Gálatas 3

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Itomi me Galatia kwavakwavami! Ataina yami dewa ana dune aitam koiaka nau‑apoemi deina, e Vaneana Ahiahina uvihahaiei, kadu uvi‑putu viwavenena vitupu uvitumahanei. Tuta ataina wayahina uvitumahanei nau‑wawanimi tomotau unꞌ‑awaehei ininimi idabedabei, kadu nau‑wawanimi me Iudea ama Veimea uvi‑ateteyei. Nonova, Iesu yanꞌ aniga ai nahenahea mahemaheina wayahimia, ka unua‑haui, ka anꞌ anamana uanamanei ahiahina.
1 Ó gálatas insensatos! Quem os enfeitiçou? Jesus Cristo não lhes foi explicado tão claramente como se tivessem visto com os próprios olhos a morte dele na cruz?
2 Ka tuta ataina wayahina yau nuanua vi‑tanai aitamoata avi‑tanaiemi, ka nau‑wawanimi yau vona taina unau‑patei. Nonova Yaubada tauna Nuana Ahihinata venemi. Ka naona itomi yami dewa medeina? Kaiwadi, nonova me Iudea ama Veimea uvi‑muniei, e munia Yaubada yami dewa dueyei, e dewa‑haiawa, wayahina tauna Nuana venemi? Nuana omo wayahimia deinake? O kadi naona Iesu Vaneana Ahiahina uvitumahanei, e munia Yaubada tauna Nuana Ahihinata venemi deinake? Habuhabuka avaha kanamanei naona uvitumahanei, e yami vitumahana wayahina Yaubada tauna Nuana Ahihinata venemi.
2 Deixem-me perguntar apenas uma coisa: vocês receberam o Espírito porque obedeceram à lei ou porque creram na mensagem que ouviram?
3 Wayahina, ataina nuau vi‑tupatupa ananina wayahimia, ka eha atꞌ‑anamane aviani iuna uvi‑kwavakwava. Nonova tupua vovouna nuami nihenina uvaniahei Yaubada Nuana Ahihinata wayahina. Kate tuta ataina wayahina itomi unuanua aituhu me Iudea ama Veimea uvi‑ateteyei, akanai nuami vidoha‑yehai deina. Kate avonemi, itomi mwagemwage‑vainemi.
3 Será que perderam o juízo? Tendo começado no Espírito, por que agora procuram tornar-se perfeitos por seus próprios esforços?
4 Unuani. Nonova, avaha Nuana Ahihinata ya paisewa nihenimia uanamanei, itomi inahe ananina uvaniahei ami havia wayahia, iuna yami vitumahana mamaei. Yauke anuanua, aituhu anamana tanoi unuani ahiahina, vona ahiahina, tuta ataina nau‑wawanimi unua‑vinana yami vi‑nua‑dadanana vovouna wayahina.
4 Será que foi à toa que passaram por tantos sofrimentos? É claro que não foi à toa!
5 Yaubada tauna Nuana Ahihinata venemi, kadu Yaubada dewa‑bagibagina dedewei niwanimia ududueyei. Ika, tauna Nuana Ahihinata venemi, kate naona itomi eha ya Veimea uta‑vi‑munie, e munia ami nau‑pata wayahina uvaniahe deina. Eha‑ohota! Tauna Nuana Ahihinata venemi, iuna Iesu Vaneana Ahiahina uvitumahanei akanai.
5 Volto a perguntar: acaso aquele que lhes deu o Espírito e realizou milagres entre vocês agiu assim porque vocês obedeceram à lei ou porque creram na mensagem que ouviram?
6 Nau‑wawanimi Abaraham viviwavina unuani, iuna aitam pai dune ahiahina. Iginuma ivona,
6 Da mesma forma, “Abraão creu em Deus, e assim foi considerado justo”.
7 Wayahina, kana‑vona Abaraham natunatu‑hoina vivane taui Yaubada ivitumahanei. Yauke yau nuanua ananina nua‑uyana unꞌ‑anamane‑yehai.
7 Logo, os verdadeiros filhos de Abraão são aqueles que creem.
8 Nonova Yaubada dewaia habuhabui apa‑taputapuei Iginuma nihenina. Ka Iginuma‑naia voneka Yaubada ya nuanua taui eha me Iudea ivi‑tau tunutunuhi tauna matana iuna taui ivitumahanei. Ka Yaubada tauna ya nuanuana Abaraham haeyei, ivona,
8 As Escrituras previram esse tempo em que Deus declararia os gentios justos por meio da fé. Ele anunciou essas boas-novas a Abraão há muito tempo, quando disse: “Todas as nações da terra serão abençoadas por seu intermédio”.
9 Wayahina, aituhu aviyaivia Yaubada ivitumahanei, Abaraham Yaubada vitumahanei deina, akanai taui nau‑iaiava ivaniahei Yaubada wayahina, Abaraham deina.
9 Portanto, todos os que creem participam da mesma bênção que Abraão recebeu por crer.
10 Ka Iginuma nihenina ivona,
10 Contudo, os que confiam na lei para serem declarados justos estão sob maldição, pois as Escrituras dizem: “Maldito quem não se mantiver obediente a tudo que está escrito no Livro da Lei”.
11 Eha aitam koiaka ana pata Yaubada ya veimea vi‑ateteye, e munia vi‑tau tunutunuhina Yaubada matana deina. Iuna kadu aitam mataina ivona,
11 É evidente, portanto, que ninguém pode ser declarado justo diante de Deus pela lei. Pois as Escrituras dizem: “O justo viverá pela fé”.
12 Unononi. Yaubada ya Veimea eha ta‑vinꞌ‑omo vitumahana wayahina. Eha. Iginuma ivona,
12 A lei, porém, não é baseada na fé, pois diz: “Quem obedece à lei viverá por ela”.
13 Kate itoka aitamoata aitamoata avaha Veimeana katana‑bwegebwegei. Wayahina, Yaubada ya bwanata mamaei itoka habuhabuka wayahika. Kate udu! Iginuma kadu ivona,
13 Mas Cristo nos resgatou da maldição pronunciada pela lei tomando sobre si a maldição por nossas ofensas. Pois as Escrituras dizem: “Maldito todo aquele que é pendurado num madeiro”.
14 Wayahina, Yaubada ya vi‑nua‑hauhau kanꞌ‑anamane‑vidoha. Yaubada ya nuanua taui eha me Iudea naona Tau Ito‑yavuha Iesu ivitumahanei, e munia Nuana Ahihinata ivaniahei. Nonova Yaubada nau‑iaiavana Abaraham vona‑dabedabei, ka Iesu yana dewa etawana vo‑vi‑aiaia, e taui eha me Iudea kadue nau‑iaiavana ivaniahei deina.
14 Por meio de Cristo Jesus, os gentios foram abençoados com a mesma bênção de Abraão, para que recebêssemos, pela fé, o Espírito prometido.
15 Kadu aitam pai dune avenemi, e habuhabumi Yaubada ya dewana unꞌ‑anamanei. Itoka habuhabuka yaka dewa deina. Aituhu onoto ainua aitam dewa wayahina iawaehei, ka munia aituhu awaehana iginumi, akanai awaehana mamaei deina. Ka tau awaehai tau vanevaneneha ihonei iomo, e awaehana iaiavi, vivane inononi, inuani. Ka munia, nau‑wawani awaehana mamaei deina. Tau awaehaia eha ai pata vona aitam ivi‑nuia, kadu eha ai pata vona aitam inꞌ‑epa‑yavune. Eha. Medeina naona ainuaia iawaehei, akanai apaina awaehana mamaei deina. Aituhu apaina aitam onoto ya nuanua awaehana na‑vo‑vinei, eha ana pata. Aituhu tauna dewa‑dadani na‑vo‑vine, tau vanevanenehai imini niwania, e taui yana dewa ivito‑potei.
15 Irmãos, apresento-lhes um exemplo da vida diária. Ninguém pode anular ou fazer acréscimos a uma aliança irrevogável.
16 Ka unononi. Yaubada Abaraham vona‑dabedabei, ka awaehana Abaraham vaniahei, ka kadu Abaraham wanohina vaniahei deina. Yaubada eha ya vona‑dabadaba ta‑vene Abaraham wanowanohi wayahia, vivane taui me Iudea habuhabui wayahia. Eha. Yaubada ivona vivane Abaraham wanohina aitamoata nau‑iaiavana ya vona‑dabadaba wayahina vaniahei, vivane Tau Ito‑yavuha ana heta.
16 Pois bem, Deus fez a promessa a Abraão e a seu descendente. Observem que as Escrituras não dizem “a seus descendentes”, como se fosse uma referência a muitos, mas sim “a seu descendente”, isto é, Cristo.
17 Pai mini ananina taina. Naona Yaubada ya vona‑dabadaba boui Abaraham wayahina. Ka munia, ponimana ai yau 430 iakwa, Yaubada tauna ya Veimea me Isiraeli habuhabui venei, kate Yaubada ya nuanua dewana wayahina tunina. Tutana Veimeana omo, Veimeana eha ya vona‑dabadabana ta‑kweui, ka kadu Veimeana eha ya vona‑dabadabana ta‑vo‑vine. Eha. Avaha avonemi deina. Awaeha naona nau‑wawani mimini akanai.
17 É isto que quero dizer: a lei, que veio 430 anos depois, não pode anular a aliança que Deus estabeleceu com Abraão, pois nesse caso a promessa seria quebrada.
18 Wayahina, Yaubada ya nuanua naona vivane kavitumahanei, e munia tauna Nuana Ahihinata na‑veneka. Yaubada ya nuanua eha naona ya Veimea kavi‑ateteye, e munia Nuana Ahihinata na‑veneka. Aituhu deina, kana‑vona Yaubada ya vona‑dabadabana Abaraham wayahina eha aitam aviani. Ka kadu aituhu deina, Yaubada avaha ya vona‑dabadabana vo‑vinei. Kate Yaubada eha ta‑dewe deina.
18 Portanto, se a herança pudesse ser recebida pela obediência à lei, ela não viria pela aceitação da promessa. No entanto, Deus, em sua bondade, a concedeu a Abraão como promessa.
19 Naona, tauna ya vona‑dabadabana boui, ka munia tauna ya Veimea me Isiraeli venei. Ka ataina yau nuanua Veimeana iuna avo‑vi‑mahetemi unꞌ‑anamanei. Eha Yaubada ya nuanua Veimeana ya vona‑dabadabana na‑vo‑vine. Yaubada me Isiraeli Veimeana venei, iuna tauna ya nuanua taui yai dewa goyona inꞌ‑anamanei. Ka vona ahiahina, Veimeana me Isiraeli yawai veimeyei a itoava Abaraham wanohi‑nana omo, vivane tauna nau‑iaiavana ya vona‑dabadabana wayahina vaniahei.
19 Qual era, então, o propósito da lei? Ela foi acrescentada à promessa para mostrar às pessoas seus pecados. Mas a lei deveria durar apenas até a vinda do descendente prometido. Por meio de anjos, a lei foi entregue a um mediador.
20 Kate Yaubada tauna Natu‑hoina vona‑dabedabei, e Natu‑hoina kadu Yaubada. Wayahina, awaehana wayahina eha nau‑wawani tau vaneneha inononi, e apaina tomotau ainua iveimeye. Iuna Yaubada eha ainua, kate aitamoata.
20 O mediador, porém, só é necessário quando dois ou mais precisam chegar a um acordo, e Deus é um só.
21 Medeina kana‑vona Yaubada ya Veimea ka tauna ya vona‑dabadabana ainuaia wayahi? Kaiwadi, Yaubada ya Veimeana tauna ya vona‑dabadabana vo‑vinei? Eha‑ohota! Kadu ya Veimeana eha ya vona‑dabadabana ta‑nau‑seani. Eha aitam veimea ana pata yawai‑vavaha na‑veneka. Aituhu aitam veimea deina mamae, akanai memeanina Yaubada nꞌ‑apa‑vidovidoheka, iuna veimeana kavi‑ateteyei. Kate eha aitam veimea deina ta‑mamae.
21 Existe, portanto, algum conflito entre a lei e as promessas de Deus? De maneira nenhuma! Se a lei fosse capaz de nos conceder nova vida, seríamos declarados justos pela obediência a ela.
22 Iginuma voneka vivane goyona itoka tomotau habuhabuka tanopia yohonika. Kate Yaubada vona‑dabadabaka, aituhu aviyaivia Iesu Tau Ito‑yavuha ivitumahanei, akanai Yaubada nꞌ‑apa‑vidovidohei tauna matana.
22 Mas as Escrituras afirmam que somos todos prisioneiros do pecado, de modo que nós, os que cremos, recebemos a promessa de libertação apenas pela fé em Jesus Cristo.
23 Nonova a itoava tuta ataina wayahina Yaubada ya Veimea kadu yohonika deina. Kate ataina tuta Yaubada avaha vitumahana a etawana viwaveneka.
23 Antes que o caminho da fé se tornasse disponível, fomos colocados sob a custódia da lei e mantidos sob a sua guarda, até que essa fé fosse revelada.
24 Wayahina, taina kadueyei. Tuta nonova a itoava Tau Ito‑yavuha vinꞌ‑omo wayahina, Yaubada ya Veimeana veimeyeka, kadu viwaveneka itoka eha aka pata veimeana kavi‑munie tunuhina. Kate tuta ataina wayahina, aituhu Iesu kavitumahanei, akanai Yaubada apa‑vidovidoheka tauna matana.
24 Em outras palavras, a lei foi nosso guardião até a vinda de Cristo; ela nos protegeu até que, por meio da fé, pudéssemos ser declarados justos.
25 Tuta ataina vitumahana ana tuta. Wayahina, tuta ataina wayahina Veimeana eha ana pata na‑veimeyeka.
25 Agora que veio o caminho da fé, não precisamos mais da lei como guardião.
26 Tutana Iesu kavitumahanei, auyewana wayahina Yaubada awaeheka itoka tauna natunatuna.
26 Pois todos vocês são filhos de Deus por meio da fé em Cristo Jesus.
27 Nonova itomi eha Iesu nui uta‑mamae deina. Ka ataina itomi avaha Iesu nihenina umamaei ami bapitaiso wayahina, ka kadu itomi avaha Iesu uweteni ami kwama uweteweteni deina.
27 Todos que foram unidos com Cristo no batismo se revestiram de Cristo.
28 Wayahina, aituhu avaha Tau Ito‑yavuha kaweteni, tuta ataina wayahina kana‑vona avi tuta itoka tau ekalesia kadudueyeka, eha aka pata me Iudea kadudueye, ka kadu eha aka pata me Girisi kadudueye. Eha aitam tau paisewa yohoyohonina kadudueye, ka kadu eha aitam onoto ananina kadudueye. Eha aitam onoto kadudueye, ka kadu eha aitam vavine kadudueye. Eha. Ataina itoka tau ekalesia habuhabuka Iesu ininina hutana. Wayahina, avi tuta kadudueyeka, akanai nau‑wawanika Tau Ito‑yavuha kadudueyei.
28 Não há mais judeu nem gentio, escravo nem livre, homem nem mulher, pois todos vocês são um em Cristo Jesus.
29 Wayahina, aituhu aviyaivia wayahimia Tau Ito‑yavuha nihenina umamaei, vivane tauna ininina hutana, vona ahiahina, taumi habuhabumi Abaraham wanohi‑nana nihenina umamaei. Ka kadu aviani Yaubada Abaraham wanohi‑nana vona‑dabedabei, akanai, itomi dewaia habuhabui uvaniahei, unu‑tauna amana yana gabu vaniahei aitamoata deina.
29 E agora que pertencem a Cristo, são verdadeiros filhos de Abraão, herdeiros dele segundo a promessa de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.