Lucas 5
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NTLH
1 Ka aitam tuta Iesu mimini Navu Genesareta baimina, ka yoko iomomo imini‑potepotei, iuna yai nuanua ya nau‑wahe Yaubada yana vona wayahina inononi.
1 Certo dia Jesus estava na praia do lago da Galileia, e a multidão se apertava em volta dele para ouvir a mensagem de Deus.
2 Ka tauna matana onei tania wayahina, ka tau nau‑mwaneha yai waꞌ ainua dueyei. Taui avaha iopu wae‑naia wayahia, ka yai agida inosinosia.
2 Ele viu dois barcos no lago, perto da praia. Os pescadores tinham saído deles e estavam lavando as redes.
3 Ka Iesu aitam wae ainua wayahia igenu, wae‑nana Simoni yana waꞌ, ka tauna Simoni viamei, ivona, “Aituhu memeanina, kana‑opu tupwana evavai?” E Simoni awaehei, e Iesu manuena wae nihenina ka viwavenena yoko wayahia.
3 Jesus entrou num dos barcos, o de Simão, e pediu que ele o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se e começou a ensinar a multidão.
4 Ka avaha ya viwavenena tanoi iakwa, tauna Simoni vonei, ivona, “Simoni, kana‑vane bebega, e yam agida enenehi.”
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Ka Simoni ivona, “Kauvea, ioyoma a itoava mana‑putua wayahina anau‑agida, ka eha iana ata‑vi‑one. Kate, aituhu yam nuanua deina, akanai agida anenehi.”
5 Simão respondeu: — Mestre, nós trabalhamos a noite toda e não pescamos nada. Mas, já que o senhor está mandando jogar as redes, eu vou obedecer.
6 Inenehi, ka iana habuhabui ivi‑onai, ka agida eha ani‑hoina nꞌ‑am‑yehia.
6 Quando eles jogaram as redes na água, pescaram tanto peixe, que as redes estavam se rebentando.
7 Wayahina, yaiai mani waea inaunau‑waiei inꞌ‑omo ina‑ivaitei. Ka taui iomo, e wae ainua ivi‑nau‑vi‑anai, ka ainua ivi‑putu igavigavivina.
7 Então fizeram um sinal para os companheiros que estavam no outro barco a fim de que viessem ajudá-los. Eles foram e encheram os dois barcos com tanto peixe, que os barcos quase afundaram.
8 Ka Simoni Pita, avaha iana habuhabuna dueyei, Iesu aena iwaodu. E Pita ivona, “Kauvea, eni‑tawaneu. Iuna wamke onoto ahiahim, kate yauke tau goyona.”
8 Quando Simão Pedro viu o que havia acontecido, ajoelhou-se diante de Jesus e disse: — Senhor, afaste-se de mim, pois eu sou um pecador!
9 Simoni ivona deina iuna tauna yaiana ya waea nui nuai vi‑tupatupa iana ivi‑onai wayahi.
9 Simão e os outros que estavam com ele ficaram admirados com a quantidade de peixes que haviam apanhado.
10 Ka kadu yaiana mani waea Iamesa ka Ioni ainua nuai vi‑tupatupa dewa‑bagibagina tanoi wayahina. Taui ainua Sebedi natunatuna.
10 Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram companheiros de Simão, também ficaram muito admirados. Então Jesus disse a Simão:
11 Wayahina, habuhabui ivane tania, e yai waꞌ ka dewa habuhabuna ini‑tawanei, e Iesu ivi‑muniei.
11 Eles arrastaram os barcos para a praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Ka aitam tuta Iesu mamaei aitam meagai nihenina. Ka meagai‑nana nihenina aitam onoto mamaei, ka ininina habuhabuna lepero epei, ka onoto‑nana Iesu dueyei, iwaodu tanopia, ka ihida, ivona, “Kauvea, avaha anamanem, ka aituhu yam nuanua, memeanina edewau avidoha.”
12 Certa vez Jesus estava numa cidade onde havia um homem que tinha o corpo todo coberto de lepra. Quando viu Jesus, o leproso se ajoelhou diante dele, encostou o rosto no chão e pediu: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser!
13 Ka Iesu nimana tunei, e onoto‑nana ininina vo‑dadani, ka ivona, “O, ahiahina. Yau nuanua deina. Evidoha!” Ka vo‑kwayavonina onoto‑nana a lepero ni‑tawanei iakwa.
13 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante a lepra desapareceu.
14 Ka Iesu onoto‑nana veimeyei, ivona, “Ena‑ne, ka eha aitam koiaka dewana wayahina ehaeye. Kate ena‑omo tunuhina tau vi‑nomu wayahina, e tauna ana pata na‑dueyem vivane am kwanaha iakwa, ka kadu yam vi‑nomu evenei. Yaubada veimeana vi‑nomu‑nana wayahina Mosese vonei, e tauna ginumi ya veimea nihenina mamaei. Ka yam vi‑nomu tanoi evenei, e tomotau inꞌ‑anamanem avaha evidoha.”
14 Então Jesus lhe deu esta ordem:
15 Ka dewana iakwa, e Iesu vaneana ine papani tunina tunina wayahia, iuna tomotau habuhabui iaipuipupu wayahina. Wayahina, tomotau habuhabui inau‑hohona, yai nuanua ya nau‑wahe inononi, kadu yai nuanua ai kwanaha wayahia ividoha.
15 Mas as notícias a respeito de Jesus se espalhavam ainda mais, e muita gente vinha para ouvi-lo e para ser curada das suas doenças.
16 Kate tauna yana dewa deina. Tuta habuhabuna wayahina tauna yoko‑naia ni‑tawanei, ka ana heta neine anata wayahina, e tanoi viama Yaubada wayahina.
16 Porém Jesus ia para lugares desertos e orava.
17 Ka aitam auyewa wayahina Iesu aitam manua nihenina mamaei, e yoko viwavenei. Ka Parisi tupwai, kadu Mosese ya veimea a tau viwavenena tupwai avaha iomo papani Galili wayahina. Taui yai meagai papani Galili nihenina, ka papani Iudea nihenina, ka kadu meagai Ierusalem wayahina. Ka taui yoko nui imamaei manua‑nana nihenina, e ivanevaneneha. Ka auyewana wayahina Yaubada ya bagibagi mamaei, e Iesu ana pata tau kwanakwanaha na‑vo‑vi‑aiaiei ividoha.
17 Um dia Jesus estava ensinando, e alguns fariseus e alguns mestres da Lei estavam sentados perto dele. Eles tinham vindo de todas as cidades da Galileia e da Judeia e também de Jerusalém. O poder do Senhor estava com Jesus para que ele curasse os doentes.
18 Ka ononoto tupwai iomo, e tau kwanakwanaha aitam ya pai dauva hetana iavanei. Ka tau kwanakwanahana a kwanaha taina deina. Tauna eha ana pata aena o nimana na‑tune, ka kadu eha ana pata na‑mini. Ka a tau avana yai nuanua manua‑nana ina‑nu, e ai niai Iesu aena iboui.
18 Alguns homens trouxeram um paralítico deitado numa cama e estavam querendo entrar na casa e colocá-lo diante de Jesus.
19 Kate yoko ananina awa imaꞌ‑potepotei, ka tau avanai idewa‑wayohei. Wayahina, tau kwanakwanaha ya pai dauva nui ivaneyei manua hetana. Ka manua‑nana papena nau‑peuna iboui, ka papena tupwana iepei, awana inau‑vevewanei, ka ai niam ivi‑kukei manawa wayahina manua niwanina, e Iesu matana iboui deina.
19 Porém, por causa da multidão, não conseguiram entrar com o paralítico. Então o carregaram para cima do telhado. Fizeram uma abertura nas telhas e o desceram na sua cama em frente de Jesus, no meio das pessoas que estavam ali.
20 Ka Iesu tau kwanakwanaha yaiana yai vitumahana dueyei. Wayahina, tauna tau kwanakwanaha vonei, ivona, “Au niau, yam dewa goyona habuhabuna anua‑piahi‑neiei.”
20 Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
21 Ka Parisi habuhabui kadu veimea a tau viwavenena habuhabui ivi‑putu inuanua taina deina, “Onoto taina vonavona goyona Yaubada wayahina, e tauna Yaubada ya bagibagi vainaui deina. Iuna Yaubada a heta‑ohota ana pata dewa goyona na‑nua‑piahi. Eha kadu aitam.”
21 Os mestres da Lei e os fariseus começaram a pensar: — Quem é este homem que
22 Ka Iesu avaha yai nuanua tanoi anamane‑yehai. Wayahina tauna vonei, ivona, “Aviani wayahina nuami nihenina unuanua deinake yau vonana wayahina?
22 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
23 Aviani memeanina wayahiua, ka aviani vitana wayahiua? Memeanina ana‑vona, ‘Yam dewa goyona anua‑piahi,’ o kaiwadi memeanina ana‑vona, ‘Emini, eni‑awana’?
23 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
24 Iaiaya aitam avenemi unꞌ‑anamaneu yauke, Tauna Vi‑tomotau, au awaeha mamaei tomotau yai goyona ana‑nua‑piahi tanopia akanai.” Wayahina, tauna magigino, e tau kwanakwanaha vonei, ivona, “Aveimeyem, emini, e yam pai dauva eavanei, ena‑ne yam megeia.”
24 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
25 Ka onotona vo‑kwayavonina mini yoko mataia, ka ya pai dauva avanei, ine ya megeia. Ka neine ya dewa‑haiawa nui Yaubada awa‑davedavei.
25 No mesmo instante o homem se levantou diante de todos, pegou a cama e foi para casa, louvando a Deus.
26 Ka yokoia manua nihenina idudueyei, ka habuhabui nuai vi‑tupatupa ananina, ka yai matauta nui Yaubada iawa‑davedavei, ka ivonavona, “Ataina avaha pai nua‑tupatupa ananina kadueyei!”
26 Todos ficaram muito admirados; e, cheios de medo, louvaram a Deus, dizendo: — Que coisa maravilhosa nós vimos hoje!
27 Ka munia, Iesu ni‑awana ka aitam takesiV a tau vitue ana wava Levi dueyei. Tauna takesiV a vekevekeke kikituna nihenina manuena. Ka Iesu vonei, ivona, “Evi‑munieu.”
27 Depois disso Jesus saiu e viu um cobrador de impostos, chamado Levi , sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse:
28 E Levi mini, e dewa habuhabuna ni‑tawanei, e Iesu vi‑muniei.
28 Levi se levantou, deixou tudo e seguiu Jesus.
29 Ka munia, Levi aniani ananina Iesu wayahina nau‑vevewanei ya manua nihenina. Ka yoko ananina iomo, kadu takesiV a tau vitue habuhabui nui imanuena iamam.
29 Então Levi fez para Jesus uma grande festa na sua casa. Havia ali muitos cobradores de impostos, e outras pessoas estavam sentadas com eles.
30 Ka Parisi tupwai, kadu veimea a tau viwavenena tupwai Parisi yai yoko wayahina imamaei. Ka taui inau‑vonuvonu Iesu a tau vi‑muni‑waiwai wayahia, ivona, “Yoko taina tomotau goyona, vivane takesiV a tau vitue, kadu tau goyogoyona habuhabuna. Ka itomi nui unau‑hohona, kadu nui uamam, kadu nui unimnim. Aviani iuna udedewei deina?”
30 Os fariseus e os mestres da Lei, que eram do partido dos fariseus, ficaram zangados com os discípulos de Jesus e perguntaram: — Por que vocês comem e bebem com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
31 Kate Iesu yai vonana nononi, ka nau‑patei vona tana‑minikuna wayahina, ivona,
31 Jesus respondeu:
32 Yauke aomo tanopia, ka yau paisewa taina deina. Aituhu aviyaivia tau goyogoyona, taui ahonei inua‑vinana, e ividoha Yaubada matana. Kate aituhu aviyaivia yawai ahiahi, eha ahonehone. Iuna eha aitam aviani wayahina taui nau‑wawani inua‑vinana, a?”
32 Eu não vim para
33 Ka munia, tupwai tomotau iomo Iesu wayahina, ka ivi‑tanaiei, ivona, “Tuta tuta Ioni (Tau Bapitaiso) a tau vi‑muni‑waiwai idewa‑didiguna, ka am inavovo, ka tuta tuta iviama Yaubada wayahina. Kadu tuta tuta Parisi a tau vi‑muni‑waiwai idewa‑didiguna deinake. Kate wamke am tau vi‑muni‑waiwai eha dewa‑didiguna ita‑vi‑munie. Taui iam‑kavokavovo kadu inim‑kavokavovo. Medeina?”
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: — Os discípulos de João Batista jejuam muitas vezes e fazem orações, e os discípulos dos
34 Ka Iesu ivona, “Medeina nau‑wawanika kadedewei tavine ana tuta wayahina? Aituhu tau tavine onotona mamaei ya tavine wayahina, eha nau‑wawanika aniani kavito‑potei yaiana wayahia, iuna habuhabui idewa‑haiawa ai niam wayahina.
34 Jesus respondeu:
35 Kate avonemi, tuta tepakaia aitam tuta omomoi, ka auyewana wayahina tau tavine onotona yaiana na‑ni‑tawanei. Ka munia, auyewa‑naia nihenia yaiana inua‑vita kadu am inavovo.”
35 Mas chegará o tempo em que o noivo será tirado do meio deles; então sim eles vão jejuar!
36 Ka kadu aitam vona tana‑minikuna vonei, ivona, “Aituhu kwama tutuaina am‑yehia, eha nau‑wawanika kwama vovouna kasi‑yehia, e tutuaina kauya‑numi. Aituhu kadewei deina, kwama vovouna kavi‑goyoi. Ka kadu aviani kasi‑yehia vovouna wayahina ana dune eha aitamoata tutuaina wayahina.”
36 Jesus fez também esta comparação:
37 Ka kadu aitam vona tana‑minikuna taina vonei, ivona, “Aituhu wainaV vovouna mamaei, eha nau‑wawanika pai iwaha tutuaina nihenina kana‑iwahi. Iuna apaina wainaV vovouna a punopuno bagibagina, ka pai iwaha tutuaina nꞌ‑am‑haui, ka wainaV na‑taini na‑opu tanopia. Dewa ainua ina‑goyo deina.
37 Ninguém põe vinho novo em
38 Dewana vivane mwagemwagena. Nau‑wawanika wainaV vovouna kana‑iwahi pai iwaha vovouna ana heta nihenina.
38 Não. Vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Unononi. Habuhabuka avaha kanamanei, aituhu wainaV tutuaina avaha unim‑dadana, eha yami nuanua wainaV vovouna unim‑dadana. Eha. Iuna una‑vona, ‘Tutuaina dibidibina, ka vovouna gibwana.’ Ka kadu aitamoata deina, tomotau yai nuanua yai dewa tutuaina, eha yai nuanua yau viwavenena vovouna. Kate yai nuanua tanoi eha ta‑vinꞌ‑omo nua‑uya wayahina.”
39 E ninguém quer vinho novo depois de beber vinho velho, pois diz: “O vinho velho é melhor.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.