Lucas 22

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ka avaha Itouvuha Toneina vi‑maupwani. Ka toneina wayahina me Iudea ai palaua iapuni tunina, eha a pai vo‑vi‑nata nui ivo‑vine.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Ka tau vi‑nomu mata‑genai, kadu Mosese ya veimea a tau viwavenena yai nuanua ananina Iesu ipoyꞌ‑avini, ina‑nau‑vi‑anigi. Ka eha yai nuanua tomotau yoko inua‑goyo dewana wayahina, ka eha yai nuanua ivitana‑wahewahe.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Ka tuta aitamoata wayahina Satana omo Iudasa me Kariota wayahina, ka nuana inui, e veimeyei. Iudasa aitam Iesu a tau vi‑muni‑waiwai ai yau 12 wayahia.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 Ka Iudasa omo tau vi‑nomu mata‑genai kadu Manua Vito‑pota a tau nau‑havia wayahia, e nui iaipupu medeina memeanina tauna Iesu na‑vauyei nimaia.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Ka tau eta‑naonao‑naia idewa‑haiawa Iudasa yana vona wayahina, ka ivonei kina tupwai ivenei a nau‑pata wayahina.
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Ka Iudasa taui nui iawaehei aitamoata deina. Kadu iawaehei tauna potapota ka dunedune, ka aitam auyewa o kadi ioyoma wayahina tomotau yoko eha Iesu nui, ka avi tuta tauna avaha anamanei deina, akanai na‑mataedai, e taui ipoyꞌ‑avini.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Ka Itouvuha Toneina anꞌ auyewa vinꞌ‑omo, ka ioyomana me Iudea nau‑wawani Itouvuha vahitau sipiV ivunuvunui, ka palaua tunina nui ianiania.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Wayahina, Iesu Pita ka Ioni ainua vi‑nua‑dadanei, ka vi‑tunei, ine vivane ieta‑naoi, e yai Itouvuha Toneina inau‑vevewanei, ivo‑vi‑aiaia habuhabui wayahi.
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Ka taui ivi‑tanaiei, ivona, “Aveta baina nuanuam wayahika avo‑vi‑aiaia?”
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Ka vona‑nau‑patei, ivona, “Avi tuta unuinu Ierusalem nihenina, onoto aitam ya pai goi daudau avavanei vaniahami. Ka onotona uvi‑muniei, e aitam manua na‑nui. Ka itomi kadue manua‑nana nihenina una‑nu.
10 Jesus respondeu:
11 Ka tau vi‑manua‑nana uvonei, una‑vona, ‘Yama Tau Viwavenena vi‑tanaiem, “Bubuna‑honota taua a tau vi‑muni‑waiwai nui Itouvuha Toneina anꞌ‑ania aveta?” ’
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 E tauna aitam bubuna‑honota ananina manua hetana mamaei na‑viwavenemi, ka avaha ivo‑vi‑aiaia sita kadu vei wayahia, kadu gugua habuhabui deina. Ka bubuna‑honota‑nana nihenina anianina uvo‑vi‑aiaia wayahika.”
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Ka ainuai ine, ka dewaia aitamoata aitamoata ivaniahei Iesu yana vona wayahia deinake, ka Itouvuha Toneina anianina ivo‑vi‑aiaia wayahi.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Ka avaha babau ionu iakwa, e Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai nui idaudauva, ka nui iamam.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Ka vonei, ivona, “Nuanuau ananina naona itomi nui Itouvuha Toneina anianina taina kanꞌ‑ania, e munina au viha ananina avaniahei.
15 e lhes disse:
16 Iuna, vona ahiahina, aniani taina vivane pai nau‑yehata wayahiu tanopia. Ka apaina Yaubada ya pai veimea nihenina tomotau Itouvuha Toneina anꞌ anamana tunutunuhina inꞌ‑anamanei, ka auyewana wayahina anꞌ‑ani‑havinei.”
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Wayahina, aitam vei na wainanaV epei, ka nau‑kaiwa Yaubada wayahina, ka vonei, ivona, “Vei taina unꞌ‑epei, ka aitamoata aitamoata wayahimia uvo‑patei una‑nimi.
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Ka avonemi, tuta ataina a itoava Yaubada ya pai veimea a vinꞌ‑omana wayahina, eha kadu aitam tuta wainaV ana‑nim.”
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Ka nimna iakwa, e palaua epei, ka nau‑kaiwa Yaubada wayahina, ka pakeui, ka venei, ka vonei, ivona, “Palaua taina ininiu, ka yauke awaehei wayahimi. Dewa taina unuanuani, ka udedewei pai nuana wayahiu.”
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Ka anianina iakwa, e kadu aitam vei na wainaV epei, ka venei, ka vonei, ivona,
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 Kate onoto‑nana apaina na‑vauyeu, ataina tuta baina wayahina nui kamam.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Apaina yauke, Tauna Vi‑tomotau, anꞌ‑aniga Iginuma apa‑taputapu wayahiu deina, kate aioi onoto‑nana na‑vauyeu wayahina.”
22 Pois o
23 Ka a tau vi‑muni‑waiwai avaha ya vonana inononi, taui nuai vi‑tupatupa, ka matataui ivi‑tanatanaiei, ivonavona, “Kaiwadi, koiaka wayahikaia ana pata dewana na‑dewe?”
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Kadu, ivi‑putu inau‑vonuvonu, iuna ivi‑tanatanaiei, “Koiaka wayahikaia vivane ana wava ananina? Yauke, a?”
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Wayahina, Iesu vonei, ivona,
25 Então Jesus disse:
26 Ka eha nau‑wawanimi udedewe deina. Aituhu koiaka wayahimia ya nuanua apaina anꞌ anamana na‑nata, tauna nau‑wawani na‑nua‑opu aitam tevana deina. Ka kadue yami tau eta‑naonao nau‑wawani tauna vi‑tau paisewa habuhabumi wayahimi.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Aituhu aitam onoto manuena amam, ka aituhu kadu aitam onoto paipaisewa, e aniani vo‑vi‑aiaia, koiaka ana wava ananina? Tau maꞌ tanopi medeina ivonavona? Vona ahiahina, ivoneka, ‘Tauna manuena amam ananina.’ Kate udueyeu. Yauke avinꞌ‑omo tanopia vivane avi‑tau paisewa habuhabumi wayahimi. Wayahina, yau dewa eha tau maꞌ tanopi yai kiniV yai dewa deina.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 Vona ahiahina, itomi avaha umimini toyoina wayahiua yau tuta vitaia habuhabui wayahia.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Akaka, avi tuta Amau yau pai veimea veneu, akanai avo‑patami, e nui kaveimeyei kiniV deina.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Ka yau pai veimea nihenina nui kamam kadue kanimnim. Ka kadue aitamoata aitamoata wayahimia anꞌ‑awaehemi pai maꞌ ahiahina wayahina umanuena, kadu aitamoata aitamoata wayahimia aitam me Isiraeli yai dede ai yau 12 wayahia unau‑yanahi.”
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Ka Iesu ivona Simoni wayahina, “Simoni, Simoni enononi. Satana avaha anꞌ awaeha vaniahei Yaubada wayahina, e habuhabumi na‑nau‑dadanimi, e goyona nihenimia na‑vaniahei, aitam tau baguna witiV utuna pouna ka utuna wagana na‑tana‑vewani deina.
31 Jesus continuou:
32 Ka Simoni, yauke avaha aviama wayahima, e yam vitumahana wayahiu eha evo‑haini. Apaina ena‑ihanua, ka kadu ena‑peu. Ka munia, avi tuta wayahina emavina wayahiua, ka evi‑muni‑havineu, wamke nau‑wawanim yam bagibagi vovouna vavaneim evo‑patai.”
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Ka Pita ivona, “Kauvea, yam vonana eha tunuhina, iuna ataina tuta yau ate‑vatu mamaei. Kadue aituhu ipoyꞌ‑avinim itainim manua yohona wayahina, akanai au pata itainiu manua yohona wayahina deinake, o kadi aituhu inau‑vi‑anigim, akanai yawaiu awaehem inau‑vi‑anigiu deinake.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Ka Iesu vona‑nau‑patei, ivona, “Eha. Pita, avona ahiahina wayahima, ataina tuta a itoava mana‑putua wayahina evi‑ebueu tuta aitonu wayahia, ka ena‑vona wayahiu, ‘Eha onotona atꞌ‑anamane!’ Ka munia kamkam onotona yana tou kanononi.”
34 Então Jesus afirmou:
35 Ka ya vonana Pita wayahina iakwa, e tauna a tau vi‑muni‑waiwai habuhabui vi‑tanaiei, ivona, “Nonova habuhabumi awakabimi avi‑tunemi Vane Ahiahina unaunau‑wahei. Eha yami kina, ka eha ami kode, ka eha ami ae‑yapayapami. Ka medeina? Aviani wayahina uvi‑kutakuta?”
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Ka Iesu vonei, “Ataina tuta wayahina avonemi tunina. Ataina aituhu ami kode na kinana wayahimia, nau‑wawanimi unꞌ‑epei, ka kadue aituhu yami kubukubu wayahimia, nau‑wawanimi unꞌ‑epei. Ka aituhu eha yami inama, nau‑wawanimi ami kwama tupwai una‑imwaneyei, e inama uvi‑maiei.
36 Então Jesus disse:
37 Iuna nonova aitam tau apa‑taputapu wayahiu iginumi deina, ivona,
37 Pois as
38 Ka taui ivona‑nau‑pata, ivona, “Kauvea, edueyei. Yama inama ainua taina.”
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Ka Itouvuha Toneina iakwa, tauna a tau vi‑muni‑waiwai nui bubuna‑honota hetana ini‑tawanei, ka yana dewa deina omo Oya Olive wayahina.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Ka avaha ivinꞌ‑omo, wayahia ivona, “Tuta eha ani‑hoina na‑iakwa wayahina, e Satana na‑nau‑dadanimi. Wayahina, nau‑wawanimi uviama Yaubada wayahina, e bagibagi na‑venemi, ami pata utoha‑vi‑anaimi.”
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Ka vonana iakwa, e tauna a tau vi‑muni‑waiwai ni‑tawanei, ine tupwana, onoto ana pata hanu na‑one wayahina deina, ka aena vi‑tupa‑gum, e viama. Ka yana vona deina, ivona,
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 “Amau, aituhu yam nuanua, aviamem hidahida tepaua potapotau ebou‑potei wayahiua. Ka yau nuanua ananina yam nuanua vinꞌ‑omo, eha yauke yau nuanua.”
42 dizendo:
43 Ka aitam anelose wahuma opu‑me, e vo‑vi‑vatui.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Ka nuana ivita ani‑vainena, wayahina viama bagibagina, ka a mweahau opuopu tanopia dayaha bunuvina peupeu deina.
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Ka Iesu ya viamana nau‑yehai, e mini, mavina a tau vi‑muni‑waiwai wayahia, ka vaniahei vivane iaino‑ainei, iuna yai nua‑vita ananina wayahina iaihanua.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Ka vonei, ivona, “Ia! Uaino‑ainemi! Umini, ka uviama Yaubada wayahina, iuna apaina ami nau‑dadana na‑omo, ka aituhu eha uviama, apaina goyona udewei.”
46 E disse:
47 Ka Iesu ya vonana eha ta‑nau‑yehai, ka yoko avaha ivinꞌ‑omo, ka Iudasa eta‑naonaoi. Tauna Iesu a tau vi‑muni‑waiwai ai yau 12 wayahia aitam. Ka Iudasa omo Iesu nepena, e nevanuana na‑maoi.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Ka Iesu vi‑tanaiei, “Iudasa, eha ena‑ini‑yauyau eomo yauke, Tauna Vi‑tomotau, wayahiua, ka evauyeu aitam mao wayahina, a?”
48 Mas Jesus disse:
49 Ka avaha a tau vi‑muni‑waiwai aviani vinꞌ‑omo ianamanei, ivi‑tanaiei, ivona, “Kauvea, medeina? Nau‑wawaniai inama wayahia avi‑naua?”
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Ka aitam wayahia eha ta‑potapota Iesu ya vona‑nau‑pata wayahina, ka yana inama si‑naia, ka tau vi‑nomu ananina a tau paisewa aitam tanihana ateina tana‑honoi.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Ka Iesu ivona, “Ia! Ugenuana!” Ka Iesu onotona tanihana vo‑dadani, e vo‑vi‑aiaia.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Iakwa, Iesu magigino tau vi‑nomu mata‑genai, ka Manua Vito‑pota a tau nau‑havia, ka kadu ononotoi anani wayahia, taui avaha ivinꞌ‑omo ipoyꞌ‑avini, ka vi‑tanaiei, ivona, “Yau dewa medeina? Aviani unuanua? Taua vivane havia a tau vi‑putu aitam, o medeina? Aviani iuna na inamami ka na punumaimi uvinꞌ‑omo wayahiua upoyꞌ‑aviniu?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Avaha uanamanei, auyewa aitamoata aitamoata wayahina nui kamamaei Manua Vito‑pota nihenina, kate auyewaia nihenina eha uta‑vo‑vi‑aviniu. Ka ataina tuta udedewei taina deinake, iuna ataina tuta Satana ya veimea bagibagina.”
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Wayahina, Iesu ipoyꞌ‑avini, ka itaini ineiei tau vi‑nomu ananina ya manua wayahina. Ka Pita enoma vi‑muniei.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Ka manua upuna wayahina taui Iesu ipoyꞌ‑avini inau‑hohona ka avaha ai ipoui. Ka Pita omo ka nui imanuena.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Ka aitam tau paisewa vavinena avaha Pita manuena dueyei, e habuhabui wayahia ivona, “Onoto taina Iesu nui adueyei.”
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Ka Pita vi‑ebua, ivona, “Vavinem, eha tauna atꞌ‑anamane.”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Ka munia, tuta eha ani‑hoina iakwa wayahina, aitam onoto Pita dueyei, e vonei, ivona, “Kadu wamke aitam a tau vi‑muni‑waiwai wayahia!”
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Ka babau aitamoata munia, e kadu aitam onoto yaiana wayahia ivona, “Eha vitupu, onoto taina tauna nui ini‑awana. Iuna ya ponaitu vivane me Galili yai ponaitu!”
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Ka Pita vonei, ivona, “Eha! Avonem eha atꞌ‑anamane aviani wayahina evonavona!” Ka Pita ya vonana eha ta‑iakwa, ka kamkam onotona toutou.
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Ka Kauvea magigino, e matana onei Pita matana wayahina, ka dune‑vi‑anai. Ka Pita Iesu yana vona nuani tutana Kauvea ivona, “Ataina naona evi‑ebueu tuta aitonu wayahia, ka munina kamkam onotona yana tou.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Wayahina, Pita nuana ivita ananina, e iopu vuvunaha ka tou vi‑mohai, iuna ya ini‑yauyau ani‑vainena.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Ka tau nau‑havia‑naia Iesu idune‑vi‑avini ivi‑putu ivi‑waipoei ka ivunuvunui.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Ka kadu matana ana bwaꞌ iyohoni, ka yai vi‑waipo wayahina ivunuvunui, ka ivi‑tanatanaiei, ivona, “Wamke tau apa‑taputapu aitam, a? Akanai ka, koiaka vunum?”
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Ka kadu vona goyona habuhabuna wayahina imana‑giboei deina.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Ka waganai gininia wayahina, me Iudea ai tau veimea inau‑hohona, vivane ononotoi anani, ka tau vi‑nomu mata‑genai, ka kadu veimea a tau viwavenena. Ka Iesu iomanei niwania ivi‑au‑mini.
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 Ka ivonei, ivona, “Aituhu wamke vivane Tau Ito‑yavuha‑nana, akanai evoneai deina.”
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 ka aituhu avi‑tanaiemi, ‘Aviani wayahina eha uvitumahaneu, vivane yauke Tau Ito‑yavuha?’, eha uvona‑nau‑patau tunuhina.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Ka tuta tepakaia eha a ito‑vewana wayahina, yauke, Tauna Vi‑tomotau, amanuena Yaubada Bagibagi‑vainena ateina wayahina.”
69 Mas de agora em diante o
70 Wayahina, habuhabui ivi‑tanai‑havine, ivona, “Kaiwadi, wamke vivane Yaubada Natu‑hoina, a?”
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Wayahina, taui matataui ivona, “Akanai. Eha nau‑wawanika mani tomotau kavaniahei ya goyona ihaeyei wayahikaia. Iuna avaha yana vona vitupu kanononi, ka vonana ana heta wayahina nau‑wawanika kadewa‑yaiyaiei.”
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.