Mateus 25

Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 ⸤Aku nimba kene, Yesos-ni yunu kelepa ombá mele ung mare wasie nimba kene nimba mele:⸥ “⸤Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa wale tale-sipa mana mania ombá kene⸥ Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba akili i-sipa mele: “Yi te ambu liimba uluma yambuma wasie tingíndu yambu kanuma máku toku muluringna yili ombá tirim kene piliiku kene ‘Sumbulsuli ombá.’ niku ambu-wenipu rurepunga tale eninga tepi-llamuma liiku “Yu kupulanum-na liimulú.” niku puring.
1 Então o Reino dos céus será semelhante a dez virgens, que saíram com suas lâmpadas ao encontro do esposo.
2 Ambu-wenipu kanumanga angere te-guli piliipa kungnjuli naa pílima sunduku muluring; angere te-guli piliipa kungnjuli pílima muluring.
2 Cinco dentre elas eram tolas e cinco, prudentes.
3 Piliipa kungnjuli naa pili sunduku muluring ambu-wenipuma-ni eninga tepi-llamuma meku puring akiliinga-pe llam karasin wasie naa meku puring.
3 Tomando suas lâmpadas, as tolas não levaram óleo consigo.
4 Akiliinga-pe piliipa kungnjuli pili muluringma-ni karasin kene eninga tepi-llamuma kene meku puring.
4 As prudentes, todavia, levaram de reserva vasos de óleo junto com as lâmpadas.
5 Ambu liimba yili wela naa urumeliinga ambu-wenipuma pali uru urum-na uru piring.
5 Tardando o esposo, cochilaram todas e adormeceram.
6 Kanu-kene anjunga-yandunga mambu nangale te omba nimba mele: “Ambu liimba yili okum piliai! Kupulanum-na liangi wai!” nirim.
6 No meio da noite, porém, ouviu-se um clamor: Eis o esposo, ide-lhe ao encontro.
7 Kanu-kene ambu-wenipuma suru niku ola molku tepi-llam ‘Lakupa nupili.’ niku kanduring.
7 E as virgens levantaram-se todas e prepararam suas lâmpadas.
8 Piliipa kungnjuli naa pili muluring ambuma-ni piliipa kungnjuli pili muluring ambumandu niku mele: “Oliunga tepi-llamuma kumbulkumeliinga eninga karasin mare oliu liiku munduku sai.” niring kene
8 As tolas disseram às prudentes: Dai-nos de vosso óleo, porque nossas lâmpadas se estão apagando.
9 piliipa kungnjuli pili muluringma-ni pundu toku niku mele: “Karasin eni kene oliu kene kapula naa temba akiliinga eni stoana puku eninga taropu toku lii-pai.” niring.
9 As prudentes responderam: Não temos o suficiente para nós e para vós; é preferível irdes aos vendedores, a fim de o comprardes para vós.
10 Kanu-kene stoana taropu toku liingíndu puring kene ambu liimba yili urum. Kanu-kene yi ambu liimbaliinga langi akuna nungíndu máku turing yambuma, piliipa kungnjuli pili muluring ambu-wenipuma kene wasie lkuna sukundu puring. Kanu-kene lku-kuna toku gi siku langi noku muluring.
10 Ora, enquanto foram comprar, veio o esposo. As que estavam preparadas entraram com ele para a sala das bodas e foi fechada a porta.
11 Penga langi noku molangi ambu-wenipu stoana puringma oku kene niku mele: “Auliele, Auliele, oliu wamili kuna lii.” niring.
11 Mais tarde, chegaram também as outras e diziam: Senhor, senhor, abre-nos!
12 Akiliinga-pe yu-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: Na eninga bima naa piliiker. ⸤Ulsu molemelema kapula lkundu naa ungí.⸥” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo: não vos conheço!
13 ⸤Aku nimba kene yu-ni alsupa nimba mele:⸥ “Aku-sipa tembaliinga Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa ombá enale kepe eni naa piliiku, ipulam-ui ombá mola tanguli ombá mola, sumbulsuli ombá mola, akili naa piliilimiléliinga ‘yu ombá.’ niku nokuku konjuku molai.” ⸤nirim.⸥
13 Vigiai, pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 ⸤Aku-sipa nimba kene Yesos-ni ung-eku te wasie topa kene nimba mele:⸥ “⸤Pulu Yili-ni yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú akili⸥ i-sipa meleko: “Yi te kolea tenga-lupa pupa molumbandu yunga kendemande-yima “Wai.” nimba yunga mélema “Nokunjai.” nimba kene,
14 Será também como um homem que, tendo de viajar, reuniu seus servos e lhes confiou seus bens.
15 enini kongun telemele mele piliipa apurupa yunga mélema enini moke tepa kene yi te ku-moni paip-tausen kina mele sipa, te ku-moni tu-tausen kina mele sipa, te wan-tausen kina mele sirim. Aku tepa kene yu purum.
15 A um deu cinco talentos; a outro, dois; e a outro, um, segundo a capacidade de cada um. Depois partiu.
16 Yi paip-tausen kina liirimele sumbi-sipa pupa ku-moni kanili-ni méle taropu topa kene, ku-moni paip-tausen kina ola-buluna panjipa pupa liirim.
16 Logo em seguida, o que recebeu cinco talentos negociou com eles; fê-los produzir, e ganhou outros cinco.
17 Aku-sipako yi tu-tausen kina liirimele ola-buluna panjipa tu-tausen kina pupa liirim.
17 Do mesmo modo, o que recebeu dois, ganhou outros dois.
18 Akiliinga-pe wan-tausen kina liirimele pupa ‘Mo tambu.’ nimba yu-ni mana mania kusi ukupa yunga nukuli yilinga kuli kusi turum.
18 Mas, o que recebeu apenas um, foi cavar a terra e escondeu o dinheiro de seu senhor.
19 Kanu-kene kaliimbu mare pulele omba purum kene kendemande-yi kanumanga nukuli yili omba eninindu nimba mele: “Ku-monima eni tiring mele kanambu liiku ora sai.” nirim.
19 Muito tempo depois, o senhor daqueles servos voltou e pediu-lhes contas.
20 Kanu-kene paip-tausen kina liirim yili-ni paip-tausen kina ola-buluna panjipa liirimele memba omba kene nimba mele: “Auliele, nu-ni na paip-tausen kina sirinu kanili. Na-ni paip-tausen kina ola-buluna panjipa pupu liirindele i ambulkur kanui.” nirim.
20 O que recebeu cinco talentos, aproximou-se e apresentou outros cinco: - Senhor, disse-lhe, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.'
21 Nukuli yili-ni yunundu nimba mele: “Kendemande-yi kaiéle, aima kapula tirinu. Kongun mele-wele mele sirindele nu-ni teku konjuruneliinga “Nu-ni nanga méle pulele nokunjani.” nimbáliinga nu okunu na-kene wasie tapú-topulu numanu sipu molambili ui.” nirim.
21 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
22 Yi tu-tausen kina liirim yili yu kepe omba kene nimba mele: “Auliele, nu-ni na tu-tausen kina sirinu kanili. Na-ni tu-tausen kina ola-buluna panjipu liirindele i ambulkur kanui.” nirim.
22 O que recebeu dois talentos, adiantou-se também e disse: - Senhor, confiaste-me dois talentos; eis aqui os dois outros que lucrei.
23 Yunga nukuliele-ni yunundu nimba mele: “Kendemande-yi kaiéle, aima kapula tirinu. Kongun mele-wele mele sirindele nu-ni teku konjuruneliinga nanga méle pulele “Nu nokunjani.” nimbáliinga nu oku na-kene wasie tapú-topu numanu sipu molambili ui.” nirim.
23 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
24 Kanu-kene wan-tausen kina liirim yili kepe omba kene nimba mele: “Auliele, na-ni piliipu kene, ‘Nu méle taropu tondulu munduku tokunu ‘Ku-moni liipu nosumbaliinga yambuma mindili núngi lem kapulako.’ nikunu ⸤kendemande-yambuma ‘Kongun mindili siku teangi.’ niku sikunu, enini méle koltale sikunu mélema pali nu-nunu mindi liillu yili;⸥ punie yambuma-ni panjinjilimele kene nu-nunu langi mélema we ukuku liikunu; rais-witeliinga kilu kene mongsele yambu wema-ni kilu toku apurunjulimele kene nu-nunu rais-wit mongma we liillu mele.’ na piliirindu.
24 Veio, por fim, o que recebeu só um talento: - Senhor, disse-lhe, sabia que és um homem duro, que colhes onde não semeaste e recolhes onde não espalhaste.
25 ⸤Aku-sikunu telláliinga⸥ na-ni nu mundu-mong tenjipu na pupu nunga ku-moni na sirinele mana mania kusi turundu. Ku-moni kanili i ambulkur kanui. Nunga ku-moni ili nunu siker lii.” nirim.
25 Por isso, tive medo e fui esconder teu talento na terra. Eis aqui, toma o que te pertence.
26 Aku nirim kene piliipa kene nukuli yili-ni yunundu pundu topa nimba mele: “Teku kis-sili kendemande-yi kisele, nu-ni piliikunu kene, ‘Punie yambuma-ni panjinjilimele kene akuna na-nanu langi mélema we ukupu liipu; rais-witeliinga kilu kene mongsele yambu lupama-ni apurunjulimele kene na-nanu rais-wit we liiliu.’ niku piliirinu lem.
26 Respondeu-lhe seu senhor: - Servo mau e preguiçoso! Sabias que colho onde não semeei e que recolho onde não espalhei.
27 Aku-siku piliikunu kene nanga ku-monele ku-beng lkuna nosilkinanje kapula. Aku telkenanje na ombu nanga kuli wendu liipu kene ku-moni laye-sele ola panjiku silkimela liilkáko.” ⸤nirim.⸥
27 Devias, pois, levar meu dinheiro ao banco e, à minha volta, eu receberia com os juros o que é meu.
28 ⸤Kendemande-yi kanilindu aku-sipa nimba pora sipa kene yu-ni we-kendemande-yimandu nimba mele:⸥ “Yi ili tepa kis-sirimeliinga yunga kuli wendu liiku kene ten-tausen kina ambulkum yili sai.” ⸤nirim.⸥
28 Tirai-lhe este talento e dai-o ao que tem dez.
29 “Mélema nosilimú yambale na-ni mare wasie simbu, yu aima pulele nosimba. Akiliinga-pe mélema naa nosilimú yambale yu nosilimúma kepe wendu liimbáliinga aku-siku teku kene,
29 Dar-se-á ao que tem e terá em abundância. Mas ao que não tem, tirar-se-á mesmo aquilo que julga ter.
30 kendemande-yi kisele sumbulú túlina liiku paka toku pena mundai. Akuna yambuma aima mindili noku kene kola teku mindili siku mulungí.” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
30 E a esse servo inútil, jogai-o nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 ⸤Aku nimba kene yu penga alsupa omba temba mele nimba kene nimba mele:⸥ “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yunga tondulu talang puliele-kene omba kene, yunga mulú-koleana angkellama-kene pali ungí kene tondulu talang púlina sukundu yi nuim king polale lembana yu molumba.
31 Quando o Filho do Homem voltar na sua glória e todos os anjos com ele, sentar-se-á no seu trono glorioso.
32 Yunga kumbi-kerina ma-koleana yambuma pali liiku máku tunjingí. Kanu-kene kung tápu tili yi te-ni yunga kungma apurupa kene kung-sipsipma lupa liipa mundupa, kung-memima lupa liipa mundulimú mele aku-sipa Yi Nuim Kingele-ni yambu máku toku mulungíma apurupa kene,
32 Todas as nações se reunirão diante dele e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos.
33 yambu kung-sipsipma mele mulungíma yunga ki-bokundu liipa mundupa, kung-memima mele mulungíma yunga ki-tarukundu liipa mundumba.
33 Colocará as ovelhas à sua direita e os cabritos à sua esquerda.
34 Aku tepa kene, yu-ni yunga ki-bokundu mulungí yambumandu nimba mele: “Na engle-ni kulurundu kene eni na langi siring. Na no waka kulurundu kene eni no kolku siring. Na lku-poning urundu kene eni na “Wasie molamili ui.” niring. Na púla-bale naa panjipu giu-gau andurundu kene mulumbale te siring. Na kuru turum kene nukuring. Na ka-lkuna pirindu kene oku kanuring. Tata-ni ‘Eni molku konjangi.’ nirimeliinga numanu kaí pípili molemele yambuma, eni ulu akuma na-kene tiring akiliinga, ya oku, ui mulú-masele naa lipili Tata-ni yu nokumba koleana eni-kene wasie ‘Tapú-topu molomulú.’ nimba, nimba panjurum koleana sukundu wai.” nimbá.
34 Então o Rei dirá aos que estão à direita: - Vinde, benditos de meu Pai, tomai posse do Reino que vos está preparado desde a criação do mundo,
35 — ausente —
35 for I hungered, and ye gave me to eat; I thirsted, and ye gave me to drink; I was a stranger, and ye took me in;
36 — ausente —
36 naked, and ye clothed me; I was ill, and ye visited me; I was in prison, and ye came to me.
37 Aku-sipa nimbá kene piliikuliinga sumbi-nili yambuma-ni pundu toku yunundu niku mele: “Auliele, te-kene nu engle-ni kulurunu-na kanupu kene nu langi sirimuluye? Te-kene nu no waka kulurunu-na kanupu kene nu no kolupu sirimuluye?
37 Then shall the righteous answer him saying, Lord, when saw we thee hungering, and nourished thee; or thirsting, and gave thee to drink?
38 Nu yi-poningele tena mulurunu kene kanupu kene “Lkuna lkundu molamili ui.” nirimuluye? Mulumbale naa pakukunu giu-gau andurunu-na nu tena kanupu kene mulumbale sirimuluye?
38 and when saw we thee a stranger, and took thee in; or naked, and clothed thee?
39 Nu kuru turum kene kepe, ka-lkuna pirinu kene kepe, te-kene ombu kanurumuluye?” ningí.
39 and when saw we thee ill, or in prison, and came to thee?
40 ⸤Aku-siku ningí kene⸥ Yi Nuim Kingele-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “I niker mele i nanga anginipili bi naa mululi te kepe liiku tapunjuring akili na liiku tapunjuring.” niker.” nimbá.
40 And the King answering shall say to them, Verily, I say to you, Inasmuch as ye have done it to one of the least of these my brethren, ye have done it to me.
41 Kanu-kene yunga ki-tarukundu mulungí yambumandu nimba mele: “Pulu Yili-ni ‘Eni molku kis-sangi.’ nilimú yambuma, na engle-ni kulurundu kene eni na langi te naa siring. Na no waka kulurundu kene eni na ‘no nambu.’ niku kolku naa siring. Na lku-poningele urundu kene na “Wasie molamili ui.” naa niring. Na mulumbale te naa pakupu giu-gau andurundu kene na mulumbale te naa siring. Na kuru turum kene na naa nukuring. Na ka-lkuna pirindu kene na naa oku kanuring. ⸤Eni na aku-siku naa liiku tapunjuring⸥ akiliinga eni nanga kumbi-kerina naa oku anju puku, ⸤kurumanga nuim⸥ depollale kene yunga angkellama kene eninga tepi te nomba pepa mindi pulimú pumba tepi kalunjurundu akuna anju pai.” nimbá.
41 Then shall he say also to those on the left, Go from me, cursed, into eternal fire, prepared for the devil and his angels:
42 — ausente —
42 for I hungered, and ye gave me not to eat; I thirsted, and ye gave me not to drink;
43 — ausente —
43 I was a stranger, and ye took me not in; naked, and ye did not clothe me; ill, and in prison, and ye did not visit me.
44 Aku-sipa nimbá kene piliiku kene yambu kanuma-ni kepe pundu toku niku mele: “Auliele, nu engle-ni kulurunu kene kepe, no waka kulurunu kene kepe, nu poning leku urunu kene kepe, giu-gau andurunu kene kepe, kuru turum kene kepe, ka-lkuna pirinu kene kepe, oliu-ni nu aku-siku mulurunu kene te-kene kanupu kene nu naa liipu tapunjurumuluye?” ningí.
44 Then shall *they* also answer saying, Lord, when saw we thee hungering, or thirsting, or a stranger, or naked, or ill, or in prison, and have not ministered to thee?
45 ⸤Aku-siku ningí kene⸥ yu-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: Eni nanga anginipili yambu imanga bi naa mululi te naa liiku tapunjuring aku-kene na naa-ko liiku tapunjuring.” nimbá.
45 Then shall he answer them saying, Verily I say to you, Inasmuch as ye have not done it to one of these least, neither have ye done it to me.
46 “Kanu-kene ⸤teku kis-silimele⸥ yambu kanuma puku kam-kamu molku kis-siku mindi puli koleana pungí, akiliinga-pe sumbi-nili yambuma puku kam-kamu molku konjuku mindi puli koleana pungí.” ⸤nimba Yesos-ni⸥ nirim.
46 And these shall go away into eternal punishment, and the righteous into life eternal.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.