Marcos 12
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NTLH
1 Ka Iesu vona tana‑minikuna vonei, ivona,
1 Depois Jesus começou a falar por meio de parábolas . Ele disse:
2 Ka munia, ai‑ponuponu ana tuta vinꞌ‑omo, e tau bagu‑nana ya tau paisewa aitam vi‑tunei ine vivane tau nau‑matava‑naia wainaV a nau‑pata ivenei na‑omane‑havinei wayahina.
2 Quando chegou o tempo da colheita, o dono enviou um empregado para receber a sua parte.
3 Kate tau nau‑matava‑naia tau paisewana ipoyꞌ‑avini, ivunui, e awakabina ivi‑tunei mavi‑havine yana bada wayahina.
3 Mas os lavradores agarraram o empregado, bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
4 Wayahina, tau bagu‑nana ya tau paisewa vꞌ‑inuana kadu vi‑tunei ine wayahia. Ka unununa ivunui ka idewa‑yaiyaiei ananina, ka ya ini‑yauyau nui mavi‑havine yana bada wayahina.
4 O dono mandou mais um empregado, mas eles bateram na cabeça dele e o trataram de um modo vergonhoso.
5 Wayahina bada‑nana vꞌ‑itonuna vi‑tunei ine wayahia, ka tauna inau‑vi‑anigi. Ka munia, habuhabui kadu vi‑tunei ine wayahia. Ka tupwai ivunu‑neiei, ka tupwai inau‑vi‑anigi.
5 E ainda outro foi mandado para lá, mas os lavradores o mataram. E o mesmo aconteceu com muitos mais — uns foram surrados, e outros foram mortos.
6 Ka bada‑nana wayahina aitamoata mamaei, vivane tauna natu‑hoina, ka dune‑nuanuaiei ananina. Wayahina, tauna natuna vi‑tunei ine wayahia, iuna tauna ana heta vonavona, ‘Anamanei vivane natu movina ivi‑ateteyei.’
6 E agora a única pessoa que o dono da plantação tinha para mandar lá era o seu querido filho. Finalmente ele o mandou, pensando assim: “O meu filho eles vão respeitar.”
7 Kate avaha natuna vinꞌ‑omo wayahia idueyei, tau nau‑matava‑naia matataui ivonavona, ‘Yaiau, tau bagu‑nana natuna omomo, kadu ataina nau‑wawanika kanau‑vi‑anigi. Munia baguna taina vivane yaka baguna, e kaveimeyei.’
7 Mas os lavradores disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
8 Wayahina ipoyꞌ‑avini, inau‑vi‑anigi, e baguna nini‑vanina ihaponei iopu.”
8 — Então agarraram o filho, e o mataram, e jogaram o corpo para fora da plantação.
9 Ka avaha Iesu ya ipupuna iakwa, e vi‑tanaiei, ivona, “Apaina tau bagu‑nana yana dewa medeina? Vona ahiahina, tau bagu‑nana nau‑wawani mavi‑havine, e tau nau‑matava‑naia habuhabui na‑nau‑vi‑anigi! Ka munia, tauna ya baguna mani tau nau‑matava wayahia nꞌ‑awaehei idune‑vi‑avini.”
9 Aí Jesus perguntou:
10 Ka Iesu kadu aitam vona tana‑minikuna Iginuma nihenina vonei, ivona, “Unuani. Iginuma nihenina ivona deina,
10 Vocês não leram o que as
11 Dewana taina Kauvea yana dewa,
11 Isso foi feito pelo Senhor
12 Ka tau vi‑nomu mata‑genai ka Parisi avaha Iesu yana vona tana‑minikunana inononi, ianamanei taui vivane tau nau‑matava‑naia goyogoyoi viviwavana nihenina. Ka yai nuanua ipoyꞌ‑avini, kate eha ita‑dewe, iuna yoko wayahia imatamatauta. Wayahina, auyewa‑nana wayahina tauna ini‑tawanei ka ine.
12 Os líderes judeus sabiam que a parábola era contra eles e quiseram prender Jesus, mas tinham medo do povo. Por isso deixaram Jesus em paz e foram embora.
13 Ka munia, ononotoi anani yoko ainua ivi‑tunei ine Iesu wayahina. Iuna ononotoi anani yai nuanua vi‑tanai wayahina inonoi. Aitam yoko Parisi wayahia (ka taui me Rom yai veimea idewa‑vihahaiei ananina). Ka kadu aitam yoko vivane Erodi yaiana (ka taui me Rom yai veimea iawaehei, iuna me Rom ai tau veimea avaha Erodi awaehei me Iudea veimeyei).
13 Depois mandaram que alguns fariseus e alguns membros do partido de Herodes fossem falar com Jesus a fim de conseguirem alguma prova contra ele.
14 Ka yoko ainua taina ivinꞌ‑omo Iesu wayahina, e iana‑dibidibiei, ivona, “Tau Viwavenena, avaha anamanem wamke tau viwavenena ahiahina aitam. Ka taui ai wava anani eha ai pata yam vi‑nua‑dadana ivo‑vinei, iuna taui eha aitam aviani wayahima. Vona ahiahina, yam viwavenena awaehei aitamoata vona tunutunuhina wayahina, ka Yaubada ya etawana eviwavenei ahiahina. Kaiwadi, itoka me Iudea aka veimea awaeheka SisaV takesiV kavenevenei, o eha?
14 Eles chegaram e disseram: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto e não se importa com a opinião dos outros. O senhor não julga pela aparência, mas ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige. Diga: é ou não é contra a nossa
15 Kaiwadi nau‑wawanika takesinaV SisaV kavenevenei, o eha?”
15 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
16 Ka aitam toeana ivenei, ka Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Uvoneu, toea taina wayahina koiaka mayamayauna mamaei ka medeina ana wava?”
16 Eles trouxeram, e ele perguntou: Eles responderam: — São do Imperador.
17 Wayahina Iesu vonei, ivona, “Deina. Wayahina avonemi, aviani nau‑wawanimi SisaV uvenevenei, tauna uvenevenei deina. Ka aviani nau‑wawanimi Yaubada uvenevenei, tauna uvenevenei deina.”
17 Então Jesus disse: E eles ficaram admirados com Jesus.
18 Ka kadu aitam yoko, taui Sadusi wayahia, iomo Iesu wayahina. Taui eha ita‑vitumahane apaina taui aninigai imini‑havine wayahina. Ka Iesu ivi‑tanaiei, ivona,
18 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus e disseram:
19 “Tau Viwavenena, Mosese veimea taina ginumi wayahika, ivona, ‘Aituhu aitam onoto tavine ka eha natuna, ka aituhu nꞌ‑aniga, onotona vaneina nau‑wawani wadaena na‑tavine. Ka aituhu vavinena vi‑natuna, natu‑nana vivane tau aniga yana gabu nꞌ‑epei.’”
19 — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte lei : “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
20 Kadue pai dune ivenei, ivona, “Aitam onoto vavaneina nui imamaei, ai yau 7, ka unu‑tauna tavine, ka eha natuna. Ka onotona aniga, ka kadu vaneina nepena wadaena tavine, ka kadu eha natuna, ka aniga deina.
20 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
21 Kadue vaneina nepena wadaena epei, ka kadu imamaei, ka eha natuna, ka onotona aniga.
21 O segundo casou com a viúva e morreu sem deixar filhos. Aconteceu a mesma coisa com o terceiro.
22 Akanai ka vavaneina habuhabui wadaena itavinei ka habuhabui ianiga‑yehata, ka eha kadu natunatui. Ka munia, vavinena aniga.
22 Afinal, os sete irmãos casaram com a mesma mulher e morreram sem deixar filhos. Depois de todos eles, a mulher também morreu.
23 Ka yama vi‑tanai taina. Apaina, mini‑havine a tutea, vavine‑nana avi onoto awana? Iuna taui ai yau 7 avaha itavinei.”
23 Portanto, no dia da ressurreição, quando todos os mortos tornarem a viver, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
24 Ka Iesu nau‑patei, ivona, “Nuanua taina vivane yami goyona, a? Iuna Iginuma eha utꞌ‑anamane ahiahina. Ka kadu eha Yaubada ya bagibagi utꞌ‑anamane.
24 Jesus respondeu:
25 Udu! Mini‑havine munia, tomotau eha ai pata itavine. Iuna apaina taui anelose wahuma deina, eha onotona ka eha vavinena.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
26 Tuta nonova wayahina Yaubada Mosese vonei mini‑havine wayahina. Aituhu Iginuma una‑iavi ahiahina, udune‑vaniahei. Aitam tuta Mosese udana neine ka ai yabeyabena tupatupa nihenina dueyei. Ka Yaubada ai yabeyabena wayahina vonei, ivona,
26 Vocês nunca leram no
27 Yaubada eha tomotau aninigai yai Yaubada, kate tomotau yawayawai yai Yaubada. Tutana Yaubada Mosese vonei deina, Abaraham, ka Isaki, e Iakobo avaha inusi, ka ponimana habuhabui iakwa. Kate udu! Yaubada ivona vivane taui yawayawai. Wayahina, itomi yami viwavenena mini‑havine wayahina mwagemwage‑vainena!”
27 E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos. Vocês estão completamente errados!
28 Ka Yaubada ya veimea a tau viwavenena aitam omo ka tauna Sadusi Iesu nui yai vito‑dahadaha nononi, kadu tauna Iesu ya nau‑pata nononi ahiahina ana noe. Wayahina, tauna Iesu vi‑tanaiei, ivona, “Veimea habuhabui wayahia, avi veimea ananina?”
28 Um mestre da Lei que estava ali ouviu a discussão. Viu que Jesus tinha dado uma boa resposta e por isso perguntou: — Qual é o mais importante de todos os mandamentos da
29 Ka Iesu ivona, “Veimea ananina taina. Ka nonova Mosese vonemi deina, ivona,
29 Jesus respondeu:
30 Nau‑wawanika Kauvea yaka Yaubada
30 Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com toda a mente e com todas as forças.”
31 Ka kadu aitam veimea ananina taina,
31 E o segundo mais importante é este: “Ame os outros como você ama a você mesmo.” Não existe outro mandamento mais importante do que esses dois.
32 Ka veimea a tau viwavenena Iesu ya vona‑nau‑patana nononi ka ivona, “Tau Viwavenena, yam vonana tunuhina. Iuna Yaubada aitamoata mamaei, ka eha kadu aitam yaubada ta‑mamae.
32 Então o mestre da Lei disse a Jesus: — Muito bem, Mestre! O senhor disse a verdade. Ele é o único Deus, e não existe outro além dele.
33 Kadu aituhu Yaubada kadewa‑vidovidohei nuaka wayahina, kadu ininika wayahina, kadu yaka nuanua wayahina, kadu yaka bagibagi wayahina, ka aituhu yaiaka kadewa‑vidovidohei itoka aka heta kadewa‑vidovidoheka aitamoata deina, dewaia vi‑nomu habuhabui kadu am‑venena awawaehina habuhabui vane‑tawane‑neiei.”
33 Devemos amar a Deus com todo o nosso coração, com toda a nossa mente e com todas as nossas forças e também devemos amar os outros como amamos a nós mesmos. Pois é melhor obedecer a estes dois mandamentos do que trazer animais para serem queimados no altar e oferecer outros sacrifícios a Deus.
34 Ka Iesu onoto‑nana ya nua‑uya nononi ya nau‑pata nihenina. Wayahina, vonei, ivona, “Wamke Yaubada ya pai veimea avaha eva‑vi‑maupwani.”
34 Jesus viu que o mestre da Lei tinha respondido com sabedoria e disse: Depois disso ninguém tinha coragem de fazer mais perguntas a Jesus.
35 Ka Iesu Manua Vito‑pota nihenina mamaei, ka tomotau viwavenei. Ka tauna vi‑tanaiei, ivona, “Medeina Yaubada ya veimea a tau viwavenena ivonavona Tau Ito‑yavuha‑nana Davida ya dedea vinꞌ‑omo?
35 Quando Jesus estava ensinando no pátio do Templo, perguntou:
36 Tuta nonova wayahina Nuana Ahihinata Davida nua‑uya venei. Ka Davida Tau Ito‑yavuha‑nana wayahina apa‑taputapuei, ivona,
36 Pois Davi, inspirado pelo Espírito Santo, escreveu:
37 Davida Tau Ito‑yavuha‑nana vi‑wahani ‘yau Kauvea’, wayahina medeina munia ana pata Tau Ito‑yavuha‑nana Davida ya dedea vinꞌ‑omo?”
37 O próprio Davi chama o Messias de Senhor. Portanto, como é que o Messias pode ser descendente de Davi? Uma grande multidão escutava com prazer o que Jesus ensinava.
38 Iesu ya viwavenena nihenina ivona, “Udune‑vivinimi! Eha veimea a tau viwavenena yai dewa uvi‑muniei. Yai dewa taina deina. Tuta habuhabuna yai nuanua ai heta ai kwama mamanaina iweteweteni, ka yai nuanua maketia tomotau inau‑kaiwei kadu ai wava isi‑nai.
38 Ele dizia ao povo:
39 Kadue yai nuanua pai manuena ahiahina manua tapanono nihenia ivaniahei, e tomotau mataia imanuena. Kadue kanibutu ai tutea yai nuanua tana‑pwaina imanuena.
39 preferem os lugares de honra nas
40 Ka kadu tuta habuhabuna tomotau mataia yai viama ivi‑manamana‑vaine. Ka yai viama‑naia vivane viama vitupu, iuna nuai nihenina inuanua medeina apaina wadawadae inonoi, e yai manua ivainaui. Wayahina, apaina taui kadu mani onoto deina ai dewa‑yaiyai ananina ivaniahei Yaubada wayahina.”
40 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçarem, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
41 Ka Iesu ine am‑venena‑kavovo a pai vi‑ai wayahina, e mahi‑naona manuena, ka tomotau habuhabui yai am‑venena‑kavovo ivivi‑ai ka Iesu mata‑wapuwapu. Ka kaikaiwabo habuhabui iomomo, e yai am‑venena‑kavovo ananina ibouboui pai vi‑ai nihenina.
41 Jesus estava no pátio do Templo, sentado perto da caixa das ofertas, olhando com atenção as pessoas que punham dinheiro ali. Muitos ricos davam muito dinheiro.
42 Ka wadae naunau‑yoguna dudueyei ka yai am‑venena‑kavovo toea ainuata ibouni.Wadae naunau‑yoguna toea ainuata ibouni|alt="Widow putting in two mites" src="GS-IB04114.tif" size="span" loc="MRK 12:41-44" ref="12:42"
42 Então chegou uma viúva pobre e pôs na caixa duas moedinhas de pouco valor.
43 E Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai hone‑hohoni, e vonei, ivona, “Memeanina nuami vi‑tupatupa, kate avonemi, wadaena yai am‑venena‑kavovo tomotau habuhabui yai am‑venena‑kavovo vane‑tawane‑neiei.
43 Aí Jesus chamou os discípulos e disse:
44 Iuna tomotaui habuhabui yai tupwa ananina mamaei. Kate wadaena naunau‑yoguna, e yai vitumahana nui avaha yai toea habuhabuna ibou‑yehai. Ka eha aitam yai tupwa ta‑mamae.”
44 Porque os outros deram do que estava sobrando. Porém ela, que é tão pobre, deu tudo o que tinha para viver.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.