Lucas 22

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Ka avaha Itouvuha Toneina vi‑maupwani. Ka toneina wayahina me Iudea ai palaua iapuni tunina, eha a pai vo‑vi‑nata nui ivo‑vine.
1 Estava próxima a Festa dos Pães Asmos, chamada Páscoa.
2 Ka tau vi‑nomu mata‑genai, kadu Mosese ya veimea a tau viwavenena yai nuanua ananina Iesu ipoyꞌ‑avini, ina‑nau‑vi‑anigi. Ka eha yai nuanua tomotau yoko inua‑goyo dewana wayahina, ka eha yai nuanua ivitana‑wahewahe.
2 Preocupavam-se os principais sacerdotes e os escribas em como tirar a vida a Jesus; porque temiam o povo.
3 Ka tuta aitamoata wayahina Satana omo Iudasa me Kariota wayahina, ka nuana inui, e veimeyei. Iudasa aitam Iesu a tau vi‑muni‑waiwai ai yau 12 wayahia.
3 Ora, Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze.
4 Ka Iudasa omo tau vi‑nomu mata‑genai kadu Manua Vito‑pota a tau nau‑havia wayahia, e nui iaipupu medeina memeanina tauna Iesu na‑vauyei nimaia.
4 Este foi entender-se com os principais sacerdotes e os capitães sobre como lhes entregaria a Jesus;
5 Ka tau eta‑naonao‑naia idewa‑haiawa Iudasa yana vona wayahina, ka ivonei kina tupwai ivenei a nau‑pata wayahina.
5 então, eles se alegraram e combinaram em lhe dar dinheiro.
6 Ka Iudasa taui nui iawaehei aitamoata deina. Kadu iawaehei tauna potapota ka dunedune, ka aitam auyewa o kadi ioyoma wayahina tomotau yoko eha Iesu nui, ka avi tuta tauna avaha anamanei deina, akanai na‑mataedai, e taui ipoyꞌ‑avini.
6 Judas concordou e buscava uma boa ocasião de lho entregar sem tumulto.
7 Ka Itouvuha Toneina anꞌ auyewa vinꞌ‑omo, ka ioyomana me Iudea nau‑wawani Itouvuha vahitau sipiV ivunuvunui, ka palaua tunina nui ianiania.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães Asmos, em que importava comemorar a Páscoa.
8 Wayahina, Iesu Pita ka Ioni ainua vi‑nua‑dadanei, ka vi‑tunei, ine vivane ieta‑naoi, e yai Itouvuha Toneina inau‑vevewanei, ivo‑vi‑aiaia habuhabui wayahi.
8 Jesus, pois, enviou Pedro e João, dizendo: Ide preparar-nos a Páscoa para que a comamos.
9 Ka taui ivi‑tanaiei, ivona, “Aveta baina nuanuam wayahika avo‑vi‑aiaia?”
9 Eles lhe perguntaram: Onde queres que a preparemos?
10 Ka vona‑nau‑patei, ivona, “Avi tuta unuinu Ierusalem nihenina, onoto aitam ya pai goi daudau avavanei vaniahami. Ka onotona uvi‑muniei, e aitam manua na‑nui. Ka itomi kadue manua‑nana nihenina una‑nu.
10 Então, lhes explicou Jesus: Ao entrardes na cidade, encontrareis um homem com um cântaro de água; segui-o até à casa em que ele entrar
11 Ka tau vi‑manua‑nana uvonei, una‑vona, ‘Yama Tau Viwavenena vi‑tanaiem, “Bubuna‑honota taua a tau vi‑muni‑waiwai nui Itouvuha Toneina anꞌ‑ania aveta?” ’
11 e dizei ao dono da casa: O Mestre manda perguntar-te: Onde é o aposento no qual hei de comer a Páscoa com os meus discípulos?
12 E tauna aitam bubuna‑honota ananina manua hetana mamaei na‑viwavenemi, ka avaha ivo‑vi‑aiaia sita kadu vei wayahia, kadu gugua habuhabui deina. Ka bubuna‑honota‑nana nihenina anianina uvo‑vi‑aiaia wayahika.”
12 Ele vos mostrará um espaçoso cenáculo mobilado; ali fazei os preparativos.
13 Ka ainuai ine, ka dewaia aitamoata aitamoata ivaniahei Iesu yana vona wayahia deinake, ka Itouvuha Toneina anianina ivo‑vi‑aiaia wayahi.
13 E, indo, tudo encontraram como Jesus lhes dissera e prepararam a Páscoa.
14 Ka avaha babau ionu iakwa, e Iesu tauna a tau vi‑muni‑waiwai nui idaudauva, ka nui iamam.
14 Chegada a hora, pôs-se Jesus à mesa, e com ele os apóstolos.
15 Ka vonei, ivona, “Nuanuau ananina naona itomi nui Itouvuha Toneina anianina taina kanꞌ‑ania, e munina au viha ananina avaniahei.
15 E disse-lhes: Tenho desejado ansiosamente comer convosco esta Páscoa, antes do meu sofrimento.
16 Iuna, vona ahiahina, aniani taina vivane pai nau‑yehata wayahiu tanopia. Ka apaina Yaubada ya pai veimea nihenina tomotau Itouvuha Toneina anꞌ anamana tunutunuhina inꞌ‑anamanei, ka auyewana wayahina anꞌ‑ani‑havinei.”
16 Pois vos digo que nunca mais a comerei, até que ela se cumpra no reino de Deus.
17 Wayahina, aitam vei na wainanaV epei, ka nau‑kaiwa Yaubada wayahina, ka vonei, ivona, “Vei taina unꞌ‑epei, ka aitamoata aitamoata wayahimia uvo‑patei una‑nimi.
17 E, tomando um cálice, havendo dado graças, disse: Recebei e reparti entre vós;
18 Ka avonemi, tuta ataina a itoava Yaubada ya pai veimea a vinꞌ‑omana wayahina, eha kadu aitam tuta wainaV ana‑nim.”
18 pois vos digo que, de agora em diante, não mais beberei do fruto da videira, até que venha o reino de Deus.
19 Ka nimna iakwa, e palaua epei, ka nau‑kaiwa Yaubada wayahina, ka pakeui, ka venei, ka vonei, ivona, “Palaua taina ininiu, ka yauke awaehei wayahimi. Dewa taina unuanuani, ka udedewei pai nuana wayahiu.”
19 E, tomando um pão, tendo dado graças, o partiu e lhes deu, dizendo: Isto é o meu corpo oferecido por vós; fazei isto em memória de mim.
20 Ka anianina iakwa, e kadu aitam vei na wainaV epei, ka venei, ka vonei, ivona,
20 Semelhantemente, depois de cear, tomou o cálice, dizendo: Este é o cálice da nova aliança no meu sangue derramado em favor de vós.
21 Kate onoto‑nana apaina na‑vauyeu, ataina tuta baina wayahina nui kamam.
21 Todavia, a mão do traidor está comigo à mesa.
22 Apaina yauke, Tauna Vi‑tomotau, anꞌ‑aniga Iginuma apa‑taputapu wayahiu deina, kate aioi onoto‑nana na‑vauyeu wayahina.”
22 Porque o Filho do Homem, na verdade, vai segundo o que está determinado, mas ai daquele por intermédio de quem ele está sendo traído!
23 Ka a tau vi‑muni‑waiwai avaha ya vonana inononi, taui nuai vi‑tupatupa, ka matataui ivi‑tanatanaiei, ivonavona, “Kaiwadi, koiaka wayahikaia ana pata dewana na‑dewe?”
23 Então, começaram a indagar entre si quem seria, dentre eles, o que estava para fazer isto.
24 Kadu, ivi‑putu inau‑vonuvonu, iuna ivi‑tanatanaiei, “Koiaka wayahikaia vivane ana wava ananina? Yauke, a?”
24 Suscitaram também entre si uma discussão sobre qual deles parecia ser o maior.
25 Wayahina, Iesu vonei, ivona,
25 Mas Jesus lhes disse: Os reis dos povos dominam sobre eles, e os que exercem autoridade são chamados benfeitores.
26 Ka eha nau‑wawanimi udedewe deina. Aituhu koiaka wayahimia ya nuanua apaina anꞌ anamana na‑nata, tauna nau‑wawani na‑nua‑opu aitam tevana deina. Ka kadue yami tau eta‑naonao nau‑wawani tauna vi‑tau paisewa habuhabumi wayahimi.
26 Mas vós não sois assim; pelo contrário, o maior entre vós seja como o menor; e aquele que dirige seja como o que serve.
27 Aituhu aitam onoto manuena amam, ka aituhu kadu aitam onoto paipaisewa, e aniani vo‑vi‑aiaia, koiaka ana wava ananina? Tau maꞌ tanopi medeina ivonavona? Vona ahiahina, ivoneka, ‘Tauna manuena amam ananina.’ Kate udueyeu. Yauke avinꞌ‑omo tanopia vivane avi‑tau paisewa habuhabumi wayahimi. Wayahina, yau dewa eha tau maꞌ tanopi yai kiniV yai dewa deina.
27 Pois qual é maior: quem está à mesa ou quem serve? Porventura, não é quem está à mesa? Pois, no meio de vós, eu sou como quem serve.
28 Vona ahiahina, itomi avaha umimini toyoina wayahiua yau tuta vitaia habuhabui wayahia.
28 Vós sois os que tendes permanecido comigo nas minhas tentações.
29 Akaka, avi tuta Amau yau pai veimea veneu, akanai avo‑patami, e nui kaveimeyei kiniV deina.
29 Assim como meu Pai me confiou um reino, eu vo-lo confio,
30 Ka yau pai veimea nihenina nui kamam kadue kanimnim. Ka kadue aitamoata aitamoata wayahimia anꞌ‑awaehemi pai maꞌ ahiahina wayahina umanuena, kadu aitamoata aitamoata wayahimia aitam me Isiraeli yai dede ai yau 12 wayahia unau‑yanahi.”
30 para que comais e bebais à minha mesa no meu reino; e vos assentareis em tronos para julgar as doze tribos de Israel.
31 Ka Iesu ivona Simoni wayahina, “Simoni, Simoni enononi. Satana avaha anꞌ awaeha vaniahei Yaubada wayahina, e habuhabumi na‑nau‑dadanimi, e goyona nihenimia na‑vaniahei, aitam tau baguna witiV utuna pouna ka utuna wagana na‑tana‑vewani deina.
31 Simão, Simão, eis que Satanás vos reclamou para vos peneirar como trigo!
32 Ka Simoni, yauke avaha aviama wayahima, e yam vitumahana wayahiu eha evo‑haini. Apaina ena‑ihanua, ka kadu ena‑peu. Ka munia, avi tuta wayahina emavina wayahiua, ka evi‑muni‑havineu, wamke nau‑wawanim yam bagibagi vovouna vavaneim evo‑patai.”
32 Eu, porém, roguei por ti, para que a tua fé não desfaleça; tu, pois, quando te converteres, fortalece os teus irmãos.
33 Ka Pita ivona, “Kauvea, yam vonana eha tunuhina, iuna ataina tuta yau ate‑vatu mamaei. Kadue aituhu ipoyꞌ‑avinim itainim manua yohona wayahina, akanai au pata itainiu manua yohona wayahina deinake, o kadi aituhu inau‑vi‑anigim, akanai yawaiu awaehem inau‑vi‑anigiu deinake.”
33 Ele, porém, respondeu: Senhor, estou pronto a ir contigo, tanto para a prisão como para a morte.
34 Ka Iesu vona‑nau‑patei, ivona, “Eha. Pita, avona ahiahina wayahima, ataina tuta a itoava mana‑putua wayahina evi‑ebueu tuta aitonu wayahia, ka ena‑vona wayahiu, ‘Eha onotona atꞌ‑anamane!’ Ka munia kamkam onotona yana tou kanononi.”
34 Mas Jesus lhe disse: Afirmo-te, Pedro, que, hoje, três vezes negarás que me conheces, antes que o galo cante.
35 Ka ya vonana Pita wayahina iakwa, e tauna a tau vi‑muni‑waiwai habuhabui vi‑tanaiei, ivona, “Nonova habuhabumi awakabimi avi‑tunemi Vane Ahiahina unaunau‑wahei. Eha yami kina, ka eha ami kode, ka eha ami ae‑yapayapami. Ka medeina? Aviani wayahina uvi‑kutakuta?”
35 A seguir, Jesus lhes perguntou: Quando vos mandei sem bolsa, sem alforje e sem sandálias, faltou-vos, porventura, alguma coisa? Nada, disseram eles.
36 Ka Iesu vonei, “Ataina tuta wayahina avonemi tunina. Ataina aituhu ami kode na kinana wayahimia, nau‑wawanimi unꞌ‑epei, ka kadue aituhu yami kubukubu wayahimia, nau‑wawanimi unꞌ‑epei. Ka aituhu eha yami inama, nau‑wawanimi ami kwama tupwai una‑imwaneyei, e inama uvi‑maiei.
36 Então, lhes disse: Agora, porém, quem tem bolsa, tome-a, como também o alforje; e o que não tem espada, venda a sua capa e compre uma.
37 Iuna nonova aitam tau apa‑taputapu wayahiu iginumi deina, ivona,
37 Pois vos digo que importa que se cumpra em mim o que está escrito:
38 Ka taui ivona‑nau‑pata, ivona, “Kauvea, edueyei. Yama inama ainua taina.”
38 Então, lhe disseram: Senhor, eis aqui duas espadas! Respondeu-lhes: Basta!
39 Ka Itouvuha Toneina iakwa, tauna a tau vi‑muni‑waiwai nui bubuna‑honota hetana ini‑tawanei, ka yana dewa deina omo Oya Olive wayahina.
39 E, saindo, foi, como de costume, para o monte das Oliveiras; e os discípulos o acompanharam.
40 Ka avaha ivinꞌ‑omo, wayahia ivona, “Tuta eha ani‑hoina na‑iakwa wayahina, e Satana na‑nau‑dadanimi. Wayahina, nau‑wawanimi uviama Yaubada wayahina, e bagibagi na‑venemi, ami pata utoha‑vi‑anaimi.”
40 Chegando ao lugar escolhido, Jesus lhes disse: Orai, para que não entreis em tentação.
41 Ka vonana iakwa, e tauna a tau vi‑muni‑waiwai ni‑tawanei, ine tupwana, onoto ana pata hanu na‑one wayahina deina, ka aena vi‑tupa‑gum, e viama. Ka yana vona deina, ivona,
41 Ele, por sua vez, se afastou, cerca de um tiro de pedra, e, de joelhos, orava,
42 “Amau, aituhu yam nuanua, aviamem hidahida tepaua potapotau ebou‑potei wayahiua. Ka yau nuanua ananina yam nuanua vinꞌ‑omo, eha yauke yau nuanua.”
42 dizendo: Pai, se queres, passa de mim este cálice; contudo, não se faça a minha vontade, e sim a tua.
43 Ka aitam anelose wahuma opu‑me, e vo‑vi‑vatui.
43 [Então, lhe apareceu um anjo do céu que o confortava.
44 Ka nuana ivita ani‑vainena, wayahina viama bagibagina, ka a mweahau opuopu tanopia dayaha bunuvina peupeu deina.
44 E, estando em agonia, orava mais intensamente. E aconteceu que o seu suor se tornou como gotas de sangue caindo sobre a terra.]
45 Ka Iesu ya viamana nau‑yehai, e mini, mavina a tau vi‑muni‑waiwai wayahia, ka vaniahei vivane iaino‑ainei, iuna yai nua‑vita ananina wayahina iaihanua.
45 Levantando-se da oração, foi ter com os discípulos, e os achou dormindo de tristeza,
46 Ka vonei, ivona, “Ia! Uaino‑ainemi! Umini, ka uviama Yaubada wayahina, iuna apaina ami nau‑dadana na‑omo, ka aituhu eha uviama, apaina goyona udewei.”
46 e disse-lhes: Por que estais dormindo? Levantai-vos e orai, para que não entreis em tentação.
47 Ka Iesu ya vonana eha ta‑nau‑yehai, ka yoko avaha ivinꞌ‑omo, ka Iudasa eta‑naonaoi. Tauna Iesu a tau vi‑muni‑waiwai ai yau 12 wayahia aitam. Ka Iudasa omo Iesu nepena, e nevanuana na‑maoi.
47 Falava ele ainda, quando chegou uma multidão; e um dos doze, o chamado Judas, que vinha à frente deles, aproximou-se de Jesus para o beijar.
48 Ka Iesu vi‑tanaiei, “Iudasa, eha ena‑ini‑yauyau eomo yauke, Tauna Vi‑tomotau, wayahiua, ka evauyeu aitam mao wayahina, a?”
48 Jesus, porém, lhe disse: Judas, com um beijo trais o Filho do Homem?
49 Ka avaha a tau vi‑muni‑waiwai aviani vinꞌ‑omo ianamanei, ivi‑tanaiei, ivona, “Kauvea, medeina? Nau‑wawaniai inama wayahia avi‑naua?”
49 Os que estavam ao redor dele, vendo o que ia suceder, perguntaram: Senhor, feriremos à espada?
50 Ka aitam wayahia eha ta‑potapota Iesu ya vona‑nau‑pata wayahina, ka yana inama si‑naia, ka tau vi‑nomu ananina a tau paisewa aitam tanihana ateina tana‑honoi.
50 Um deles feriu o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha direita.
51 Ka Iesu ivona, “Ia! Ugenuana!” Ka Iesu onotona tanihana vo‑dadani, e vo‑vi‑aiaia.
51 Mas Jesus acudiu, dizendo: Deixai, basta. E, tocando-lhe a orelha, o curou.
52 Iakwa, Iesu magigino tau vi‑nomu mata‑genai, ka Manua Vito‑pota a tau nau‑havia, ka kadu ononotoi anani wayahia, taui avaha ivinꞌ‑omo ipoyꞌ‑avini, ka vi‑tanaiei, ivona, “Yau dewa medeina? Aviani unuanua? Taua vivane havia a tau vi‑putu aitam, o medeina? Aviani iuna na inamami ka na punumaimi uvinꞌ‑omo wayahiua upoyꞌ‑aviniu?
52 Então, dirigindo-se Jesus aos principais sacerdotes, capitães do templo e anciãos que vieram prendê-lo, disse: Saístes com espadas e porretes como para deter um salteador?
53 Avaha uanamanei, auyewa aitamoata aitamoata wayahina nui kamamaei Manua Vito‑pota nihenina, kate auyewaia nihenina eha uta‑vo‑vi‑aviniu. Ka ataina tuta udedewei taina deinake, iuna ataina tuta Satana ya veimea bagibagina.”
53 Diariamente, estando eu convosco no templo, não pusestes as mãos sobre mim. Esta, porém, é a vossa hora e o poder das trevas.
54 Wayahina, Iesu ipoyꞌ‑avini, ka itaini ineiei tau vi‑nomu ananina ya manua wayahina. Ka Pita enoma vi‑muniei.
54 Então, prendendo-o, o levaram e o introduziram na casa do sumo sacerdote. Pedro seguia de longe.
55 Ka manua upuna wayahina taui Iesu ipoyꞌ‑avini inau‑hohona ka avaha ai ipoui. Ka Pita omo ka nui imanuena.
55 E, quando acenderam fogo no meio do pátio e juntos se assentaram, Pedro tomou lugar entre eles.
56 Ka aitam tau paisewa vavinena avaha Pita manuena dueyei, e habuhabui wayahia ivona, “Onoto taina Iesu nui adueyei.”
56 Entrementes, uma criada, vendo-o assentado perto do fogo, fitando-o, disse: Este também estava com ele.
57 Ka Pita vi‑ebua, ivona, “Vavinem, eha tauna atꞌ‑anamane.”
57 Mas Pedro negava, dizendo: Mulher, não o conheço.
58 Ka munia, tuta eha ani‑hoina iakwa wayahina, aitam onoto Pita dueyei, e vonei, ivona, “Kadu wamke aitam a tau vi‑muni‑waiwai wayahia!”
58 Pouco depois, vendo-o outro, disse: Também tu és dos tais. Pedro, porém, protestava: Homem, não sou.
59 Ka babau aitamoata munia, e kadu aitam onoto yaiana wayahia ivona, “Eha vitupu, onoto taina tauna nui ini‑awana. Iuna ya ponaitu vivane me Galili yai ponaitu!”
59 E, tendo passado cerca de uma hora, outro afirmava, dizendo: Também este, verdadeiramente, estava com ele, porque também é galileu.
60 Ka Pita vonei, ivona, “Eha! Avonem eha atꞌ‑anamane aviani wayahina evonavona!” Ka Pita ya vonana eha ta‑iakwa, ka kamkam onotona toutou.
60 Mas Pedro insistia: Homem, não compreendo o que dizes. E logo, estando ele ainda a falar, cantou o galo.
61 Ka Kauvea magigino, e matana onei Pita matana wayahina, ka dune‑vi‑anai. Ka Pita Iesu yana vona nuani tutana Kauvea ivona, “Ataina naona evi‑ebueu tuta aitonu wayahia, ka munina kamkam onotona yana tou.”
61 Então, voltando-se o Senhor, fixou os olhos em Pedro, e Pedro se lembrou da palavra do Senhor, como lhe dissera: Hoje, três vezes me negarás, antes de cantar o galo.
62 Wayahina, Pita nuana ivita ananina, e iopu vuvunaha ka tou vi‑mohai, iuna ya ini‑yauyau ani‑vainena.
62 Então, Pedro, saindo dali, chorou amargamente.
63 Ka tau nau‑havia‑naia Iesu idune‑vi‑avini ivi‑putu ivi‑waipoei ka ivunuvunui.
63 Os que detinham Jesus zombavam dele, davam-lhe pancadas e,
64 Ka kadu matana ana bwaꞌ iyohoni, ka yai vi‑waipo wayahina ivunuvunui, ka ivi‑tanatanaiei, ivona, “Wamke tau apa‑taputapu aitam, a? Akanai ka, koiaka vunum?”
64 vendando-lhe os olhos, diziam: Profetiza-nos: quem é que te bateu?
65 Ka kadu vona goyona habuhabuna wayahina imana‑giboei deina.
65 E muitas outras coisas diziam contra ele, blasfemando.
66 Ka waganai gininia wayahina, me Iudea ai tau veimea inau‑hohona, vivane ononotoi anani, ka tau vi‑nomu mata‑genai, ka kadu veimea a tau viwavenena. Ka Iesu iomanei niwania ivi‑au‑mini.
66 Logo que amanheceu, reuniu-se a assembleia dos anciãos do povo, tanto os principais sacerdotes como os escribas, e o conduziram ao Sinédrio, onde lhe disseram:
67 Ka ivonei, ivona, “Aituhu wamke vivane Tau Ito‑yavuha‑nana, akanai evoneai deina.”
67 Se tu és o Cristo, dize-nos. Então, Jesus lhes respondeu: Se vo-lo disser, não o acreditareis;
68 ka aituhu avi‑tanaiemi, ‘Aviani wayahina eha uvitumahaneu, vivane yauke Tau Ito‑yavuha?’, eha uvona‑nau‑patau tunuhina.
68 também, se vos perguntar, de nenhum modo me respondereis.
69 Ka tuta tepakaia eha a ito‑vewana wayahina, yauke, Tauna Vi‑tomotau, amanuena Yaubada Bagibagi‑vainena ateina wayahina.”
69 Desde agora, estará sentado o Filho do Homem à direita do Todo-Poderoso Deus.
70 Wayahina, habuhabui ivi‑tanai‑havine, ivona, “Kaiwadi, wamke vivane Yaubada Natu‑hoina, a?”
70 Então, disseram todos: Logo, tu és o Filho de Deus? E ele lhes respondeu: Vós dizeis que eu sou.
71 Wayahina, taui matataui ivona, “Akanai. Eha nau‑wawanika mani tomotau kavaniahei ya goyona ihaeyei wayahikaia. Iuna avaha yana vona vitupu kanononi, ka vonana ana heta wayahina nau‑wawanika kadewa‑yaiyaiei.”
71 Clamaram, pois: Que necessidade mais temos de testemunho? Porque nós mesmos o ouvimos da sua própria boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.