Lucas 5
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NVT
1 Ka aitam tuta Iesu mimini Navu Genesareta baimina, ka yoko iomomo imini‑potepotei, iuna yai nuanua ya nau‑wahe Yaubada yana vona wayahina inononi.
1 Estando Jesus à beira do lago de Genesaré, grandes multidões se apertavam em volta dele para ouvir a palavra de Deus.
2 Ka tauna matana onei tania wayahina, ka tau nau‑mwaneha yai waꞌ ainua dueyei. Taui avaha iopu wae‑naia wayahia, ka yai agida inosinosia.
2 Ele notou que, junto à praia, havia dois barcos vazios, deixados por pescadores que lavavam suas redes.
3 Ka Iesu aitam wae ainua wayahia igenu, wae‑nana Simoni yana waꞌ, ka tauna Simoni viamei, ivona, “Aituhu memeanina, kana‑opu tupwana evavai?” E Simoni awaehei, e Iesu manuena wae nihenina ka viwavenena yoko wayahia.
3 Entrou num dos barcos e pediu a Simão, seu dono, que o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se no barco e dali ensinou as multidões.
4 Ka avaha ya viwavenena tanoi iakwa, tauna Simoni vonei, ivona, “Simoni, kana‑vane bebega, e yam agida enenehi.”
4 Quando terminou de falar, disse a Simão: “Agora vá para onde é mais fundo e lancem as redes para pescar”.
5 Ka Simoni ivona, “Kauvea, ioyoma a itoava mana‑putua wayahina anau‑agida, ka eha iana ata‑vi‑one. Kate, aituhu yam nuanua deina, akanai agida anenehi.”
5 Simão respondeu: “Mestre, trabalhamos duro a noite toda e não pegamos nada. Mas, por ser o senhor quem nos pede, vou lançar as redes novamente”.
6 Inenehi, ka iana habuhabui ivi‑onai, ka agida eha ani‑hoina nꞌ‑am‑yehia.
6 Dessa vez, as redes ficaram tão cheias de peixes que começaram a se rasgar.
7 Wayahina, yaiai mani waea inaunau‑waiei inꞌ‑omo ina‑ivaitei. Ka taui iomo, e wae ainua ivi‑nau‑vi‑anai, ka ainua ivi‑putu igavigavivina.
7 Então pediram ajuda aos companheiros do outro barco, e logo os dois barcos estavam tão cheios de peixes que quase afundaram.
8 Ka Simoni Pita, avaha iana habuhabuna dueyei, Iesu aena iwaodu. E Pita ivona, “Kauvea, eni‑tawaneu. Iuna wamke onoto ahiahim, kate yauke tau goyona.”
8 Quando Simão Pedro se deu conta do que havia acontecido, caiu de joelhos diante de Jesus e disse: “Por favor, Senhor, afaste-se de mim, porque sou homem pecador”.
9 Simoni ivona deina iuna tauna yaiana ya waea nui nuai vi‑tupatupa iana ivi‑onai wayahi.
9 Pois ele e seus companheiros ficaram espantados com a quantidade de peixes que haviam pescado,
10 Ka kadu yaiana mani waea Iamesa ka Ioni ainua nuai vi‑tupatupa dewa‑bagibagina tanoi wayahina. Taui ainua Sebedi natunatuna.
10 assim como seus sócios, Tiago e João, filhos de Zebedeu. Jesus respondeu a Simão: “Não tenha medo! De agora em diante, você será pescador de gente”.
11 Wayahina, habuhabui ivane tania, e yai waꞌ ka dewa habuhabuna ini‑tawanei, e Iesu ivi‑muniei.
11 E, assim que chegaram à praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Ka aitam tuta Iesu mamaei aitam meagai nihenina. Ka meagai‑nana nihenina aitam onoto mamaei, ka ininina habuhabuna lepero epei, ka onoto‑nana Iesu dueyei, iwaodu tanopia, ka ihida, ivona, “Kauvea, avaha anamanem, ka aituhu yam nuanua, memeanina edewau avidoha.”
12 Num povoado, Jesus encontrou um homem coberto de lepra. Quando o homem viu Jesus, prostrou-se com o rosto em terra e suplicou para ser curado, dizendo: “Se o senhor quiser, pode me curar e me deixar limpo”.
13 Ka Iesu nimana tunei, e onoto‑nana ininina vo‑dadani, ka ivona, “O, ahiahina. Yau nuanua deina. Evidoha!” Ka vo‑kwayavonina onoto‑nana a lepero ni‑tawanei iakwa.
13 Jesus estendeu a mão e o tocou. “Eu quero”, respondeu. “Seja curado e fique limpo!” No mesmo instante, a lepra desapareceu.
14 Ka Iesu onoto‑nana veimeyei, ivona, “Ena‑ne, ka eha aitam koiaka dewana wayahina ehaeye. Kate ena‑omo tunuhina tau vi‑nomu wayahina, e tauna ana pata na‑dueyem vivane am kwanaha iakwa, ka kadu yam vi‑nomu evenei. Yaubada veimeana vi‑nomu‑nana wayahina Mosese vonei, e tauna ginumi ya veimea nihenina mamaei. Ka yam vi‑nomu tanoi evenei, e tomotau inꞌ‑anamanem avaha evidoha.”
14 Então Jesus o instruiu a não contar a ninguém o que havia acontecido. “Vá e apresente-se ao sacerdote para que ele o examine”, ordenou. “Leve a oferta que a lei de Moisés exige pela sua purificação. Isso servirá como testemunho.”
15 Ka dewana iakwa, e Iesu vaneana ine papani tunina tunina wayahia, iuna tomotau habuhabui iaipuipupu wayahina. Wayahina, tomotau habuhabui inau‑hohona, yai nuanua ya nau‑wahe inononi, kadu yai nuanua ai kwanaha wayahia ividoha.
15 Mas as notícias a seu respeito se espalhavam ainda mais, e grandes multidões vinham para ouvi-lo e para ser curadas de suas enfermidades.
16 Kate tauna yana dewa deina. Tuta habuhabuna wayahina tauna yoko‑naia ni‑tawanei, ka ana heta neine anata wayahina, e tanoi viama Yaubada wayahina.
16 Ele, porém, se retirava para lugares isolados, a fim de orar.
17 Ka aitam auyewa wayahina Iesu aitam manua nihenina mamaei, e yoko viwavenei. Ka Parisi tupwai, kadu Mosese ya veimea a tau viwavenena tupwai avaha iomo papani Galili wayahina. Taui yai meagai papani Galili nihenina, ka papani Iudea nihenina, ka kadu meagai Ierusalem wayahina. Ka taui yoko nui imamaei manua‑nana nihenina, e ivanevaneneha. Ka auyewana wayahina Yaubada ya bagibagi mamaei, e Iesu ana pata tau kwanakwanaha na‑vo‑vi‑aiaiei ividoha.
17 Certo dia, enquanto Jesus ensinava, alguns fariseus e mestres da lei estavam sentados por perto. Eles vinham de todos os povoados da Galileia, da Judeia e de Jerusalém. E o poder do Senhor para curar estava sobre Jesus.
18 Ka ononoto tupwai iomo, e tau kwanakwanaha aitam ya pai dauva hetana iavanei. Ka tau kwanakwanahana a kwanaha taina deina. Tauna eha ana pata aena o nimana na‑tune, ka kadu eha ana pata na‑mini. Ka a tau avana yai nuanua manua‑nana ina‑nu, e ai niai Iesu aena iboui.
18 Alguns homens vieram carregando um paralítico numa maca. Tentaram levá-lo para dentro da casa, até Jesus,
19 Kate yoko ananina awa imaꞌ‑potepotei, ka tau avanai idewa‑wayohei. Wayahina, tau kwanakwanaha ya pai dauva nui ivaneyei manua hetana. Ka manua‑nana papena nau‑peuna iboui, ka papena tupwana iepei, awana inau‑vevewanei, ka ai niam ivi‑kukei manawa wayahina manua niwanina, e Iesu matana iboui deina.
19 mas não conseguiram, por causa da multidão. Então subiram ao topo da casa e removeram uma parte do teto. Em seguida, baixaram o paralítico na maca até o meio da multidão, bem na frente dele.
20 Ka Iesu tau kwanakwanaha yaiana yai vitumahana dueyei. Wayahina, tauna tau kwanakwanaha vonei, ivona, “Au niau, yam dewa goyona habuhabuna anua‑piahi‑neiei.”
20 Ao ver a fé que eles tinham, Jesus disse ao paralítico: “Homem, seus pecados estão perdoados”.
21 Ka Parisi habuhabui kadu veimea a tau viwavenena habuhabui ivi‑putu inuanua taina deina, “Onoto taina vonavona goyona Yaubada wayahina, e tauna Yaubada ya bagibagi vainaui deina. Iuna Yaubada a heta‑ohota ana pata dewa goyona na‑nua‑piahi. Eha kadu aitam.”
21 Mas os fariseus e mestres da lei pensavam: “Quem ele pensa que é? Isso é blasfêmia! Somente Deus pode perdoar pecados!”.
22 Ka Iesu avaha yai nuanua tanoi anamane‑yehai. Wayahina tauna vonei, ivona, “Aviani wayahina nuami nihenina unuanua deinake yau vonana wayahina?
22 Jesus, sabendo o que pensavam, perguntou: “Por que vocês questionam essas coisas em seu coração?
23 Aviani memeanina wayahiua, ka aviani vitana wayahiua? Memeanina ana‑vona, ‘Yam dewa goyona anua‑piahi,’ o kaiwadi memeanina ana‑vona, ‘Emini, eni‑awana’?
23 O que é mais fácil dizer: ‘Seus pecados estão perdoados?’ ou ‘Levante-se e ande’?
24 Iaiaya aitam avenemi unꞌ‑anamaneu yauke, Tauna Vi‑tomotau, au awaeha mamaei tomotau yai goyona ana‑nua‑piahi tanopia akanai.” Wayahina, tauna magigino, e tau kwanakwanaha vonei, ivona, “Aveimeyem, emini, e yam pai dauva eavanei, ena‑ne yam megeia.”
24 Mas eu lhes mostrarei que o Filho do Homem tem autoridade na terra para perdoar pecados”. Então disse ao paralítico: “Levante-se, pegue sua maca e vá para casa”.
25 Ka onotona vo‑kwayavonina mini yoko mataia, ka ya pai dauva avanei, ine ya megeia. Ka neine ya dewa‑haiawa nui Yaubada awa‑davedavei.
25 De imediato, à vista de todos, o homem se levantou, pegou sua maca e foi para casa louvando a Deus.
26 Ka yokoia manua nihenina idudueyei, ka habuhabui nuai vi‑tupatupa ananina, ka yai matauta nui Yaubada iawa‑davedavei, ka ivonavona, “Ataina avaha pai nua‑tupatupa ananina kadueyei!”
26 Todos ficaram muitos admirados e, cheios de temor, louvaram a Deus, exclamando: “Hoje vimos coisas maravilhosas!”.
27 Ka munia, Iesu ni‑awana ka aitam takesiV a tau vitue ana wava Levi dueyei. Tauna takesiV a vekevekeke kikituna nihenina manuena. Ka Iesu vonei, ivona, “Evi‑munieu.”
27 Depois disso, Jesus saiu da cidade e viu um cobrador de impostos chamado Levi sentado no local onde se coletavam impostos. “Siga-me”, disse-lhe Jesus,
28 E Levi mini, e dewa habuhabuna ni‑tawanei, e Iesu vi‑muniei.
28 e Levi se levantou, deixou tudo e o seguiu.
29 Ka munia, Levi aniani ananina Iesu wayahina nau‑vevewanei ya manua nihenina. Ka yoko ananina iomo, kadu takesiV a tau vitue habuhabui nui imanuena iamam.
29 Mais tarde, Levi ofereceu um banquete em sua casa, em honra de Jesus. Muitos cobradores de impostos e outros convidados comeram com eles,
30 Ka Parisi tupwai, kadu veimea a tau viwavenena tupwai Parisi yai yoko wayahina imamaei. Ka taui inau‑vonuvonu Iesu a tau vi‑muni‑waiwai wayahia, ivona, “Yoko taina tomotau goyona, vivane takesiV a tau vitue, kadu tau goyogoyona habuhabuna. Ka itomi nui unau‑hohona, kadu nui uamam, kadu nui unimnim. Aviani iuna udedewei deina?”
30 mas os fariseus e mestres da lei se queixaram aos discípulos: “Por que vocês comem e bebem com cobradores de impostos e pecadores?”.
31 Kate Iesu yai vonana nononi, ka nau‑patei vona tana‑minikuna wayahina, ivona,
31 Jesus lhes respondeu: “As pessoas saudáveis não precisam de médico, mas sim os doentes.
32 Yauke aomo tanopia, ka yau paisewa taina deina. Aituhu aviyaivia tau goyogoyona, taui ahonei inua‑vinana, e ividoha Yaubada matana. Kate aituhu aviyaivia yawai ahiahi, eha ahonehone. Iuna eha aitam aviani wayahina taui nau‑wawani inua‑vinana, a?”
32 Não vim para chamar os justos, mas sim os pecadores, para que se arrependam”.
33 Ka munia, tupwai tomotau iomo Iesu wayahina, ka ivi‑tanaiei, ivona, “Tuta tuta Ioni (Tau Bapitaiso) a tau vi‑muni‑waiwai idewa‑didiguna, ka am inavovo, ka tuta tuta iviama Yaubada wayahina. Kadu tuta tuta Parisi a tau vi‑muni‑waiwai idewa‑didiguna deinake. Kate wamke am tau vi‑muni‑waiwai eha dewa‑didiguna ita‑vi‑munie. Taui iam‑kavokavovo kadu inim‑kavokavovo. Medeina?”
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: “Os discípulos de João Batista jejuam e oram com frequência, e os discípulos dos fariseus também. Por que os seus vivem comendo e bebendo?”.
34 Ka Iesu ivona, “Medeina nau‑wawanika kadedewei tavine ana tuta wayahina? Aituhu tau tavine onotona mamaei ya tavine wayahina, eha nau‑wawanika aniani kavito‑potei yaiana wayahia, iuna habuhabui idewa‑haiawa ai niam wayahina.
34 Jesus respondeu: “Por acaso os convidados de um casamento jejuam enquanto festejam com o noivo?
35 Kate avonemi, tuta tepakaia aitam tuta omomoi, ka auyewana wayahina tau tavine onotona yaiana na‑ni‑tawanei. Ka munia, auyewa‑naia nihenia yaiana inua‑vita kadu am inavovo.”
35 Um dia, porém, o noivo lhes será tirado, e então jejuarão”.
36 Ka kadu aitam vona tana‑minikuna vonei, ivona, “Aituhu kwama tutuaina am‑yehia, eha nau‑wawanika kwama vovouna kasi‑yehia, e tutuaina kauya‑numi. Aituhu kadewei deina, kwama vovouna kavi‑goyoi. Ka kadu aviani kasi‑yehia vovouna wayahina ana dune eha aitamoata tutuaina wayahina.”
36 Jesus também lhes apresentou a seguinte ilustração: “Ninguém rasgaria um pedaço de tecido de uma roupa nova para remendar uma roupa velha. Se o fizesse, estragaria a roupa nova, e o remendo não se ajustaria à roupa velha.
37 Ka kadu aitam vona tana‑minikuna taina vonei, ivona, “Aituhu wainaV vovouna mamaei, eha nau‑wawanika pai iwaha tutuaina nihenina kana‑iwahi. Iuna apaina wainaV vovouna a punopuno bagibagina, ka pai iwaha tutuaina nꞌ‑am‑haui, ka wainaV na‑taini na‑opu tanopia. Dewa ainua ina‑goyo deina.
37 “E ninguém colocaria vinho novo em velhos recipientes de couro. Os recipientes velhos se arrebentariam, deixando vazar o vinho e estragando o recipiente.
38 Dewana vivane mwagemwagena. Nau‑wawanika wainaV vovouna kana‑iwahi pai iwaha vovouna ana heta nihenina.
38 Vinho novo deve ser guardado em recipientes novos.
39 Unononi. Habuhabuka avaha kanamanei, aituhu wainaV tutuaina avaha unim‑dadana, eha yami nuanua wainaV vovouna unim‑dadana. Eha. Iuna una‑vona, ‘Tutuaina dibidibina, ka vovouna gibwana.’ Ka kadu aitamoata deina, tomotau yai nuanua yai dewa tutuaina, eha yai nuanua yau viwavenena vovouna. Kate yai nuanua tanoi eha ta‑vinꞌ‑omo nua‑uya wayahina.”
39 E ninguém que bebe o vinho velho escolhe beber o vinho novo, pois diz: ‘O vinho velho é melhor’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.