Hebreus 11

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Vitumahana‑hoina deina. Avaha kanamanei aituhu aviani yaka nua‑vaniaha nui kapotapota tuta ataina wayahina, apaina dewana kadueyei, kavaniahei. Eha kava‑hamwahamwana. Vona ahiahina, tuta ataina wayahina eha aka pata yaka nua‑vaniaha pouna kadueye, kate kanamane‑yehai apaina kavaniahei.
1 A fé é o fundamento da esperança, é uma certeza a respeito do que não se vê.
2 Tuta nonova wayahina Yaubada yaka tupua‑nenenehi apa‑vidovidohei taui yai vitumahana wayahina.
2 Foi ela que fez a glória dos nossos, antepassados.
3 Itoka yaka vitumahana wayahina kanamanei Yaubada dewa habuhabuna vevewanei yana vona wayahina. Wayahina, dewaia eha ita‑vinꞌ‑omo mani dewai kadueyei wayahia. Eha‑ohota. Yaubada dewa habuhabuna kadueyei vevewane‑neiei dewaia eha kata‑dueye wayahia.
3 Pela fé reconhecemos que o mundo foi formado pela palavra de Deus e que as coisas visíveis se originaram do invisível.
4 Onoto ana wava Abeli ya vitumahana wayahina vi‑nomu ahiahina vi‑nomui Yaubada wayahina. Ka ya vi‑nomuna vaneina ana wava Kaini ya vi‑nomu vane‑tawanei Yaubada matana. Wayahina, Yaubada dewa‑haiawa Abeli ya vi‑nomuna wayahina, kadu apa‑tunutunuhi, iuna ya vitumahana wayahina vi‑nomui. Ka Abeli avaha tanopi taina ni‑tawanei, kate tauna ya vitumahana‑hoina itoka yaka pai dune ahiahina aitam.
4 Pela fé Abel ofereceu a Deus um sacrifício bem superior ao de Caim, e mereceu ser chamado justo, porque Deus aceitou as suas ofertas. Graças a ela é que, apesar de sua morte, ele ainda fala.
5 Ka kadu onoto ana wava Enoki ya vitumahana wayahina eha tꞌ‑aniga. Yaubada tauna na yawaina epa‑vaneyei wahuma. Iuna Yaubada mai‑apa‑vidovidohei, ka wayahina ivona, “Tauna yana dewa wayahina adewa‑haiawa.” Ka Enoki avaha maiova, ka tau maꞌ tanopi inaunau‑nene‑wayohe, ka eha ai pata ivaniahe tanopia, iuna tauna wahuma mamaei.
5 Pela fé Henoc foi arrebatado, sem ter conhecido a morte: e não foi achado, porquanto Deus o arrebatou; mas a Escritura diz que, antes de ser arrebatado, ele tinha agradado a Deus {Gn 5,24}.
6 Vona ahiahina, aituhu aviyaivia yai nuanua Yaubada ivo‑vi‑dewa‑haiawi, taui nau‑wawani Yaubada ivitumahanei. Ka aituhu aviyaivia ivinꞌ‑omo Yaubada wayahina, taui nau‑wawani ivitumahanei tauna maꞌ‑vavaha, kadu nau‑wawani ivitumahanei aituhu inaunau‑nene bagibagina tauna wayahina, apaina tauna dewana na‑nau‑patei ahiahina wayahina.
6 Ora, sem fé é impossível agradar a Deus, pois para se achegar a ele é necessário que se creia primeiro que ele existe e que recompensa os que o procuram.
7 Ka kadu onoto ana wava Noa ya vitumahana wayahina. Ka tutana Yaubada nau‑vi‑avini dewaia vitana inꞌ‑omo wayahi, Noa nononi ka vi‑ateteyei, ka wae ananina ana wava arikaV nau‑vevewanei, e tauna ya nuanua yana yoko na‑ito‑yavuhi deina. Tauna ya vitumahana mamaei, kate tau maꞌ tanopi eha ita‑vitumahane. Wayahina kadueyei, Noa ya vitumahana tau maꞌ tanopi yai dewa apa‑goyogoyoei, kadu Yaubada Noa apa‑tunutunuhi ya vitumahana wayahina.
7 Pela fé na palavra de Deus, Noé foi avisado a respeito de acontecimentos imprevisíveis; cheio de santo temor, construiu a arca para salvar a sua família. Pela fé ele condenou o mundo e se tornou o herdeiro da justificação mediante a fé.
8 Ka kadu onoto ana wava Abaraham ya vitumahana wayahina. Ka tutana Yaubada honei, Abaraham vonana vi‑muniei, e ya meagai ni‑tawanei, e aitam meagai vovouna mani papania vaniahei. Yaubada vona‑dabedabei, apaina papani‑nana Abaraham ya papani. Wayahina, tauna mini, ine, kate avi papani wayahina omomo eha tꞌ‑anamane.
8 Foi pela fé que Abraão, obedecendo ao apelo divino, partiu para uma terra que devia receber em herança. E partiu não sabendo para onde ia.
9 Ka kadu ya vitumahana wayahina avaha papani‑nana vaniahei, inui, e mamaei aitam tau bwanibwani deina. Eha aitam manua ta‑yone, kate vahitau wagana wayahina ine nau‑vevewanei mamaei nihenia. Ka kadu munia, yana yoko Isaki kadu Iakobo imamaei ine nihenia aitamoata deina. Yaubada Abaraham vona‑dabedabeyei tano‑nana wayahina, kadu Isaki kadu Iakobo vona‑dabedabeyei aitamoata deina.
9 Foi pela fé que ele habitou na terra prometida, como em terra estrangeira, habitando aí em tendas com Isaac e Jacó, co-herdeiros da mesma promessa.
10 Ka Abaraham mamaei tau bwanibwani deina, iuna ya nuanua tuta tepaia mani meagai na‑vaniahei, aitam meagai a tau vevewana kadu a tau yona vivane Yaubada.
10 Porque tinha a esperança fixa na cidade assentada sobre os fundamentos {eternos}, cujo arquiteto e construtor é Deus.
11 Ka Abaraham avaha vi‑nainai, ka ya vavine ana wava Sara gagana. Kate Abaraham ya vitumahana mamaei. Ka tutana Yaubada Abaraham vona‑dabedabeyei natuna wayahina, akanai Abaraham vonana vitumahanei. Iuna tauna nuanua Yaubada eha ana pata vitupu, kate vona tunutunuhina ana heta vonevonei.
11 Foi pela fé que a própria Sara cobrou o vigor de conceber, apesar de sua idade avançada, porque acreditou na fidelidade daquele que lhe havia prometido.
12 Wayahina, Abaraham vi‑nainai, ka dewa vi‑natuna wayahina tauna onoto aninigana deina. Kate munia, Yaubada ya vona‑dabadabana wayahina Abaraham yana yoko ivinꞌ‑omo, ka yana yoko ivi‑habu‑vainei, e tuta munia wayahina yana yoko ai yau wadima wahuma imamaei ai yau deinake, ka kadu magama tania ai yau deina.
12 Assim, de um só homem quase morto nasceu uma posteridade tão numerosa como as estrelas do céu e inumerável como os grãos de areia da praia do mar.
13 Tau vitumahanaia habuhabui ai wava avaha atomani nonova ianiga. Ka tutana ianiga, taui yai vitumahana pouna eha ita‑vaniahe. Taui Yaubada ya vona‑dabadabaia ivitumahanei, ka vona‑dabadabaia poui iawaehei aitam aviani bana mamanaina ai pata idueyei deina. Ka tutana dewaia vaneana inononi, akanai idewa‑haiawa wayahi. Wayahina, taui yawai tanopia nihenina iawaehei aitamoata taui yai papani‑hoina eha tanopi. Kate baina taui imamaei tau bwanibwani deina.
13 Foi na fé que todos {nossos pais} morreram. Embora sem atingir o que lhes tinha sido prometido, viram-no e o saudaram de longe, confessando que eram só estrangeiros e peregrinos sobre a terra {Gn 23,4}.
14 Vona ahiahina, aituhu aviyaivia iawaehei aitamoata deina, akanai iviwaveneka yai nuanua papani tunina wayahina inaunau‑nene, vivane yai papani‑hoina.
14 Dizendo isto, declaravam que buscavam uma pátria.
15 Ka aituhu tau vitumahana‑naia inuanua ananina yai meagai tanopia avaha ini‑tawanei wayahia, akanai, taui ai pata imavina meagai‑naia wayahia.
15 E se se referissem àquela donde saíram, ocasião teriam de tornar a ela...
16 Kate tau vitumahana‑naia yai nuanua tunina. Yai nuanua ananina papani tunina ivaniahei. Ka papani tunina, vivane papani wahuma, baina tanopia vidoha‑tawanei. Wayahina, avi tuta tomotaui ihaehaeyei tauna yai Yaubada, akanai Yaubada eha na‑ini‑yauyau yai dewana wayahina. Iuna Yaubada avaha yai meagai vo‑vi‑aiaia wayahi.
16 Mas não. Eles aspiravam a uma pátria melhor, isto é, à celestial. Por isso, Deus não se dedigna de ser chamado o seu Deus; de fato, ele lhes preparou uma cidade.
17 — ausente —
17 Foi pela sua fé que Abraão, submetido à prova, ofereceu Isaac, seu único filho,
18 — ausente —
18 depois de ter recebido a promessa e ouvido as palavras: Uma posteridade com o teu nome te será dada em Isaac {Gn 21,12}.
19 Ka Abaraham ana pata na‑dewei deina, iuna tauna anamanei Yaubada ana pata tau aninigai na‑si‑vi‑mini‑havinei. Ka kana‑vona Abaraham ya dewana iakwa, dewana ana dune natuna aniga wayahina mavi‑havine deina.
19 Estava ciente de que Deus é poderoso até para ressuscitar alguém dentre os mortos. Assim, ele conseguiu que seu filho lhe fosse devolvido. E isso é um ensinamento para nós!
20 Ka Abaraham natuna ana wava Isaki kadu ya vitumahana wayahina. Wayahina, tauna natunatuna Iakobo ka Esau ainua nau‑iaiavei yai tuta omomo wayahina.
20 Foi inspirado pela fé que Isaac deu a Jacó e a Esaú uma bênção em vista de acontecimentos futuros.
21 Ka kadu Iakobo ya vitumahana wayahina. Ka tutana tauna eha ani‑hoina nꞌ‑aniga, yana guna hetana nau‑vana ka Yaubada awa‑davei, e Iosepa natunatuna ainua vi‑honei iomo, e tauna nau‑iaiavei.
21 Foi pela fé que Jacó, estando para morrer, abençoou cada um dos filhos de José e venerou a extremidade do seu bastão.
22 Ka kadu Iosepa ya vitumahana wayahina. Ka tutana tauna eha ani‑hoina nꞌ‑aniga, akanai me Isiraeli yai opu papani Egipita wayahina mai‑haeyei. Ka tauna veimea boui vivane yanꞌ aniga munina, me Isiraeli tauna numanumana ipoyꞌ‑avini. Ka aituhu avi tuta papani Egipita ini‑tawanei, akanai, taui nau‑wawani tauna numanumana wayahia iopu, e munia yai papani nihenina itavuni.
22 Foi pela fé que José, quando estava para morrer, fez menção da partida dos filhos de Israel e dispôs a respeito dos seus despojos.
23 Ka kadu Mosese ayo‑amana yai vitumahana wayahia. Ka avaha Mosese tupua, taui ainuai ibou‑hivei wahava aitonu nihenia. Iuna ana dune ahiahina, ka avaha ianamanei, tauna mani tevana vane‑tawanei. Ka eha KiniV ParaoV ya veimea panina ita‑mataute.
23 Foi pela fé que os pais de Moisés, vendo nele uma criança encantadora, o esconderam durante três meses e não temeram o edito real.
24 — ausente —
24 Foi pela fé que Moisés, uma vez crescido, renunciou a ser tido como filho da filha do faraó,
25 — ausente —
25 preferindo participar da sorte infeliz do povo de Deus, a fruir dos prazeres culpáveis e passageiros.
26 Mosese yana dewa deina, iuna tauna Yaubada ya vona‑dabadabana nau‑pata maꞌ‑vavaha wayahina vitumahanei. Wayahina, tauna dewa ainua bou‑viwavei, vivane papani Egipita a kaikaiwabo ananina, ka ini‑yauyau kadu awa‑viaoha Tau Ito‑yavuha wayahina. Ka tauna vitumahanei aituhu ini‑yauyau na‑vaniahei iuna tauna Yaubada vi‑muniei, akanai munia nau‑pata ahiahina na‑vaniahei Yaubada wayahina, ka nau‑patana kaikaiwabo‑naia vane‑tawanei.
26 Com os olhos fixos na recompensa, considerava os ultrajes por amor de Cristo como um bem mais precioso que todos os tesouros dos egípcios.
27 Ka kadu ya vitumahana wayahina papani Egipita na‑ni‑tawanei, eha KiniV ParaoV ya nua‑goyo ta‑mataute. Itoka tomotau eha aka pata Yaubada kadueye matakaia. Ka Mosese toha‑vi‑anai, iuna ya vitumahana wayahina tauna Yaubada dudueyei deina.
27 Foi pela fé que deixou o Egito, não temendo a cólera do rei, com tanta segurança como estivesse vendo o invisível.
28 Ka kadu Mosese ya vitumahana wayahina Itouvuha Toneina dewei tunuhina. Ka me Isiraeli dayaha wayahina yai manua inau‑pesipesia, e ununu‑taui ai tau nau‑vi‑aniga ibou‑potei yai manua wayahia deina.
28 Foi pela fé que mandou celebrar a Páscoa e aspergir {os portais} com sangue, para que o anjo exterminador dos primogênitos poupasse os dos filhos de Israel.
29 Ka kadu me Isiraeli yokoia yai vitumahana wayahia. Wayahina, taui Hawana Yabebenina iaubo‑tamana tanopi ayayana wayahina. Kate tutana me Egipita ivitapewa ivi‑munie, kadu idewa‑dadana iaubo‑tamana, taui eha ai pata, e habuhabui igavivina.
29 Foi pela fé que os fez atravessar o mar Vermelho, como por terreno seco, ao passo que os egípcios que se atreveram a persegui-los foram afogados.
30 Ka me Isiraeli yokoia yai vitumahana wayahia, ka tutana taui meagai Ieriko itutu‑vivini auyewa ai yau 7 nihenia, akanai meagaina a tutu‑gana ananina ipeu iopu.
30 Foi pela fé que desabaram as muralhas de Jericó, depois de rodeadas por sete dias.
31 Ka kadu tau kenekenene vavinena ana wava Rahaba ya vitumahana wayahina. Ka tutana me Isiraeli imavina eha ani‑hoina tomotaui eha Yaubada ita‑vi‑ateteye ivita‑vovoni, eha Rahaba nui ita‑nau‑vi‑anigi, kate iaito‑yavuhi. Iuna tutana tau dune hivahivana naona iomo meagaina idune‑nau‑nene, Rahaba nau‑kaiwei kadu ivaitei.
31 Foi pela fé que Raab, a meretriz, não pereceu com aqueles que resistiram, por ter dado asilo aos espias.
32 Ka medeina au pata tau vitumahana habuhabui ai viviwava anau‑viviwava‑yehai? Eha aka pata Gideoni, ka Baraka, ka Samsoni, ka Iepita, ka Davida, ka Samuela kadu tau apa‑taputapu habuhabui ai viviwava kanononi.
32 Que mais direi? Faltar-me-á o tempo, se falar de Gedeão, Barac, Sansão, Jefté, Davi, Samuel e dos profetas.
33 Taui yai vitumahana wayahina dewa tunina tunina idedewei. Tupwai papani inau‑havia ka ivane. Ka tupwai yai tomotau iveimeyei tunuhina. Ka tupwai Yaubada yana vona tunutunuhina ivi‑muniei, e iakwa, aviani Yaubada vona‑dabedabeyei ivaniahei aitamoata deinake. Tupwai vahitau manimanini ana wava lioniV awai ibou‑potei.
33 Graças à sua fé conquistaram reinos, praticaram a justiça, viram se realizar as promessas. Taparam bocas de leões,
34 Ka kadu tupwai ai yabeyabena anani ikweu‑neiei, e tupwai havia ana tuta wayahina inama nihona inovo‑tawanei. Tupwai iaihanua, kate Yaubada ivaitei ibagibagi. Ka kadue tupwai havia ana tuta wayahina iate‑vatu‑vaine, e tau bwanibwani ai tau nau‑havia ivita‑vovoni‑neiei.
34 extinguiram a violência do fogo, escaparam ao fio de espada, triunfaram de enfermidades, foram corajosos na guerra e puseram em debandada exércitos estrangeiros.
35 Ka kadu tupwai vaivine yai vitumahana wayahia. Ka taui yai yoko avaha aninigai imini‑havine ivaniahe‑havinei.
35 Devolveram vivos às suas mães os filhos mortos. Alguns foram torturados, por recusarem ser libertados, movidos pela esperança de uma ressurreição mais gloriosa.
36 Ka tau vitumahana ai havia imamaei, ka ivi‑waipoei, ka yavunai wayahia ivunuvunui. Ka tupwai ai havia ipoyꞌ‑avini, iyohoni, e manua yohona nihenina ibouni, imamaei.
36 Outros sofreram escárnio e açoites, cadeias e prisões.
37 Tupwai ai havia itutu‑hanuhanu‑neiei ianiga, ka tupwai ai havia iaupwa‑nuei, ka tupwai inama wayahia inau‑vi‑anigi‑neiei. Ka tupwai eha ai kwama ahiahina. Wayahina, sipiV wagana o kadi gotiV wagana wayahina ivivi‑kwama ka yai maꞌ vita tau payapayaya deina, iuna tomotau ivi‑goyo‑neiei.
37 Foram apedrejados, massacrados, serrados ao meio, mortos a fio de espada. Andaram errantes, vestidos de pele de ovelha e de cabra, necessitados de tudo, perseguidos e maltratados,
38 Tau maꞌ tanopi‑naia goyona, ka tau vitumahanaia ahihi‑vainena. Eha nau‑wawani taui tau maꞌ tanopi nui imamae! Tupwai ini‑awana‑kavokavovo papani anata nihenia, kadu papani oyaoyana wayahia. Ka tupwai yai pai maꞌ guba o guni tanopia.
38 homens de que o mundo não era digno! Refugiaram-se nas solidões das montanhas, nas cavernas e em antros subterrâneos.
39 Ka Yaubada dewa‑haiawa tau vitumahanaia habuhabui wayahi, iuna taui yai dewa yai vitumahana si‑vinꞌ‑omanei! Kate unononi. Taui habuhabui eha Yaubada ya vona‑dabadaba pouna ita‑vaniahe tanopia. Taui inononi ana heta.
39 E, no entanto, todos estes mártires da fé não conheceram a realização das promessas!
40 Yaubada ya nuanua awaeha vovouna awaeha tutuaina vane‑tawanei. Ka kadueyei Yaubada ya nuanua itoka tau ekalesia tau vitumahana tuta nonova wayahina nui kavi‑yoko aitamoata, e taui nui kavi‑tau ahihikata.
40 Porque Deus, que tinha para nós uma sorte melhor, não quis que eles chegassem sem nós à perfeição {da felicidade}.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.