Mateus 26

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Ka ya vona mamanaina tanoi iakwa, e Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai vonei, ivona,
1 E havendo Jesus concluído todas estas palavras, disse aos seus discípulos:
2 “Avaha uanamanei auyewa ainua na‑iakwa, e Itouvuha Toneina vinꞌ‑omo. Ka tuta‑nana wayahina yauke, Tauna Vi‑tomotau, inꞌ‑am‑veneneyeu, e ai nahenahea itutu‑pwatau.”
2 Sabeis que de hoje a dois dias celebrar-se-á a páscoa, e o Filho do homem será entregue para ser crucificado.
3 Ka tau vi‑nomu mata‑genai, ka me Isiraeli yai tau eta‑naonao iomo tau vi‑nomu ananina, ana wava Kaiapasi, ya manua ani‑vainena wayahina, ka inau‑hohona,
3 Depois se reuniram os principais sacerdotes e os anciãos do povo no pátio da casa do sumo sacerdote, chamado Caifás;
4 ka ivi‑nua‑hauhau medeina yai vitupu wayahina Iesu ipoyꞌ‑avini ina‑nau‑vi‑anigi. Kadu yai etawana ivo‑vi‑aiai deina.
4 e deliberaram prender a Jesus à traição e tirar-lhe a vida.
5 Ka iawaeha, e ivona, “Eha tonei ana tuta nihenina kavunui. Aituhu kadewei deina, apaina tomotau inua‑goyo, ka ivitana‑wahewahe ananina, ka vitana ananina inau‑vevewanei wayahika.”
5 Mas diziam: Durante a festa, não; para que não haja tumulto entre o povo.
6 Ka Iesu meagai Betani wayahina mamaei. Ka meagai‑nana wayahina aitam onoto ana wava Simoni mamaei, ka yaiana ivi‑wahani “Simoni Tau Lepero” iuna nonova muya lepero ininina epei, kate a lepero avaha iakwa. Ka Iesu tauna nui imamaei ya manua nihenina.
6 Estando Jesus em Betânia, em casa de Simão, o leproso,
7 Ka Iesu yaiana nui iamam. Ka aitam vavine omo manua‑nana wayahina, ka aitam gam omanei, ka gamna vivane hanu ana wava alabasiteraV wayahina inau‑vevewanei, ka nihenina daudau manina ahiahina mamaei, ka patana ani‑vainena. Akaka vavinena omo Iesu wayahina, e daudauna Iesu unununa wayahina ito‑iwaha‑yehai.
7 chegou-se a ele uma mulher que trazia um vaso de alabastro com precioso perfume, e lho derramou sobre a cabeça, quando ele estava à mesa.
8 Ka avaha a tau vi‑muni‑waiwai dewana idueyei, taui inua‑goyo vavinena wayahina, ka taui matataui ivonavona, “Ia! Daudauna patana ani‑vainena, ka vavinena daudauna habuhabuna ito‑iwaha‑kavokavovo iakwa.
8 Vendo isto, seus discípulos indignaram-se e disseram:
9 Aituhu daudauna katꞌ‑aimwaneye, patana ani‑vainena kata‑vaniahe, e tau payapayaya kata‑vene. Dewana vidoha deina.”
9 Para que este desperdício? Pois o perfume podia ser vendido por muito dinheiro, e ser este dado aos pobres.
10 Ka Iesu avaha yai nuanua tanoi anamanei, ka vi‑tanaiei, ivona, “Aviani wayahina vavine taina uapa‑goyogoyoei? Ya dewana wayahiu vinꞌ‑omo ya dune‑nuanuai wayahina, ka yauke anau‑kaiwei dewana wayahina.
10 Mas Jesus, percebendo isto, disse-lhes: Por que molestais essa mulher? ela me fez uma boa obra.
11 Tuta tepakaia wayahina tau payapayaya nui umamaei auyewa aitamoata aitamoata wayahia. Kate yauke eha deina. Tuta kutakutana ana heta wayahina nui kamamaei.
11 Pois os pobres sempre os tendes convosco, mas a mim nem sempre me tendes;
12 Ka tutana daudauna ininiua ito‑iwahi, tauna ininiu vo‑vi‑aiaia au unuvovo wayahina deina.
12 derramando ela este perfume sobre o meu corpo, fê-lo para a minha sepultura.
13 Ka memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, tuta tepakaia wayahina, aveta baina wayahina tomotau vaneau ahiahina inau‑waheyei, vavine taina ya dewana itomatomani, ka vavine taina anꞌ anamana ivo‑vi‑natei deina.”
13 Em verdade vos digo que onde quer que for pregado em todo o mundo este Evangelho, será também contado para memória sua o que ela fez.
14 Iakwa, e aitam a tau vi‑muni‑waiwai ai yau 12 wayahia ni‑tawanei, e omo tau vi‑nomu mata‑genai wayahia. Tauna ana wava Iudasa me Kariota.
14 Então um dos doze, chamado Judas Iscariotes, foi ter com os principais sacerdotes,
15 Ka Iudasa vi‑tanaiei, ivona, “Aituhu Iesu avi‑nua-hauhauei, e aituhu anꞌ‑am‑veneneyei nimamia, ai vi‑am kina au nau‑pata wayahina uveneu?” Ka taui iawaehei a nau‑pata vivane 30 kina silivaV wayahina, ka auyewana iaiavi nimana. “Aituhu Iesu avi‑nua‑hauhauei, ai vi‑am kina uveneu?”|alt="Judas Agrees to Betray Jesus" src="GS-IB04154.tif" size="col" loc="MAT 26:14-16" ref="26:15"
15 e lhes disse: Que me quereis dar e eu vo-lo entregarei? Eles lhe pesaram trinta moedas de prata.
16 Ka babau‑nana wayahina Iudasa vi‑putu dunedune tuta ahiahina na‑vaniahei, e vi‑nua‑hauhauei nimaia.
16 Desde então Judas buscava oportunidade para o entregar.
17 Itouvuha Toneina a vi‑manamana vivane auyewa ai yau 8. Ka auyewa naona wayahina, Iesu a tau vi‑muni‑waiwai iomo wayahina, e ivi‑tanaiei, ivona, “Medeina yam nuanua Itouvuha Toneina amna wayahina? Aveta baina avo‑vi‑aiaia kanꞌ‑ania?”
17 Ora, no primeiro dia dos pães ázimos, vieram os discípulos a Jesus, e perguntaram: Onde queres que façamos os preparativos para comeres a páscoa?
18 Ka Iesu aitam onoto ana wava tomani, ka vonei, “Una‑ne Ierusalem wayahina, ka onotona umataedei deina, una‑vona, ‘Yama tau viwavenena ivona, “Yau tuta ananina avaha vinꞌ‑omo. Wayahina, yau nuanua yauke au tau vi‑muni‑waiwai nui anꞌ‑omo wayahima, e Itouvuha Toneina anꞌ‑am yam manua nihenina.” ’”
18 Respondeu-lhes: Ide à cidade ter com certo homem, e dizei-lhe que o Mestre diz: O meu tempo está próximo; em tua casa celebrarei a páscoa com meus discípulos.
19 Ka a tau vi‑muni‑waiwai ine, e ya vonana ivi‑ateteyei, e Itouvuha Toneina anꞌ am ivo‑vi‑aiaia.
19 Eles fizeram como Jesus lhes havia ordenado, e prepararam a páscoa.
20 Munia babau avaha ionu iakwa, e Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai ai yau 12 nui avaha inau‑hohona manua‑nana nihenina, e aniani awaniana idaudauva.
20 À tarde estava ele sentado à mesa com os doze discípulos.
21 Ka iamam, e Iesu vonei, “Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, aitam wayahimia evi‑nua‑hauhau.”
21 Enquanto comiam, declarou Jesus: Em verdade vos digo que um de vós me trairá.
22 Ka taui avaha inononi, inua‑vita ananina. Ka aitamoata aitamoata wayahia ivi‑tanatanaiei, ivona, “Kauvea, kaiwadi, yauke?”
22 Eles, muitíssimo contristados, começaram um por um a perguntar-lhe: Porventura sou eu, Senhor?
23 Ka Iesu vona‑nau‑patei, ivona, “Tauna au niau aitam, ka nui amam biahoi aitamoata wayahina, kate apaina vi‑nua‑hauhau au havia wayahia.
23 Ele respondeu: O que põe comigo a mão no prato, esse é o que me trairá.
24 Nonova Iginuma nihenina tau apa‑taputapu Tauna Vi‑tomotau yanꞌ aniga iapa‑taputapuei. Ka yauke, Tauna Vi‑tomotau, anꞌ‑aniga apa‑taputapu‑naia deinake. Kate aioi tauna vi‑nua‑hauhau wayahina! Iuna tauna a dewa‑yaiyai ananina, kadu ya ini‑yauyau ananina na‑vaniahei. Aituhu eha ta‑tupua, tauna ta‑vidoha deina.”
24 O Filho do homem vai-se, segundo está escrito a seu respeito, mas ai daquele por quem o Filho do homem é traído! melhor fora para esse homem se não houvesse nascido.
25 Ka Iudasa, tauna vi‑nua‑hauhauei, ivona, “Tau Viwavenena, vona tunuhina, eha yauke?”
25 Judas, que o traiu, perguntou: Porventura sou eu, Mestre? Respondeu-lhe Jesus: Tu o disseste.
26 Ka iamam, ka Iesu palaua aitam epei, nau‑kaiwa Yaubada wayahina, pakeua, e a tau vi‑muni‑waiwai venei. Ka vonei, “Unꞌ‑epei, unꞌ‑ania. Taina ininiu.”
26 Enquanto comiam, Jesus tomou o pão e, abençoando-o, o partiu e o deu aos discípulos, dizendo: Tomai, comei; isto é o meu corpo.
27 Iakwa, e tauna aitam vei na wainaV epei, nau‑kaiwa Yaubada wayahina, e venei. Ka ivona, “Habuhabumi vei taina wayahina una‑nim.
27 Tomando o cálice, rendeu graças e deu-lho, dizendo: Bebei dele todos;
28 Taina dayahiu. Yauke aito‑iwahi, ka awaeha vovouna avevewanei tomotau habuhabui wayahi. E taui yai goyona a nua‑piahi avi‑maiei deina.
28 porque este é o meu sangue, o sangue da aliança, que é derramado por muitos para remissão de pecados.
29 Vona ahiahina avonemi, auyewa ataina na‑iakwa, e wainaV habuhabuna avihahaiei a itoava auyewana wainaV vovouna kana‑nim Amau ya pai veimea nihenina wayahina.” Am pai nau‑yehata|alt="Last Supper" src="GS-IB04149.tif" size="span" loc="MAT 26:26-29" ref="26:27"
29 Mas digo-vos que desta hora em diante não beberei deste fruto da videira, até aquele dia em que o hei de beber novo convosco no reino de meu Pai.
30 Dewana munina, aitam ahe pai awa‑dava Yaubada wayahina iahei. Iakwa, e manua‑nana ini‑tawanei, ine Oya Olive wayahina.
30 E tendo cantado um hino, saíram para o Monte das Oliveiras.
31 Ka Iesu vonei, ivona, “Ioyoma taina habuhabumi yami vitumahana na‑ihanua, iuna dewaia ivinꞌ‑omo yauke taua wayahiua, ka uni‑tawaneu una‑novo. Dewaia ivinꞌ‑omo wayahiua deinake, iuna apa‑taputapu dewaia wayahia Iginuma nihenina mamaei. Yaubada ivona,
31 Então Jesus lhes disse: Todos vós esta noite vos escandalizareis de mim; pois está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho se dispersarão.
32 Ka yau mini‑havine munina, yauke ana‑ne papani Galili wayahina, ka tenoke apotapotami unꞌ‑omo wayahiua.”
32 Todavia, depois que eu ressurgir, irei adiante de vós para a Galiléia.
33 Ka Pita ivona, “Kaiwadi, taui habuhabui ini‑tawanem, kate yauke eha. Eha aitam tuta tepakaia wayahina ana‑dewe deina!”
33 Mas Pedro, respondendo, disse-lhe: Ainda que todos se escandalizem de ti, eu nunca me escandalizarei.
34 Ka Iesu vona‑nau‑patei, ivona, “Memeanina nuam vi‑tupatupa, kate avonem, ioyoma taina wamke ena‑vona, ‘Eha Iesu atꞌ‑anamane.’ Ka yam dewa taina ededewei tuta aitonu wayahia, ka munia kamkam onotona yana tou kanononi.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo que esta noite, antes que o galo cante três vezes me negarás.
35 Kate Pita ivona, “Eha ana‑dewe deina. Aituhu inau‑vi‑anigiu, eha ani‑tawanem deinake.” Ka tau vi‑muni‑waiwai habuhabui ivonavona aitamoata deina.
35 Respondeu-lhe Pedro: Ainda que me seja necessário morrer contigo, de modo algum te negarei. E o mesmo disseram todos os discípulos.
36 Ka Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai nui iomo aitam baguna ana wava Gedisemane wayahina, ka vonei, ivona, “Itomi ami yau 8 umanuena baina, ka yauke ana‑nei tenoke aviama.”
36 Então foi Jesus com eles a um lugar chamado Getsêmani, e disse aos discípulos: Sentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Ka nui a tau vi‑muni‑waiwai aitonu vituei, vivane Pita, ka Sebedi natunatuna ainua. Ka tauna ana inahe vi‑putu, ka tauna nua‑vita, ka nuanua ananina dewa vitana tepana wayahina mamaei.
37 E levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Akaka tauna aitonu vonei, “Yauke nuau ivita ani‑vainena. Eha ani‑hoina anꞌ‑aniga vihana wayahina. Ami itonu nau‑wawanimi baina umamaei, e nui kadune‑vivinika.”
38 Então lhes disse: A minha alma está triste até a morte; ficai aqui e vigiai comigo.
39 Ka tauna ni‑tawanei ine eha bana, ka vi‑kabubu tepana tanopia, ka viama, “Amau, aituhu ana pata, aviamem viha ana vei taina evituei wayahiua, e apaina eha avaniahe. Kate yau nuanua ananina vivane yam nuanua adedewei, ka eha nuanuau yau nuanua adewe.”
39 E adiantando-se um pouco, prostrou-se com o rosto em terra e orou, dizendo: Meu Pai, se é possível, passa de mim este cálice; todavia, não seja como eu quero, mas como tu queres.
40 Ka tuta eha ani‑hoina iakwa, e tauna mavina a tau vi‑muni‑waiwai aitonu wayahia, ka taui iaino‑ainei. Wayahina, tauna vi‑tanaiei, ivona, “Pita, medeina? Ami itonu eha ami pata udunedune wayahiu babau aitamoata wayahina, a?
40 Voltando para os discípulos, achou-os dormindo; e disse a Pedro: Assim nem uma hora pudestes vigiar comigo?
41 Itomi nau‑wawanimi udune‑vivinimi, kadue uviama. Aituhu eha uviama, apaina memeanina Satana na‑nonomi, e dewa goyona udewei! Nuami wayahina uawaeha aitamoata wayahiua, kate ininimi iaihanua.”
41 Vigiai e orai, para que não entreis em tentação; o espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca.
42 Ka tauna ni‑tawanei tuta vꞌ‑inuana wayahina, e viama. Ivona, “Amau, aituhu nau‑wawaniu viha ana vei taina ana‑nim, akanai deina. Iuna yau nuanua ananina yam nuanua avi‑ateteyei.”
42 Retirando-se mais uma vez, orou, dizendo: Pai meu, se este cálice não pode passar sem que eu o beba, faça-se a tua vontade.
43 Ka tutana mavi‑havine, taui iaino‑aine‑havinei vaniahai. Iuna matai dududuna.
43 E, voltando outra vez, achou-os dormindo, porque seus olhos estavam carregados.
44 Wayahina, ni‑tawane‑havine tuta vꞌ‑itonuna wayahina, e viama. Ka ya viama aitamoata.
44 Deixando-os novamente, foi orar terceira vez, repetindo as mesmas palavras.
45 Ka viamana iakwa, mavina a tau vi‑muni‑waiwai wayahia, ka vi‑tanaiei, ivona, “Ia! Kaiwadi, itomi kadue udaudauva uaino‑ainemi, ka uvi‑yawai a itoava ataina wayahina? Udu! Babau‑nana omomoi. Eha ani‑hoina tau goyogoyona iomomo, e yauke, Tauna Vi‑tomotau, ipoyꞌ‑aviniu.
45 Então voltou para os discípulos e disse-lhes: Dormi agora e descansai. Eis que é chegada a hora, e o Filho do homem está sendo entregue nas mãos dos pecadores.
46 Umini kana‑ne. Iuna au tau vi‑nua‑hauhau avaha omomo tenoke.”
46 Levantai-vos, vamo-nos; eis que é chegado aquele que me trai.
47 Iesu vonana vonavona, ka Iudasa omo. Tauna aitam ai yau 12 wayahia. Ka yoko ananina na inamaia ka na waipaia nui iomomo. Tau vi‑nomu mata‑genai, ka me Isiraeli yai tau eta‑naonao yokoia ivi‑tunei, e Iesu ipoyꞌ‑avini.
47 E estando ele ainda a falar, eis que veio Judas, um dos doze, e com ele grande multidão com espadas e varapaus, vinda da parte dos principais sacerdotes e dos anciãos do povo.
48 Ka Iesu a tau vi‑nua‑hauhau avaha iaiaya venei. Ivona, “Tauna amaoi vivane Iesu. Onoto‑nana upoyꞌ‑avini.”
48 Ora, o que o traía lhes havia dado um sinal, dizendo: Aquele que eu beijar, esse é: prendei-o.
49 Ka Iudasa omo tunuhina Iesu wayahina, ka ivona, “Tau Viwavenena, ioyoma ahiahina!” E Iudasa Iesu maoi.
49 E logo, aproximando-se de Jesus disse: Salve, Rabi. E o beijou.
50 Ka Iesu vonei, “Au niau, yam dewa ededewei, a?” Wayahina, ononotoi tupwai ivo‑kwayavoni, e Iesu ipoyꞌ‑avini.
50 Jesus, porém, lhe disse: Amigo, a que vieste? Nisto, aproximando-se eles, lançaram mão de Jesus, e o prenderam.
51 Ka Iesu a tau vi‑muni‑waiwai aitam avaha dewana dueyei, yana inama epei, e tau vi‑nomu ananina ya tau paisewa aitam vunui, e tanihana upwa‑ohoi.
51 E eis que um dos que estavam com Jesus, estendendo a mão, puxou da espada e, ferindo o servo do sumo sacerdote, cortou-lhe uma orelha.
52 Kate Iesu vonei, “Yam inama a pai vi‑ai nihenina ebou‑havinei. Iuna aituhu aviyaivia yai inama iepei, apaina mani tomotau na inamaia iomo ivunui, ina‑nau‑vi‑anigi.
52 Então Jesus lhe disse: Mete a tua espada no seu lugar; porque todos os que lançarem mão da espada, à espada morrerão.
53 Ataina, aituhu yau nuanua, au pata Amau aviamei, e tauna anelose yoko ai yau 72,000 vi‑tune inꞌ‑omo wayahiua ivi‑naua wayahiu.
53 Ou pensas tu que eu não poderia rogar a meu Pai, e que ele não me mandaria agora mesmo mais de doze legiões de anjos?
54 Kate aituhu aviama deina, eha ana pata apa‑taputapu‑naia Iginuma nihenina inꞌ‑omo inau‑yehai. Iuna Iginuma nihenina apa‑taputapu‑naia imamaei, e imai‑voneka aviani ataina idedeweyeu akanai deina.”
54 Como, pois, se cumpririam as Escrituras, que dizem que assim convém que aconteça?
55 Ka Iesu yokoia vi‑tanaiei, ivona, “Itomi medeina na inamaia ka na waipaia uvinꞌ‑omo wayahiua upoyꞌ‑aviniu? Kaiwadi, unuanua yau tau nau‑havia habuhabui aeta‑naoi? Eha. Itomi avaha uanamaneu. Auyewa aitamoata aitamoata nihenina Manua Vito‑pota nihenina nui kamanuena, e aviwavenemi, ka eha uta‑poyꞌ‑aviniu.
55 Disse Jesus à multidão naquela hora: Saístes com espadas e varapaus para me prender, como a um salteador? Todos os dias estava eu sentado no templo ensinando, e não me prendestes.
56 Kate dewaia habuhabui ivinꞌ‑omoi iuna tau apa‑taputapu yai apa‑taputapu wayahiu nau‑wawani ivinꞌ‑omo deina.”
56 Mas tudo isso aconteceu para que se cumprissem as Escrituras dos profetas. Então todos os discípulos, deixando-o fugiram.
57 Ka yokoia Iesu ipoyꞌ‑avini ineiei tau vi‑nomu ananina ana wava Kaiapasi ya manua wayahina. Iuna veimea a tau viwavenena, kadu me Isiraeli yai tau eta‑naonao avaha manua‑nana nihenina inau‑hohoni, ipotapota.
57 Aqueles que prenderam a Jesus levaram-no à presença do sumo sacerdote Caifás, onde os escribas e os anciãos estavam reunidos.
58 Ka Pita tupwana bana mamanaina wayahina vi‑muniei, ka omo manua‑nana a tutu‑gana wayahina. Ka munia inu, e tau nau‑havia nui imanuena, iuna ya nuanua vitana matana a vi‑nua‑dadana na‑nononi.
58 E Pedro o seguia de longe até o pátio do sumo sacerdote; e entrando, sentou-se entre os guardas, para ver o fim.
59 Ka tau vi‑nomu mata‑genai, kadu Sanederini yoko habuhabui inaunau‑nene tau vitupu wayahia, iuna yai nuanua tau vitupu inꞌ‑omo ivitupu Iesu wayahina, e yai hae‑nana ana pata Iesu ina‑nau‑vi‑anigi.
59 Ora, os principais sacerdotes e todo o sinédrio buscavam falso testemunho contra Jesus, para poderem entregá-lo à morte;
60 Ka tau vitupu habuhabui iomomo, ka ihaehaeyei, kate eha Iesu ya goyona ita‑vaniahe yai hae‑naia nihenia. Pai nau‑yehata wayahina, onoto ainua ivinꞌ‑omo,
60 e não achavam, apesar de se apresentarem muitas testemunhas falsas. Mas por fim compareceram duas,
61 ka ivona, “Onoto taina ivona, ‘Yauke au pata Yaubada ya Manua Vito‑pota avita‑vovoni, ka auyewa aitonu ai heta nihenia ayone‑havinei.’”
61 e disseram: Este disse: Posso destruir o santuário de Deus, e reedificá-lo em três dias.
62 Ka tau vi‑nomu ananina mini, ka Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Medeina? Hae taina enononi? Aviani anꞌ anamana?”
62 Levantou-se então o sumo sacerdote e perguntou-lhe: Nada respondes? Que é que estes depõem contra ti?
63 Ka Iesu eha ya vi‑tanai ta‑nau‑pata.
63 Jesus, porém, guardava silêncio. E o sumo sacerdote disse-lhe: Conjuro-te pelo Deus vivo que nos digas se tu és o Cristo, o Filho do Deus.
64 Ka Iesu vona‑nau‑pata, ivona, “Ika. Yam vonana deinake. Kate habuhabumi ataina unau‑hohoni baina avonemi unononi. Tuta tepakaia wayahina Tauna Vi‑tomotau ududueyeu Tauna Bagibagi‑vavaha ateina amanuena, kadu ududueyeu you nihenina amavimavina.”
64 Respondeu-lhe Jesus: É como disseste; contudo vos digo que vereis em breve o Filho do homem assentado à direita do Poder, e vindo sobre as nuvens do céu.
65 Ka tau vi‑nomu ananina avaha vonana nononi, tauna ana heta ana kwama si‑yehia pai dune ya nua‑goyo wayahina, ka ivona, “Ia! Onotona ana heta avaha goyona Yaubada wayahina voneka. Eha nau‑wawanika mani hae kanononi. Akanai ataina kavi‑nua‑dadani, a?
65 Então o sumo sacerdote rasgou as suas vestes, dizendo: Blasfemou; para que precisamos ainda de testemunhas? Eis que agora acabais de ouvir a sua blasfêmia.
66 Itomi medeina unuanua?”
66 Que vos parece? Responderam eles: É réu de morte.
67 Ka iomo, imimini‑vivini, ka iaiwani tepana, ka nimaia ivunuvunui. Ka tupwai ipiapiahi,
67 Então uns lhe cuspiram no rosto e lhe deram socos;
68 ka yai viam‑nonona wayahina ivinepei, ivona, “O Tau Ito‑yavuha. Enꞌ‑apa‑taputapueai. Koiaka vunum?”
68 e outros o esbofetearam, dizendo: Profetiza-nos, ó Cristo, quem foi que te bateu?
69 Ka Pita atuboua manuena, ka aitam tau paisewa ahabana omo wayahina ka ivona, “Taum kadue Iesu me Galili nui adueyemi.”
69 Ora, Pedro estava sentado fora, no pátio; e aproximou-se dele uma criada, que disse: Tu também estavas com Jesus, o galileu.
70 Kate Pita tomotaui habuhabui mataia tana‑tavuna, ivona, “Kaiwadi. Aviani wayahina eipuipupu? Eha atꞌ‑anamane.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: Não sei o que dizes.
71 Ka Pita mini, e ine tutu‑gana awana wayahina, e kadu aitam ahabana dueyei, e yaiana vonei, “Udueyei. Onoto taina Iesu me Nasareta nui ini‑awana.”
71 E saindo ele para o vestíbulo, outra criada o viu, e disse aos que ali estavam: Este também estava com Jesus, o nazareno.
72 Ka Pita tana‑tavuna‑havine, kadu vona‑vanevane. Ivona, “Ataina Yaubada matana avona tunutunuhina wayahimia. Eha onotona atꞌ‑anamane!”
72 E ele negou outra vez, e com juramento: Não conheço tal homem.
73 Tuta eha ani‑hoina munia wayahina, taui nui imimini iomo Pita wayahina, ka ivonei, ivona, “Vona tunutunuhina, avaha anamanem wamke aitam wayahia! Iuna yam ponaitu aitamoata papani‑nana wayahina.”
73 E daí a pouco, aproximando-se os que ali estavam, disseram a Pedro: Certamente tu também és um deles pois a tua fala te denuncia.
74 Akaka tauna ivona, “Eha onotona atꞌ‑anamane! Aituhu avitupu, nau‑wawaniu Yaubada dewa‑yaiyaieu ananina!” Ka vo‑kwayavonina kamkam onotona toutou.
74 Então começou ele a praguejar e a jurar, dizendo: Não conheço esse homem. E imediatamente o galo cantou.
75 Iakwa, e Pita Iesu yana vona wayahina nuani, vivane, “Ioyoma taina wamke ena‑vona, ‘Eha Iesu atꞌ‑anamane.’ Ka yam dewana edewei tuta aitonu wayahia, ka munia, kamkam onotona yana tou kanononi.” Ka Pita ine tutu‑gana upuna, ka vi‑mohai, ka na ini‑yauyauna toutou ani‑vainena.
75 E Pedro lembrou-se do que dissera Jesus: Antes que o galo cante, três vezes me negarás. E, saindo dali, chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.