Mateus 19

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Iesu ya viwavenena tanoi nau‑yehai, e papani Galili ini‑tawanei, e papani Iudea inui, e Daudau Ioridani iaubo‑tamani.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Ka yoko ananina Iesu ivi‑muni‑waiwaiei, ka tenoke tauna yai tau kwanakwanaha vo‑vi‑aiaiei ividoha.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Kadu Parisi tupwai iomo tauna wayahina, ka yai nuanua Iesu inau‑dadani yai vi‑tanai wayahina, e yai nuanua ya goyona ivaniahei deina. Ka ivi‑tanaiei, ivona, “Evoneai, Mosese ya veimea awaeheka aituhu yaka nuanua, akanai awawaka kavaiobuei, a?”
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Ka Iesu ivona, “Itomi avaha Iginuma uanamanei o eha? Iginuma voneka vivane naona,
4 Jesus respondeu:
5 kadu Yaubada ivona,
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Nonova ainua imaꞌ‑keyekeyei, ka ataina avaha aitamoata. Yaubada avaha yai tavine wayahina vi‑manueni. Wayahina, eha aitam tomotau nau‑wawani yai tavine na‑tana‑vewani.”
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Wayahina ivi‑tanaiei, ivona, “Aituhu yam vonana tunuhina, aviani wayahina Mosese awaeheka onoto nau‑wawani naona vaiobu ana leta awana venei, e munia akanai vihahaiei, vi‑tunei, e yai tavine vꞌ‑iakwani deinake?”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Ka Iesu ivona, “Mosese awaehemi deina, iuna tepami toyoina, kadu eha yami nuanua Yaubada yana vona uvi‑ateteye. Kate tuta naona wayahina, eha Yaubada ya nuanua awawami uvaiobue. Tauna ya nuanua vivane aituhu utavine, akanai umamaei deina.
8 Jesus respondeu:
9 Wayahina, ataina yauke awaehemi awawami uvaiobuei, iuna aitamoata wayahina, vivane kenene ana heta. Kate aituhu awami eha ita‑kenene, ka aituhu evaiobuei, kadu aituhu etavine‑tamane, wamke avaha evi‑tau kenekenene.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Ka a tau vi‑muni‑waiwai inau‑patei, ivona, “Aituhu onoto awana ai veimea vitana deina, dewa tavine eha ahiahina, kadue tubuao imamaei akanai.”
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Ka Iesu ivona, “Tomotau habuhabui eha ai pata viwavenena tanoi iawaehe tunuhina, idewedewe. Ka aituhu aviyaivia ai pata, akanai taui iawaehei vonana vona ahiahina kadu ivi‑ateteyei.
11 Jesus respondeu:
12 Onoto tupwai yai tupua wayahina eha ai pata itavine, iuna ivi‑tau poapoana. Ka onoto tupwai apaina ivi‑tau poapoana, ka eha ai pata itavine, iuna mani onoto dabai. Kadue onoto tupwai yai nuanua tavine ivihahaiei Yaubada ya pai veimea wayahina. Ka aituhu aviyaivia ai pata viwavenena tanoi iawaehei, ivi‑ateteyei, akanai yawai ividoha deina.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Ka munia, tupwai tomotau iomomo, e yaheyahe iomaomanei Iesu wayahina. Ka yai nuanua tauna nimana bouni, nau‑iaiavei, ka kadu viama wayahi Yaubada wayahina. Kate Iesu a tau vi‑muni‑waiwai avaha tomotaui idudueyei, ivihahaiei, ivito‑potai.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Akaka Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai vonei, ivona, “Eha yaheyahe uvito‑potai deina, kate nau‑wawanimi uawaehei wayahiua iomomo. Iuna Yaubada ya nuanua yaheyahe taina deina wayahi vivane taui ya pai veimea wahuma inuinu.”
14 Aí ele disse:
15 Wayahina, Iesu yaheyahe‑naia nimana bouni, nau‑iaiavai. Iakwa, papani‑nana ni‑tawanei.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Ka tupunaina aitam omo Iesu wayahina, ka ivona, “Tau Viwavenena, yau nuanua yawai‑vavaha avaniahei. Wayahina, avi dewa ahiahina nau‑wawaniu adewei avaniahei?”
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Ka Iesu ivona, “Aviani wayahina dewa ahiahina wayahina evi‑tanatanaieu? Iuna, aitamoata mamaei, ka Tauna ana heta ahiahina. Aituhu yam nuanua yawai‑vavaha evaniahei, akanai Yaubada ya veimea evi‑ateteyei.”
17 Jesus respondeu:
18 Ka tupunaina vi‑tanaiei, ivona, “Avi veimea?”
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 ka amam ka ayom evi‑ateteyei’
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Ka tupunaina ivona, “Nonova a itoava ataina wayahina veimeaia habuhabui avi‑muniei ahiahina. Ka aviani kadue nau‑wawaniu adewei?”
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Ka Iesu ivona, “Aituhu nuanuam yam dewa habuhabuna tunutunuhina Yaubada matana, akanai nau‑wawanim emavina yam megeia, e yam gugua habuhabuna eimwaneyei, e ai nau‑pata tau payapayaya evo‑pata‑neiei. Na‑iakwa, emavi‑havine evi‑munieu. Aituhu edewei deinake, apaina am nau‑pata ahiahina wahuma evaniahei.”
21 Jesus respondeu:
22 Ka tupunaina, avaha Iesu ya vonana nononi, ya nua‑vita nui ni‑tawanei. Iuna tauna avaha tau kaikaiwabo tanopia, ka ya gugua habuhabuna nua‑tania, ka eha ya nuanua nꞌ‑am‑venena‑kavovo.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Wayahina, Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai vonei, ivona, “Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, tau kaikaiwabo yai nui Yaubada ya pai veimea wahuma nihenina vita‑vainena.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Ka kadue avonemi, vahitau kameliV yai nui haima matana vitana, kate tau kaikaiwaboi yai nui Yaubada ya pai veimea wahuma vita‑vainena.”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Ka Iesu a tau vi‑muni‑waiwai ya vonana inononi, ka nuai venau‑tupatupa ani‑vainena. Wayahina taui ivona, “Aioi! Aituhu tau kaikaiwaboi wayahi deina, medeina mani tomotau ito‑yavuha ivaniahe?”
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Ka Iesu dunedune wayahia, ka ivona, “Tomotau ai heta eha ai pata ito‑yavuha ivaniahe. Kate aituhu Yaubada ya bagibagi mamaei wayahi, dewa habuhabuna memeanina.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Wayahina, Pita vi‑tanaiei, ivona, “Kauvea, itoai medeina? Iuna avaha yama gugua habuhabui ani‑tawanei, e avi‑muni‑waiwaiem?”
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Ka Iesu habuhabui vonei, ivona,
28 Jesus respondeu:
29 Ka eha itomi ami heta. Ka tuta tepakaia, aituhu aviyaivia yai manua, o vavanei, o novunovui, o amamai, o ayoyoi, o natunatui, o yai tano ini‑tawanei, iuna yai nuanua ananina ivi‑muni‑waiwaieu, akanai, taui ai nau‑pata a vo‑vi‑tupana 100 ivaniahei deina, kadue yawai‑vavaha nui ivaniahei.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Kate taui habuhabui ataina tuta wayahina ai wava anani tanopia, apaina ai wava kikitui wahuma. Ka taui habuhabui ataina tuta wayahina ai wava kikitui tanopia, apaina ai wava anani wahuma.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.