Marcos 12
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs VC
1 Ka Iesu vona tana‑minikuna vonei, ivona,
1 E começou a falar-lhes em parábolas. Um homem plantou uma vinha, cercou-a com uma sebe, cavou nela um lagar, edificou uma torre, arrendou-a a vinhateiros e ausentou-se daquela terra.
2 Ka munia, ai‑ponuponu ana tuta vinꞌ‑omo, e tau bagu‑nana ya tau paisewa aitam vi‑tunei ine vivane tau nau‑matava‑naia wainaV a nau‑pata ivenei na‑omane‑havinei wayahina.
2 A seu tempo enviou aos vinhateiros um servo, para receber deles uma parte do produto da vinha.
3 Kate tau nau‑matava‑naia tau paisewana ipoyꞌ‑avini, ivunui, e awakabina ivi‑tunei mavi‑havine yana bada wayahina.
3 Ora, eles prenderam-no, feriram-no e reenviaram-no de mãos vazias.
4 Wayahina, tau bagu‑nana ya tau paisewa vꞌ‑inuana kadu vi‑tunei ine wayahia. Ka unununa ivunui ka idewa‑yaiyaiei ananina, ka ya ini‑yauyau nui mavi‑havine yana bada wayahina.
4 Enviou-lhes de novo outro servo; também este feriram na cabeça e o cobriram de afrontas.
5 Wayahina bada‑nana vꞌ‑itonuna vi‑tunei ine wayahia, ka tauna inau‑vi‑anigi. Ka munia, habuhabui kadu vi‑tunei ine wayahia. Ka tupwai ivunu‑neiei, ka tupwai inau‑vi‑anigi.
5 O senhor enviou-lhes ainda um terceiro, mas o mataram. E enviou outros mais, dos quais feriram uns e mataram outros.
6 Ka bada‑nana wayahina aitamoata mamaei, vivane tauna natu‑hoina, ka dune‑nuanuaiei ananina. Wayahina, tauna natuna vi‑tunei ine wayahia, iuna tauna ana heta vonavona, ‘Anamanei vivane natu movina ivi‑ateteyei.’
6 Restava-lhe ainda seu filho único, a quem muito amava. Enviou-o também por último a ir ter com eles, dizendo: Terão respeito a meu filho!...
7 Kate avaha natuna vinꞌ‑omo wayahia idueyei, tau nau‑matava‑naia matataui ivonavona, ‘Yaiau, tau bagu‑nana natuna omomo, kadu ataina nau‑wawanika kanau‑vi‑anigi. Munia baguna taina vivane yaka baguna, e kaveimeyei.’
7 Os vinhateiros, porém, disseram uns aos outros: Este é o herdeiro! Vinde, matemo-lo e será nossa a herança!
8 Wayahina ipoyꞌ‑avini, inau‑vi‑anigi, e baguna nini‑vanina ihaponei iopu.”
8 Agarrando-o, mataram-no e lançaram-no fora da vinha.
9 Ka avaha Iesu ya ipupuna iakwa, e vi‑tanaiei, ivona, “Apaina tau bagu‑nana yana dewa medeina? Vona ahiahina, tau bagu‑nana nau‑wawani mavi‑havine, e tau nau‑matava‑naia habuhabui na‑nau‑vi‑anigi! Ka munia, tauna ya baguna mani tau nau‑matava wayahia nꞌ‑awaehei idune‑vi‑avini.”
9 Que fará, pois, o senhor da vinha? Virá e exterminará os vinhateiros e dará a vinha a outro.
10 Ka Iesu kadu aitam vona tana‑minikuna Iginuma nihenina vonei, ivona, “Unuani. Iginuma nihenina ivona deina,
10 Nunca lestes estas palavras da Escritura: A pedra que os construtores rejeitaram veio a tornar-se pedra angular.
11 Dewana taina Kauvea yana dewa,
11 Isto é obra do Senhor, e ela é admirável aos nossos olhos {Sal 117,22s}?
12 Ka tau vi‑nomu mata‑genai ka Parisi avaha Iesu yana vona tana‑minikunana inononi, ianamanei taui vivane tau nau‑matava‑naia goyogoyoi viviwavana nihenina. Ka yai nuanua ipoyꞌ‑avini, kate eha ita‑dewe, iuna yoko wayahia imatamatauta. Wayahina, auyewa‑nana wayahina tauna ini‑tawanei ka ine.
12 Procuravam prendê-lo, mas temiam o povo; porque tinham entendido que a respeito deles dissera esta parábola. E deixando-o, retiraram-se.
13 Ka munia, ononotoi anani yoko ainua ivi‑tunei ine Iesu wayahina. Iuna ononotoi anani yai nuanua vi‑tanai wayahina inonoi. Aitam yoko Parisi wayahia (ka taui me Rom yai veimea idewa‑vihahaiei ananina). Ka kadu aitam yoko vivane Erodi yaiana (ka taui me Rom yai veimea iawaehei, iuna me Rom ai tau veimea avaha Erodi awaehei me Iudea veimeyei).
13 Enviaram-lhe alguns fariseus e herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Ka yoko ainua taina ivinꞌ‑omo Iesu wayahina, e iana‑dibidibiei, ivona, “Tau Viwavenena, avaha anamanem wamke tau viwavenena ahiahina aitam. Ka taui ai wava anani eha ai pata yam vi‑nua‑dadana ivo‑vinei, iuna taui eha aitam aviani wayahima. Vona ahiahina, yam viwavenena awaehei aitamoata vona tunutunuhina wayahina, ka Yaubada ya etawana eviwavenei ahiahina. Kaiwadi, itoka me Iudea aka veimea awaeheka SisaV takesiV kavenevenei, o eha?
14 Aproximaram-se dele e disseram-lhe: Mestre, sabemos que és sincero e que não lisonjeias a ninguém; porque não olhas para as aparências dos homens, mas ensinas o caminho de Deus segundo a verdade. É permitido que se pague o imposto a César ou não? Devemos ou não pagá-lo?
15 Kaiwadi nau‑wawanika takesinaV SisaV kavenevenei, o eha?”
15 Conhecendo-lhes a hipocrisia, respondeu-lhes Jesus: Por que me quereis armar um laço? Mostrai-me um denário.
16 Ka aitam toeana ivenei, ka Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Uvoneu, toea taina wayahina koiaka mayamayauna mamaei ka medeina ana wava?”
16 Apresentaram-lho. E ele perguntou-lhes: De quem é esta imagem e a inscrição? De César, responderam-lhe.
17 Wayahina Iesu vonei, ivona, “Deina. Wayahina avonemi, aviani nau‑wawanimi SisaV uvenevenei, tauna uvenevenei deina. Ka aviani nau‑wawanimi Yaubada uvenevenei, tauna uvenevenei deina.”
17 Jesus então lhes replicou. Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus. E admiravam-se dele.
18 Ka kadu aitam yoko, taui Sadusi wayahia, iomo Iesu wayahina. Taui eha ita‑vitumahane apaina taui aninigai imini‑havine wayahina. Ka Iesu ivi‑tanaiei, ivona,
18 Ora, vieram ter com ele os saduceus, que afirmam não haver ressurreição, e perguntaram-lhe:
19 “Tau Viwavenena, Mosese veimea taina ginumi wayahika, ivona, ‘Aituhu aitam onoto tavine ka eha natuna, ka aituhu nꞌ‑aniga, onotona vaneina nau‑wawani wadaena na‑tavine. Ka aituhu vavinena vi‑natuna, natu‑nana vivane tau aniga yana gabu nꞌ‑epei.’”
19 Mestre, Moisés prescreveu-nos: Se morrer o irmão de alguém, e deixar mulher sem filhos, seu irmão despo-se a viúva e suscite posteridade a seu irmão.
20 Kadue pai dune ivenei, ivona, “Aitam onoto vavaneina nui imamaei, ai yau 7, ka unu‑tauna tavine, ka eha natuna. Ka onotona aniga, ka kadu vaneina nepena wadaena tavine, ka kadu eha natuna, ka aniga deina.
20 Ora, havia sete irmãos; o primeiro casou e morreu sem deixar descendência.
21 Kadue vaneina nepena wadaena epei, ka kadu imamaei, ka eha natuna, ka onotona aniga.
21 Então o segundo desposou a viúva, e morreu sem deixar posteridade. Do mesmo modo o terceiro.
22 Akanai ka vavaneina habuhabui wadaena itavinei ka habuhabui ianiga‑yehata, ka eha kadu natunatui. Ka munia, vavinena aniga.
22 E assim tomaram-na os sete, e não deixaram filhos. Por último, morreu também a mulher.
23 Ka yama vi‑tanai taina. Apaina, mini‑havine a tutea, vavine‑nana avi onoto awana? Iuna taui ai yau 7 avaha itavinei.”
23 Na ressurreição, a quem destes pertencerá a mulher? Pois os sete a tiveram por mulher.
24 Ka Iesu nau‑patei, ivona, “Nuanua taina vivane yami goyona, a? Iuna Iginuma eha utꞌ‑anamane ahiahina. Ka kadu eha Yaubada ya bagibagi utꞌ‑anamane.
24 Jesus respondeu-lhes: Errais, não compreendendo as Escrituras nem o poder de Deus.
25 Udu! Mini‑havine munia, tomotau eha ai pata itavine. Iuna apaina taui anelose wahuma deina, eha onotona ka eha vavinena.
25 Na ressurreição dos mortos, os homens não tomarão mulheres, nem as mulheres, maridos, mas serão como os anjos nos céus.
26 Tuta nonova wayahina Yaubada Mosese vonei mini‑havine wayahina. Aituhu Iginuma una‑iavi ahiahina, udune‑vaniahei. Aitam tuta Mosese udana neine ka ai yabeyabena tupatupa nihenina dueyei. Ka Yaubada ai yabeyabena wayahina vonei, ivona,
26 Mas quanto à ressurreição dos mortos, não lestes no livro de Moisés como Deus lhe falou da sarça, dizendo: Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaac e o Deus de Jacó {Êx 3, 6}?
27 Yaubada eha tomotau aninigai yai Yaubada, kate tomotau yawayawai yai Yaubada. Tutana Yaubada Mosese vonei deina, Abaraham, ka Isaki, e Iakobo avaha inusi, ka ponimana habuhabui iakwa. Kate udu! Yaubada ivona vivane taui yawayawai. Wayahina, itomi yami viwavenena mini‑havine wayahina mwagemwage‑vainena!”
27 Ele não é Deus de mortos, senão de vivos. Portanto, estais muito errados.
28 Ka Yaubada ya veimea a tau viwavenena aitam omo ka tauna Sadusi Iesu nui yai vito‑dahadaha nononi, kadu tauna Iesu ya nau‑pata nononi ahiahina ana noe. Wayahina, tauna Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Veimea habuhabui wayahia, avi veimea ananina?”
28 Achegou-se dele um dos escribas que os ouvira discutir e, vendo que lhes respondera bem, indagou dele: Qual é o primeiro de todos os mandamentos?
29 Ka Iesu ivona, “Veimea ananina taina. Ka nonova Mosese vonemi deina, ivona,
29 Jesus respondeu-lhe: O primeiro de todos os mandamentos é este: Ouve, Israel, o Senhor nosso Deus é o único Senhor;
30 Nau‑wawanika Kauvea yaka Yaubada
30 amarás ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu espírito e de todas as tuas forças.
31 Ka kadu aitam veimea ananina taina,
31 Eis aqui o segundo: Amarás o teu próximo como a ti mesmo. Outro mandamento maior do que estes não existe.
32 Ka veimea a tau viwavenena Iesu ya vona‑nau‑patana nononi ka ivona, “Tau Viwavenena, yam vonana tunuhina. Iuna Yaubada aitamoata mamaei, ka eha kadu aitam yaubada ta‑mamae.
32 Disse-lhe o escriba: Perfeitamente, Mestre, disseste bem que Deus é um só e que não há outro além dele.
33 Kadu aituhu Yaubada kadewa‑vidovidohei nuaka wayahina, kadu ininika wayahina, kadu yaka nuanua wayahina, kadu yaka bagibagi wayahina, ka aituhu yaiaka kadewa‑vidovidohei itoka aka heta kadewa‑vidovidoheka aitamoata deina, dewaia vi‑nomu habuhabui kadu am‑venena awawaehina habuhabui vane‑tawane‑neiei.”
33 E amá-lo de todo o coração, de todo o pensamento, de toda a alma e de todas as forças, e amar o próximo como a si mesmo, excede a todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Ka Iesu onoto‑nana ya nua‑uya nononi ya nau‑pata nihenina. Wayahina, vonei, ivona, “Wamke Yaubada ya pai veimea avaha eva‑vi‑maupwani.”
34 Vendo Jesus que ele falara sabiamente, disse-lhe: Não estás longe do Reino de Deus. E já ninguém ousava fazer-lhe perguntas.
35 Ka Iesu Manua Vito‑pota nihenina mamaei, ka tomotau viwavenei. Ka tauna vi‑tanaiei, ivona, “Medeina Yaubada ya veimea a tau viwavenena ivonavona Tau Ito‑yavuha‑nana Davida ya dedea vinꞌ‑omo?
35 Continuava Jesus a ensinar no templo e propôs esta questão: Como dizem os escribas que Cristo é o filho de Davi?
36 Tuta nonova wayahina Nuana Ahihinata Davida nua‑uya venei. Ka Davida Tau Ito‑yavuha‑nana wayahina apa‑taputapuei, ivona,
36 Pois o mesmo Davi diz, inspirado pelo Espírito Santo: Disse o Senhor a meu Senhor: senta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos sob os teus pés {Sal 109,1}.
37 Davida Tau Ito‑yavuha‑nana vi‑wahani ‘yau Kauvea’, wayahina medeina munia ana pata Tau Ito‑yavuha‑nana Davida ya dedea vinꞌ‑omo?”
37 Ora, se o próprio Davi o chama Senhor, como então é ele seu filho? E a grande multidão ouvia-o com satisfação.
38 Iesu ya viwavenena nihenina ivona, “Udune‑vivinimi! Eha veimea a tau viwavenena yai dewa uvi‑muniei. Yai dewa taina deina. Tuta habuhabuna yai nuanua ai heta ai kwama mamanaina iweteweteni, ka yai nuanua maketia tomotau inau‑kaiwei kadu ai wava isi‑nai.
38 Ele lhes dizia em sua doutrina: Guardai-vos dos escribas que gostam de andar com roupas compridas, de ser cumprimentados nas praças públicas
39 Kadue yai nuanua pai manuena ahiahina manua tapanono nihenia ivaniahei, e tomotau mataia imanuena. Kadue kanibutu ai tutea yai nuanua tana‑pwaina imanuena.
39 e de sentar-se nas primeiras cadeiras nas sinagogas e nos primeiros lugares nos banquetes.
40 Ka kadu tuta habuhabuna tomotau mataia yai viama ivi‑manamana‑vaine. Ka yai viama‑naia vivane viama vitupu, iuna nuai nihenina inuanua medeina apaina wadawadae inonoi, e yai manua ivainaui. Wayahina, apaina taui kadu mani onoto deina ai dewa‑yaiyai ananina ivaniahei Yaubada wayahina.”
40 Eles devoram os bens das viúvas e dão aparência de longas orações. Estes terão um juízo mais rigoroso.
41 Ka Iesu ine am‑venena‑kavovo a pai vi‑ai wayahina, e mahi‑naona manuena, ka tomotau habuhabui yai am‑venena‑kavovo ivivi‑ai ka Iesu mata‑wapuwapu. Ka kaikaiwabo habuhabui iomomo, e yai am‑venena‑kavovo ananina ibouboui pai vi‑ai nihenina.
41 Jesus sentou-se defronte do cofre de esmola e observava como o povo deitava dinheiro nele; muitos ricos depositavam grandes quantias.
42 Ka wadae naunau‑yoguna dudueyei ka yai am‑venena‑kavovo toea ainuata ibouni.Wadae naunau‑yoguna toea ainuata ibouni|alt="Widow putting in two mites" src="GS-IB04114.tif" size="span" loc="MRK 12:41-44" ref="12:42"
42 Chegando uma pobre viúva, lançou duas pequenas moedas, no valor de apenas um quadrante.
43 E Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai hone‑hohoni, e vonei, ivona, “Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, wadaena yai am‑venena‑kavovo tomotau habuhabui yai am‑venena‑kavovo vane‑tawane‑neiei.
43 E ele chamou os seus discípulos e disse-lhes: Em verdade vos digo: esta pobre viúva deitou mais do que todos os que lançaram no cofre,
44 Iuna tomotaui habuhabui yai tupwa ananina mamaei. Kate wadaena naunau‑yoguna, e yai vitumahana nui avaha yai toea habuhabuna ibou‑yehai. Ka eha aitam yai tupwa ta‑mamae.”
44 porque todos deitaram do que tinham em abundância; esta, porém, pôs, da sua indigência, tudo o que tinha para o seu sustento.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.