Gálatas 2
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs BKJ
1 Wayahina ponimana ai yau 14 iakwa, avane‑havine Ierusalem wayahina. Ka tuta‑nana wayahina yaiau ainua nui avane, vivane Banabasi ka Titusi, tauna aitam tau vitumahana eha me Iudea wayahiaia.
1 Então, catorze anos depois, eu subi outra vez a Jerusalém com Barnabé, levando também Tito comigo.
2 Naona Yaubada yau ava nihenina voneu, nau‑wawaniu avane Ierusalem wayahina, e ekalesia a tau eta‑naonao tenoke mataia avo‑vi‑mahetei inꞌ‑anamanei, medeina Vaneana Ahiahina anaunau‑waheyei taui eha me Iudea wayahia. Ka Yaubada ya nuanua matataui avo‑vi‑mahetei, e habuhabui inꞌ‑anamanei ahiahina. Ka yau nuanua yau ipupu inononi, e iawaehei tunutunuhina.
2 E subi por causa de uma revelação, e comuniquei-lhes o evangelho que prego entre os gentios, porém particularmente aos que eram de reputação, a fim de eu não correr ou de não ter corrido em vão.
3 Ka taui inononi, ka habuhabuka kadueyei, iawaehei aitamoata deina. Iuna Titusi aitam me Girisi ka eha yanꞌ aidaba. Kate udu! Taui me Iudea eha ita‑veimeyeai Titusi ininina adabe. Eha. Taui iawaehei tauna avaha tau ekalesia‑hoina akanai.
3 Mas nem Tito, que estava comigo, sendo grego, foi obrigado a circuncidar-se;
4 Dewana Titusi wayahina vinꞌ‑omo iuna tupwai tomotau ivi‑heyoheyo itoai me Iudea yama dewa‑dabadaba wayahina. Taui eha tau ekalesia‑hoi, kate taui me Iudea ai heta. Kate ivitupu, ivonavona ivi‑tau ekalesia. Ka taui yai nuanua itoai tau ekalesia‑hoiai yama dewa idudueyei, ka kadu yama ipupu inononi. Ka aituhu memeanina ivitavitai, akanai idewa‑dadani tau ekalesia habuhabui Tau Ito‑yavuha nihenina iveimeyeai me Iudea yama dewa tutuaina avi‑munie. Iuna yai nuanua ananina avi‑tau paisewa‑kavokavovo taui wayahi, e yawaiai iveimeyei.
4 e isso por causa da presença dos falsos irmãos, desconhecedores, que secretamente introduziram-se entre nós para espionar a liberdade que temos em Cristo Jesus, a fim de nos escravizar;
5 Kate itoai eha taui yai ipupuna ata‑nononi. Ka taui yai nuanua dewa tutuaina wayahina awaehei, itomi eha me Iudea nau‑wawanimi naona yami aidaba mamaei, e munia ami pata uvi‑tau ekalesia‑hoimi. Kate itoai abagibagi, ka yai nuanuana avihahaiei. Iuna yama nuanua vona tunutunuhina Vaneana Ahiahina nihenina mamaei taumi eha me Iudea wayahimia.
5 aos quais não nos sujeitamos nem por uma hora; a fim de que a verdade do evangelho permanecesse convosco.
6 Wayahina, ataina tuta avonemi unononi. Tau eta‑naonao ekalesia Ierusalem wayahina, taui me Iudea, kadue yauke me Iudea. Ka itoai habuhabuai avaha awaehei aitamoata vaneana anaunau‑waheyei vivane vaneana tunutunuhina, kadu Vaneana Ahiahina. (Kaiwadi, taui anani, ka yauke kikitu, o kadi habuhabuai ananiai. Eha atꞌ‑anamane. Dewana eha aitam aviani wayahiu. iuna eha aitam onoto ananina Yaubada matana.) Ka tau eta‑naonao‑naia eha yai nuanua kadu aitam vona yau nau‑wahe wayahina ivi‑nuia, kate iawaehei akanai tunutunuhina ana noe deina.
6 Mas quanto aos que pareciam ser alguma coisa, (o que quer que eles fossem, nenhuma diferença faz para mim: nada me importa; Deus não se deixa levar pela aparência do homem) pois aqueles que pareciam ser alguma coisa quando reunidos nada me acrescentaram,
7 Nonova Iesu Tau Ito‑yavuha Pita honei, e veimeyei tauna me Iudea naunau‑wahei. Ka tau eta‑naonao ekalesia Ierusalem wayahina iawaehei aitamoata, nonova Iesu Tau Ito‑yavuha honeu, e veimeyeu yauke taui eha me Iudea anaunau‑wahei aitamoata deina.
7 antes, pelo contrário, quando viram que o evangelho da incircuncisão me foi confiado, assim como o evangelho da circuncisão foi confiado a Pedro;
8 Vona ahiahina, Yaubada Pita veimeyei tauna vi‑tau hae ananina taui yai aidaba mamaei wayahia. Kadue deina, Yaubada veimeyeu yauke avi‑tau hae ananiu taui eha yai aidaba wayahia.
8 (porque aquele que operou eficazmente em Pedro para o apostolado da circuncisão, o mesmo operou também em mim para com os gentios);
9 Wayahina, Iamesa, ka KepasiV, kadu Ioni, aitonu anani, ohona anani ekalesia Ierusalem wayahina deina, taui nimau isi‑putui, kadu Banabasi nimana isi‑putui, e iawaeheai avi‑yaiana deina. Iuna itoai habuhabuai paisewa aitamoata apaipaisewa. Ka habuhabuai awaehei aitamoata taui iomomo me Iudea wayahia, inaunau‑wahei, kadu awaehei yauke Banabasi ama inua aomomo taui eha me Iudea wayahia, anaunau‑wahei.
9 e quando Tiago, Cefas e João, que pareciam ser os pilares, perceberam a graça que me foi dada, deram a mim e a Barnabé suas mãos direitas em sinal de comunhão; nós iríamos aos gentios e eles aos circuncidados.
10 Ka kadu tau eta‑naonao‑naia yai nuanua ananina aitamoata, vivane yauke Banabasi ama inua nau‑wawaniai tau payapayaya anuanuani, aivaitei, e vonana aitamoata itomani wayahiaia. Ka dewana wayahina kadu yauke yau nuanua aitamoata deina.
10 Recomendaram-nos apenas que nos lembrássemos dos pobres; justamente o que eu também estava determinado a fazer.
11 Ka aitam tuta munia, KepasiV omo wayahiua meagai Anitioki wayahina, ka tuta‑nana wayahina nau‑wawaniu avo‑vi‑tunuhi tauna matana. Iuna tauna ya dewana eha tunuhina. Ya dewana taina deina.
11 Quando, porém, Pedro foi para Antioquia, me opus a ele face a face, porque ele era reprovável.
12 Aitam veimea tutuaina itoai me Iudea wayahiaia ivona, “Aituhu aviyaivia eha yai aidaba, eha nau‑wawanimi nui unꞌ‑am.” Ka Iesu ya mini‑havine munia, akanai dewa vovouna, vivane nui kamam. Ka naona KepasiV omo Anitioki wayahina, tauna dewa vovouna vi‑muniei, ka taui eha yai aidaba nui amam akanai.
12 Porque, antes de chegarem alguns da parte de Tiago, ele comia com os gentios; mas, quando aqueles vieram, ele retirou-se e separou-se deles, temendo os que eram da circuncisão.
13 Ka mani tau ekalesia Anitioki wayahina imamaei, ka taui yai tupua me Iudea. Ka taui KepasiV nui inau‑hohona ivi‑putu dewa tutuaina ivi‑muni‑havinei. Ka deina ivitupu ivonavona, “Itoai me Iudea itomi eha me Iudea avane‑tawanemi.” Ka mani me Iudea imamaei Anitioki wayahina, ka taui avaha KepasiV yana dewa idueyei, e ivi‑putu yana dewa ivi‑muniei. Ka kadu au niau Banabasi taui nui vi‑putu dedewei deina. Tauna anꞌ ayaunena nau‑wawani dewa vovouna vihahaiei, ka vi‑putu dewa tutuaina vi‑muni‑havinei.
13 Os demais judeus se afastaram como ele, de modo que mesmo Barnabé foi levado por eles a essa dissimulação.
14 Kate yauke adudueyei Vaneana Ahiahina anꞌ anamana inau‑haviei yai dewaia wayahina. Wayahina, yauke KepasiV avonei habuhabuai mataia, avona, “Wamke me Iudea aitam. Kate ponimana habuhabuna iakwa wamke aka veimea tutuaina eni‑tawanei. Ka nonova a itoava tuta ataina wayahina, wamke yawaim taui eha me Iudea yawai deina. Kate ataina tuta evonavona taui eha me Iudea wayahia taui nau‑wawani me Iudea aka Veimea tutuaina ivi‑putu ivi‑muni‑waiwaiei. Wamke yam dewana eha tunuhina.”
14 Mas, quando vi que eles não andavam corretamente segundo a verdade do evangelho, eu disse a Pedro diante de todos eles: Se tu, sendo judeu, vives como os gentios, e não como os judeus, como obrigas os gentios a viverem como os judeus?
15 Akanai ka, yauke habuhabui avo‑vi‑mahetei deina, avona,
15 Nós que somos naturalmente judeus, e não pecadores dentre os gentios;
16 Ka itoai tau ekalesia me Iudea avaha anamane‑yehai eha ama pata avi‑tau tunutunuhiai Yaubada matana tauna ya Veimea avi‑muniei wayahina. Eha‑ohota. Yama etawana aitamoata mamaei yama vidoha wayahina, vivane yama vitumahana Iesu Tau Ito‑yavuha wayahina. Iuna etawana aitamoata mamaei tomotau habuhabuka yaka vidoha wayahina, ana heta yaka vitumahana Iesu Tau Ito‑yavuha wayahina.
16 sabemos que um homem não é justificado pelas obras da lei, mas pela fé de Jesus Cristo, nós também cremos em Jesus Cristo, para que pudéssemos ser justificados pela fé de Cristo, e não pelas obras da lei, porque pelas obras da lei nenhuma carne será justificada.
17 Unuani. Nonova itomi tau ekalesia me Iudea uvonavona Tau Ito‑yavuha uvitumahanei, kate tuta ataina wayahina uvonavona tomotau nau‑wawani yai aidaba mamaei, kadue taui nau‑wawani me Iudea ama veimea tutuaina aitamoata aitamoata ivi‑muniei, e Yaubada na‑ito‑yavuhi deina. Yami ipupu taina anꞌ anamana Iesu tau vitupu aitam, ka nonova tauna ya vitupu uvitumahanei. Ka dewana wayahina dewa goyona vinꞌ‑omo, iuna taui eha me Iudea nui uamam. Vavaneiu, itomi unuanua deina, kate yami nuanua taina banana. Iesu eha yami goyona iuna.”
17 Porém, se enquanto procuramos ser justificados por Cristo, nós mesmos também formos achados pecadores, por acaso seria Cristo o ministro do pecado? De forma alguma.
18 Iesu aitam nuanua vovouna viwaveneka vivane kavitumahanei, e tauna na‑ito‑yavuhika. Aituhu yauke nuanuana vovouna ani‑tawanei, ka aituhu amavina nuanuana tutuaina wayahina, akanai tomotau aviwavenei yau dewa eha tunuhina deina.
18 Se torno a construir as coisas que eu destruí, eu faço de mim mesmo um transgressor.
19 — ausente —
19 Porque eu, pela lei, estou morto para a lei, para que eu possa viver para Deus.
20 — ausente —
20 Estou crucificado com Cristo, não obstante, eu vivo, porém, não eu, mas Cristo vive em mim. E a vida que agora vivo na carne, vivo-a pela fé do Filho de Deus, que me amou, e entregou-se a si mesmo por mim.
21 Wayahina, eha nau‑wawaniu Yaubada yanꞌ am‑venena awawaehina avihahaie, amavina tauna ya Veimea wayahina. Iuna aituhu yauke au pata Veimeana avi‑ateteyei, ka aituhu au pata avi‑tau tunutunuhina Yaubada matana deina, vona ahiahina, Iesu aniga‑kavovo wayahiu!
21 Não negligencio a graça de Deus, pois se a justiça vem pela lei, então Cristo morreu em vão.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.