaha aitamoata aitamoata wayahia tomotau vo‑vi‑aiai‑neiei.
35 E Jesus percorria todas as cidades e aldeias, ensinando nas sinagogas, pregando o evangelho do Reino e curando todo tipo de doenças e enfermidades.
36 Ka avi tuta tauna yoko dudueyei, e ate‑nuanuaiei. Iuna taui ai vita habuhabui, ka eha aitam koiaka ta‑ivaite. Taui vivane sipiV nini‑vi‑pani deina, iuna eha ai tau dune‑vi‑avina.
36 Ao ver as multidões, Jesus se compadeceu delas, porque estavam aflitas e exaustas como ovelhas que não têm pastor.
37 Ka Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai vonei, ivona, “Tomotau taina aihana ananina, kate tau aihana eha yoko.
37 Então Jesus disse aos seus discípulos:
38 Wayahina, Tau Vi‑baguna uviamei tauna tau aihana tupwai na‑va‑tawanei ina‑nu ya baguna nihenina, inꞌ‑aikayo.”
38 Por isso, peçam ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.