Mateus 21
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NTLH
1 Ka Iesu yokoia nui ivanevane Ierusalem wayahina, ka iomomo meagai Betepage wayahina, meagaina Oya Olive baimina. Ka Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai ainua vi‑nua‑dadanei, e vi‑tunei, ieta‑naoi.
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 Ka vonei, ivona, “Ami inua una‑ne tunutunuhimi megeia, ka aitam aseV udueyei ai wayahina itana‑ipwei, natui ayona ainua imamaei. Ainua uyavuhi, uomanei wayahiua.
2 com a seguinte ordem:
3 Aituhu aitam koiaka vi‑tanaiemi yami dewana wayahina, uvona‑nau‑patei, ‘Kauvea ya nuanua,’ e vo‑kwayavonina nꞌ‑awaehemi unꞌ‑omanei.”
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 Dewana vinꞌ‑omo, iuna nonova tau apa‑taputapu mai‑voneka deina, ivona,
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 “Sioni natuna vavinena, vivane tau maꞌ Ierusalem,
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 Ka a tau vi‑muni‑waiwai ainua ine, e yana vona ivi‑ateteyei.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 E vahitau‑nana na natui ivaniahei, e iomanei. Ka ai pai bwaꞌ badobadona wayahina vahitau waui iyaveni, akaka Iesu manuena, vi‑ata.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Ka yoko ani‑vainena kadue ai kwama wayahina etawana iyaveni, ka tupwai tomotau ai nahanahai na yawayawai itana‑guyeguyei etawana a vaivana wayahina.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Ka yokoia tupwai Iesu ieta‑naoei, ka tupwai ivi‑muniei, e habuhabui iawa‑davadava, ka ivi‑honehone, ivonavona,
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Ka tutana Iesu inu Ierusalem wayahina, tau vi‑meagai habuhabui nuai venau‑tamatamana, ka matataui ivi‑tanatanai, ivonavona, “Koiaka tauna?”
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 Ka yokoia ivona‑nau‑patei, “Tauna tau apa‑taputapu ana wava Iesu, ka meagai Nasareta wayahina papani Galili nihenina omo baina.”
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Ka Iesu inu Manua Vito‑pota nihenina, e tau aimwane habuhabui, ka tau vi‑maiena habuhabui vo‑tahoi ini‑ubaubau, ka kina a tau si‑vi‑tamatamana yai tana‑pwaina vi‑kabubui, ka bunebune ai tau aimwane yai pai maꞌ va‑bwegebwegei,
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 e vonei, ivona, “Iginuma nihenina ivona,
13 Ele lhes disse:
14 Ka tau mata‑goyogoyona ka tau kopekope iomo Iesu wayahina Manua Vito‑pota nihenina, e tauna vo‑vi‑aiaiei, ividoha.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Kate tau vi‑nomu mata‑genai, ka veimea a tau viwavenena Iesu ya dewa‑bagibagi paipaisewa idudueyei, kadu yaheyahe movi inononi. Yaheyahe Iesu wayahina ivi‑honehone Manua Vito‑pota nihenina, ivonavona, “Davida natuna, eito‑yavuhiai”. Wayahina, tau vi‑nomu mata‑genai, ka veimea a tau viwavenena inua‑goyoei. Iuna eha ita‑vitumahane, ka inuanua yaheyahe yai vonana vivane vitupu.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 Akaka taui Iesu wayahina ivona, “Yaheyahe taina yai vona enononi?”
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Ka Iesu ni‑tawanei, iopu Ierusalem wayahina, e omo meagai Betani wayahina, e dauva ioyoma.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Mana navia, mana‑putua, Iesu mini, ka mavi‑havine Ierusalem wayahina, ka am navovo.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 Ka etawana nepena ai ana dune madaiba deina na yawaina dueyei, e omo wayahina. Kate eha aitam uana ta‑dueye, yawaina ana noe mamaei. Ka Iesu ai‑nana wayahina ivona, “Tuta omomo, eha ena‑ua‑havine.” Ka ya bwanata iakwa, e ai‑nana yawaina habuhabui inau‑moewa.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Ka Iesu a tau vi‑muni‑waiwai ai‑nana idueyei, ka nuai vi‑tupatupa, e taui ivi‑tanaiei, ivona, “Medeina edewei, e vo‑kwayavonina ai‑nana avaha nau‑putu ipwavu deina?”
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Ka Iesu vonei, “Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, aituhu yami vitumahana nui, ka aituhu eha uva‑hamwahamwana, dewa tanoi ai‑nana wayahina avevewanei ataina vivane dewa kikituna. Itomi kadue ami pata uvevewanei deina. Kadue aituhu yami vitumahana nui, itomi ami pata oya tanoi uveimeyei, una‑vona, ‘Ena‑opu hawana,’ e oyana vi‑ateteyemi.
21 Então Jesus disse:
22 Aituhu yami vitumahana nui Yaubada wayahina uviama, apaina aviani uviama wayahina uvaniahei aitamoata deina.”
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Ka Iesu mavina omo Manua Vito‑pota wayahina, ka vi‑putu viwavenena, ka tau vi‑nomu mata‑genai, ka tau eta‑naonao iomo wayahina, e ivi‑tanaiei, ivona, “Koiaka ana wava ananina awaehem yam dewa taina ededewei? Kadu koiaka yam bagibagi venem?”
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Ka Iesu vonei, ivona, “Naona amai‑vi‑tanaiemi, ka aituhu unau‑patau, akanai, yauke kadue amataedami au veimea wayahina.
24 Jesus respondeu:
25 Yau vi‑tanai taina. Koiaka ana wava ananina Ioni Tau Bapitaiso awaehei tauna tomotau vi‑bapitaisoei? Kadi Yaubada o tomotau?”
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Kate aituhu kana‑vona, ‘Tomotau wayahia’, akanai yokoia inononi, e apaina ivunuka, iuna taui habuhabui iawaehei Ioni aitam tau apa‑taputapu Yaubada wayahina.”
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Wayahina, Iesu ya vi‑tanai tanoi eha ita‑nau‑pata‑vidohe, ka ivona, “Kaiwadi, itoai eha atꞌ‑anamane.”
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 Kate vona tana‑minikuna taina unononi, e avi‑tanaiemi.
28 Jesus continuou:
29 Ka mai‑tupuina ivona, ‘Eha yau nuanua. Yauke ikoi.’ Kate munia nua‑vinana, e ine baguna, e paisewei.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 Munia onoto‑nana natuna vꞌ‑inuana kadue vonei deina, ivona, ‘Natu, ataina ena‑ne yaka baguna, e epaisewa.’
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 Ka ataina avi‑tanaiemi, natunatuna ainua wayahia, koiaka amana ya nuanua dewei?”
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Iuna nonova, Ioni etawana tunuhina viwavenemi, kate itomi eha uta‑vitumahane. Takesi a tau vitue, kadue kenene a tau aimwane ivitumahanei. Ka matamia taui yai nua‑vinana udueyei, kate dewana eha ana pata wayahimi. Itomi eha ya nau‑wahena uta‑vitumahane, kadu eha uta‑nua‑vinana.
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 Uvanevaneneha, e kadu aitam vona tana‑minikuna wayahina avonemi.
33 Jesus disse:
34 Ka aihana ana tuta vinꞌ‑omo, e tau vi‑tano‑nana ya tau paisewa tupwai vi‑tunei imavina, ya nuanua vivane wainaV uana iepei bagunana a tau dune‑vi‑avina wayahia, vivane a vo‑pata.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Kate tau dune‑vi‑avina‑naia ya tau paisewa ipoyꞌ‑avini. Ka aitam ivunui, ka vꞌ‑inuana inau‑vi‑anigi, ka vꞌ‑itonuna itutu‑hanuhanui.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Munia tau vi‑tano‑nana mani tau paisewa vi‑tunei, ine wayahia, ka tau paisewaia ai yau habuhabui. Kate tau dune‑vi‑avina‑naia yai dewa aitamoata, vivane habuhabui ivunu‑neiei.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Ka tuta pai nau‑yehata wayahina natuna onotona vi‑tunei ine wayahia. Ka tau vi‑tano‑nana ana heta wayahina vonavona, ‘Akanai, natu ivi‑ateteyei.’
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 Ka natu‑nana omomo, e aitam tau dune‑vi‑avina wayahia ivona, ‘Yaiau, aina natuna aitamoata‑hoina kavunui! Na‑iakwa, itoka tauna yana gabu kaveimeyei, a?’
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Wayahina ipoyꞌ‑avini baguna nihenina, e itaini iopu inau‑vi‑anigi.
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Ka yau vi‑tanai wayahimia taina. Avi tuta tau vi‑tano‑nana na‑mavi‑havine yana tano wayahina, medeina yana dewa tau dune‑vi‑avina‑naia wayahia?”
40 Aí Jesus perguntou:
41 Ka tau vi‑nomu mata‑genai, ka tau eta‑naonao ivona, “Tauna nau‑wawani tau goyogoyo‑naia na‑nau‑vi‑anigi dewa‑yaiyai ananina wayahina. Iakwa, e tau dune‑vi‑avina vovoui kadu ahiahi vaniahei, e apaina aihana ana tuta wayahina taui a nau‑pata ivenei tunuhina, avaha iawaehei deina.”
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 E Iesu kadue vonei, ivona, “Ika, deinake. Kate medeina itomi mwagemwagemi? Kaiwadi Iginuma ana vona taina Tau Ito‑yavuha‑nana wayahina eha uta‑nua‑vi‑avini? Ivona,
42 Jesus então perguntou:
43 Wayahina, avonemi, tuta naona Yaubada ya pai veimea wayahimia mamaei. Kate tauna ya pai veimea nꞌ‑epei wayahimia, ka nꞌ‑am‑veneneyei mani tomotau wayahia. Iuna taui ya pai veimea uana ahiahina iuaua.
43 E Jesus terminou:
44 Aituhu aviyaivia ina‑peu ohona taina hetana, apaina idobwedobwe‑neiei. Kate aituhu ohonana na‑peu tomotau hetaia, akanai ohonana na‑mukumukui.”
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Ka tau vi‑nomu mata‑genai, ka Parisi nui Iesu ya vona tana‑minikuna tanoi inononi, ka avaha ianamanei tau dune‑vi‑avina‑naia goyogoyoi viviwavea vivane taui. Wayahina, inua‑goyoei.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 E taui yai nuanua Iesu ipoyꞌ‑avini, kate eha ita‑dewe. Iuna yokoia ivitumahanei Iesu tau apa‑taputapu aitam, ka iawa‑vidovidohei. Wayahina, tau vi‑nomu kadu Parisi yokoia imatamatautei.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.