Mateus 25

Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 ⸤Aku nimba kene, Yesos-ni yunu kelepa ombá mele ung mare wasie nimba kene nimba mele:⸥ “⸤Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa wale tale-sipa mana mania ombá kene⸥ Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba akili i-sipa mele: “Yi te ambu liimba uluma yambuma wasie tingíndu yambu kanuma máku toku muluringna yili ombá tirim kene piliiku kene ‘Sumbulsuli ombá.’ niku ambu-wenipu rurepunga tale eninga tepi-llamuma liiku “Yu kupulanum-na liimulú.” niku puring.
1 Jesus disse:
2 Ambu-wenipu kanumanga angere te-guli piliipa kungnjuli naa pílima sunduku muluring; angere te-guli piliipa kungnjuli pílima muluring.
2 Cinco eram sem juízo, e cinco eram ajuizadas.
3 Piliipa kungnjuli naa pili sunduku muluring ambu-wenipuma-ni eninga tepi-llamuma meku puring akiliinga-pe llam karasin wasie naa meku puring.
3 As moças sem juízo pegaram as suas lamparinas, mas não levaram óleo de reserva.
4 Akiliinga-pe piliipa kungnjuli pili muluringma-ni karasin kene eninga tepi-llamuma kene meku puring.
4 As ajuizadas levaram vasilhas com óleo para as suas lamparinas.
5 Ambu liimba yili wela naa urumeliinga ambu-wenipuma pali uru urum-na uru piring.
5 Como o noivo estava demorando, as dez moças começaram a cochilar e pegaram no sono.
6 Kanu-kene anjunga-yandunga mambu nangale te omba nimba mele: “Ambu liimba yili okum piliai! Kupulanum-na liangi wai!” nirim.
6 — À meia-noite se ouviu este grito: “O noivo está chegando! Venham se encontrar com ele!”
7 Kanu-kene ambu-wenipuma suru niku ola molku tepi-llam ‘Lakupa nupili.’ niku kanduring.
7 — Então as dez moças acordaram e acenderam as suas lamparinas.
8 Piliipa kungnjuli naa pili muluring ambuma-ni piliipa kungnjuli pili muluring ambumandu niku mele: “Oliunga tepi-llamuma kumbulkumeliinga eninga karasin mare oliu liiku munduku sai.” niring kene
8 Aí as moças sem juízo disseram às outras: “Deem um pouco de óleo para nós, pois as nossas lamparinas estão se apagando.”
9 piliipa kungnjuli pili muluringma-ni pundu toku niku mele: “Karasin eni kene oliu kene kapula naa temba akiliinga eni stoana puku eninga taropu toku lii-pai.” niring.
9 — “De jeito nenhum”, responderam as moças ajuizadas. “O óleo que nós temos não dá para nós e para vocês. Se vocês querem óleo, vão comprar!”
10 Kanu-kene stoana taropu toku liingíndu puring kene ambu liimba yili urum. Kanu-kene yi ambu liimbaliinga langi akuna nungíndu máku turing yambuma, piliipa kungnjuli pili muluring ambu-wenipuma kene wasie lkuna sukundu puring. Kanu-kene lku-kuna toku gi siku langi noku muluring.
10 — Então as moças sem juízo saíram para comprar óleo, e, enquanto estavam fora, o noivo chegou. As cinco moças que estavam com as lamparinas prontas entraram com ele para a festa do casamento, e a porta foi trancada.
11 Penga langi noku molangi ambu-wenipu stoana puringma oku kene niku mele: “Auliele, Auliele, oliu wamili kuna lii.” niring.
11 — Mais tarde as outras chegaram e começaram a gritar: “Senhor, senhor, nos deixe entrar!”
12 Akiliinga-pe yu-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: Na eninga bima naa piliiker. ⸤Ulsu molemelema kapula lkundu naa ungí.⸥” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
12 — O noivo respondeu: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: eu não sei quem são vocês!”
13 ⸤Aku nimba kene yu-ni alsupa nimba mele:⸥ “Aku-sipa tembaliinga Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa ombá enale kepe eni naa piliiku, ipulam-ui ombá mola tanguli ombá mola, sumbulsuli ombá mola, akili naa piliilimiléliinga ‘yu ombá.’ niku nokuku konjuku molai.” ⸤nirim.⸥
13 E Jesus terminou, dizendo:
14 ⸤Aku-sipa nimba kene Yesos-ni ung-eku te wasie topa kene nimba mele:⸥ “⸤Pulu Yili-ni yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú akili⸥ i-sipa meleko: “Yi te kolea tenga-lupa pupa molumbandu yunga kendemande-yima “Wai.” nimba yunga mélema “Nokunjai.” nimba kene,
14 Jesus continuou:
15 enini kongun telemele mele piliipa apurupa yunga mélema enini moke tepa kene yi te ku-moni paip-tausen kina mele sipa, te ku-moni tu-tausen kina mele sipa, te wan-tausen kina mele sirim. Aku tepa kene yu purum.
15 E lhes deu dinheiro de acordo com a capacidade de cada um: ao primeiro deu quinhentas moedas de ouro; ao segundo deu duzentas; e ao terceiro deu cem. Então foi viajar.
16 Yi paip-tausen kina liirimele sumbi-sipa pupa ku-moni kanili-ni méle taropu topa kene, ku-moni paip-tausen kina ola-buluna panjipa pupa liirim.
16 O empregado que tinha recebido quinhentas moedas saiu logo, fez negócios com o dinheiro e conseguiu outras quinhentas.
17 Aku-sipako yi tu-tausen kina liirimele ola-buluna panjipa tu-tausen kina pupa liirim.
17 Do mesmo modo, o que havia recebido duzentas moedas conseguiu outras duzentas.
18 Akiliinga-pe wan-tausen kina liirimele pupa ‘Mo tambu.’ nimba yu-ni mana mania kusi ukupa yunga nukuli yilinga kuli kusi turum.
18 Mas o que tinha recebido cem moedas saiu, fez um buraco na terra e escondeu o dinheiro do patrão.
19 Kanu-kene kaliimbu mare pulele omba purum kene kendemande-yi kanumanga nukuli yili omba eninindu nimba mele: “Ku-monima eni tiring mele kanambu liiku ora sai.” nirim.
19 — Depois de muito tempo, o patrão voltou e fez um acerto de contas com eles.
20 Kanu-kene paip-tausen kina liirim yili-ni paip-tausen kina ola-buluna panjipa liirimele memba omba kene nimba mele: “Auliele, nu-ni na paip-tausen kina sirinu kanili. Na-ni paip-tausen kina ola-buluna panjipa pupu liirindele i ambulkur kanui.” nirim.
20 O empregado que havia recebido quinhentas moedas chegou e entregou mais quinhentas, dizendo: “O senhor me deu quinhentas moedas. Veja! Aqui estão mais quinhentas que consegui ganhar.”
21 Nukuli yili-ni yunundu nimba mele: “Kendemande-yi kaiéle, aima kapula tirinu. Kongun mele-wele mele sirindele nu-ni teku konjuruneliinga “Nu-ni nanga méle pulele nokunjani.” nimbáliinga nu okunu na-kene wasie tapú-topulu numanu sipu molambili ui.” nirim.
21 — “Muito bem, empregado bom e fiel”, disse o patrão. “Você foi fiel negociando com pouco dinheiro, e por isso vou pôr você para negociar com muito. Venha festejar comigo!”
22 Yi tu-tausen kina liirim yili yu kepe omba kene nimba mele: “Auliele, nu-ni na tu-tausen kina sirinu kanili. Na-ni tu-tausen kina ola-buluna panjipu liirindele i ambulkur kanui.” nirim.
22 — Então o empregado que havia recebido duzentas moedas chegou e disse: “O senhor me deu duzentas moedas. Veja! Aqui estão mais duzentas que consegui ganhar.”
23 Yunga nukuliele-ni yunundu nimba mele: “Kendemande-yi kaiéle, aima kapula tirinu. Kongun mele-wele mele sirindele nu-ni teku konjuruneliinga nanga méle pulele “Nu nokunjani.” nimbáliinga nu oku na-kene wasie tapú-topu numanu sipu molambili ui.” nirim.
23 — “Muito bem, empregado bom e fiel”, disse o patrão. “Você foi fiel negociando com pouco dinheiro, e por isso vou pôr você para negociar com muito. Venha festejar comigo!”
24 Kanu-kene wan-tausen kina liirim yili kepe omba kene nimba mele: “Auliele, na-ni piliipu kene, ‘Nu méle taropu tondulu munduku tokunu ‘Ku-moni liipu nosumbaliinga yambuma mindili núngi lem kapulako.’ nikunu ⸤kendemande-yambuma ‘Kongun mindili siku teangi.’ niku sikunu, enini méle koltale sikunu mélema pali nu-nunu mindi liillu yili;⸥ punie yambuma-ni panjinjilimele kene nu-nunu langi mélema we ukuku liikunu; rais-witeliinga kilu kene mongsele yambu wema-ni kilu toku apurunjulimele kene nu-nunu rais-wit mongma we liillu mele.’ na piliirindu.
24 — Aí o empregado que havia recebido cem moedas chegou e disse: “Eu sei que o senhor é um homem duro, que colhe onde não plantou e junta onde não semeou.
25 ⸤Aku-sikunu telláliinga⸥ na-ni nu mundu-mong tenjipu na pupu nunga ku-moni na sirinele mana mania kusi turundu. Ku-moni kanili i ambulkur kanui. Nunga ku-moni ili nunu siker lii.” nirim.
25 Fiquei com medo e por isso escondi o seu dinheiro na terra. Veja! Aqui está o seu dinheiro.”
26 Aku nirim kene piliipa kene nukuli yili-ni yunundu pundu topa nimba mele: “Teku kis-sili kendemande-yi kisele, nu-ni piliikunu kene, ‘Punie yambuma-ni panjinjilimele kene akuna na-nanu langi mélema we ukupu liipu; rais-witeliinga kilu kene mongsele yambu lupama-ni apurunjulimele kene na-nanu rais-wit we liiliu.’ niku piliirinu lem.
26 — “Empregado mau e preguiçoso!”, disse o patrão. “Você sabia que colho onde não plantei e junto onde não semeei.
27 Aku-siku piliikunu kene nanga ku-monele ku-beng lkuna nosilkinanje kapula. Aku telkenanje na ombu nanga kuli wendu liipu kene ku-moni laye-sele ola panjiku silkimela liilkáko.” ⸤nirim.⸥
27 Por isso você devia ter depositado o meu dinheiro no banco, e, quando eu voltasse, o receberia com juros.”
28 ⸤Kendemande-yi kanilindu aku-sipa nimba pora sipa kene yu-ni we-kendemande-yimandu nimba mele:⸥ “Yi ili tepa kis-sirimeliinga yunga kuli wendu liiku kene ten-tausen kina ambulkum yili sai.” ⸤nirim.⸥
28 “Tirem dele o dinheiro e deem ao que tem mil moedas.
29 “Mélema nosilimú yambale na-ni mare wasie simbu, yu aima pulele nosimba. Akiliinga-pe mélema naa nosilimú yambale yu nosilimúma kepe wendu liimbáliinga aku-siku teku kene,
29 Porque aquele que tem muito receberá mais e assim terá mais ainda; mas quem não tem, até o pouco que tem será tirado dele.
30 kendemande-yi kisele sumbulú túlina liiku paka toku pena mundai. Akuna yambuma aima mindili noku kene kola teku mindili siku mulungí.” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
30 E joguem fora, na escuridão, o empregado inútil. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
31 ⸤Aku nimba kene yu penga alsupa omba temba mele nimba kene nimba mele:⸥ “Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yunga tondulu talang puliele-kene omba kene, yunga mulú-koleana angkellama-kene pali ungí kene tondulu talang púlina sukundu yi nuim king polale lembana yu molumba.
31 Jesus terminou, dizendo:
32 Yunga kumbi-kerina ma-koleana yambuma pali liiku máku tunjingí. Kanu-kene kung tápu tili yi te-ni yunga kungma apurupa kene kung-sipsipma lupa liipa mundupa, kung-memima lupa liipa mundulimú mele aku-sipa Yi Nuim Kingele-ni yambu máku toku mulungíma apurupa kene,
32 Todos os povos da terra se reunirão diante dele, e ele separará as pessoas umas das outras, assim como o pastor separa as ovelhas das cabras.
33 yambu kung-sipsipma mele mulungíma yunga ki-bokundu liipa mundupa, kung-memima mele mulungíma yunga ki-tarukundu liipa mundumba.
33 Ele porá os bons à sua direita e os outros, à esquerda.
34 Aku tepa kene, yu-ni yunga ki-bokundu mulungí yambumandu nimba mele: “Na engle-ni kulurundu kene eni na langi siring. Na no waka kulurundu kene eni no kolku siring. Na lku-poning urundu kene eni na “Wasie molamili ui.” niring. Na púla-bale naa panjipu giu-gau andurundu kene mulumbale te siring. Na kuru turum kene nukuring. Na ka-lkuna pirindu kene oku kanuring. Tata-ni ‘Eni molku konjangi.’ nirimeliinga numanu kaí pípili molemele yambuma, eni ulu akuma na-kene tiring akiliinga, ya oku, ui mulú-masele naa lipili Tata-ni yu nokumba koleana eni-kene wasie ‘Tapú-topu molomulú.’ nimba, nimba panjurum koleana sukundu wai.” nimbá.
34 Então o Rei dirá aos que estiverem à sua direita: “Venham, vocês que são abençoados pelo meu Pai! Venham e recebam o
35 — ausente —
35 Pois eu estava com fome, e vocês me deram comida; estava com sede, e me deram água. Era estrangeiro, e me receberam na sua casa.
36 — ausente —
36 Estava sem roupa, e me vestiram; estava doente, e cuidaram de mim. Estava na cadeia, e foram me visitar.”
37 Aku-sipa nimbá kene piliikuliinga sumbi-nili yambuma-ni pundu toku yunundu niku mele: “Auliele, te-kene nu engle-ni kulurunu-na kanupu kene nu langi sirimuluye? Te-kene nu no waka kulurunu-na kanupu kene nu no kolupu sirimuluye?
37 — Então os bons perguntarão: “Senhor, quando foi que o vimos com fome e lhe demos comida ou com sede e lhe demos água?
38 Nu yi-poningele tena mulurunu kene kanupu kene “Lkuna lkundu molamili ui.” nirimuluye? Mulumbale naa pakukunu giu-gau andurunu-na nu tena kanupu kene mulumbale sirimuluye?
38 Quando foi que vimos o senhor como estrangeiro e o recebemos na nossa casa ou sem roupa e o vestimos?
39 Nu kuru turum kene kepe, ka-lkuna pirinu kene kepe, te-kene ombu kanurumuluye?” ningí.
39 Quando foi que vimos o senhor doente ou na cadeia e fomos visitá-lo?”
40 ⸤Aku-siku ningí kene⸥ Yi Nuim Kingele-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “I niker mele i nanga anginipili bi naa mululi te kepe liiku tapunjuring akili na liiku tapunjuring.” niker.” nimbá.
40 — Aí o Rei responderá: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quando vocês fizeram isso ao mais humilde dos meus irmãos, foi a mim que fizeram.”
41 Kanu-kene yunga ki-tarukundu mulungí yambumandu nimba mele: “Pulu Yili-ni ‘Eni molku kis-sangi.’ nilimú yambuma, na engle-ni kulurundu kene eni na langi te naa siring. Na no waka kulurundu kene eni na ‘no nambu.’ niku kolku naa siring. Na lku-poningele urundu kene na “Wasie molamili ui.” naa niring. Na mulumbale te naa pakupu giu-gau andurundu kene na mulumbale te naa siring. Na kuru turum kene na naa nukuring. Na ka-lkuna pirindu kene na naa oku kanuring. ⸤Eni na aku-siku naa liiku tapunjuring⸥ akiliinga eni nanga kumbi-kerina naa oku anju puku, ⸤kurumanga nuim⸥ depollale kene yunga angkellama kene eninga tepi te nomba pepa mindi pulimú pumba tepi kalunjurundu akuna anju pai.” nimbá.
41 — Depois ele dirá aos que estiverem à sua esquerda: “Afastem-se de mim, vocês que estão debaixo da maldição de Deus! Vão para o fogo eterno, preparado para o Diabo e os seus anjos!
42 — ausente —
42 Pois eu estava com fome, e vocês não me deram comida; estava com sede, e não me deram água.
43 — ausente —
43 Era estrangeiro, e não me receberam na sua casa; estava sem roupa, e não me vestiram. Estava doente e na cadeia, e vocês não cuidaram de mim.”
44 Aku-sipa nimbá kene piliiku kene yambu kanuma-ni kepe pundu toku niku mele: “Auliele, nu engle-ni kulurunu kene kepe, no waka kulurunu kene kepe, nu poning leku urunu kene kepe, giu-gau andurunu kene kepe, kuru turum kene kepe, ka-lkuna pirinu kene kepe, oliu-ni nu aku-siku mulurunu kene te-kene kanupu kene nu naa liipu tapunjurumuluye?” ningí.
44 — Então eles perguntarão: “Senhor, quando foi que vimos o senhor com fome, ou com sede, ou como estrangeiro, ou sem roupa, ou doente, ou na cadeia e não o ajudamos?”
45 ⸤Aku-siku ningí kene⸥ yu-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: Eni nanga anginipili yambu imanga bi naa mululi te naa liiku tapunjuring aku-kene na naa-ko liiku tapunjuring.” nimbá.
45 — O Rei responderá: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: todas as vezes que vocês deixaram de ajudar uma destas pessoas mais humildes, foi a mim que deixaram de ajudar.”
46 “Kanu-kene ⸤teku kis-silimele⸥ yambu kanuma puku kam-kamu molku kis-siku mindi puli koleana pungí, akiliinga-pe sumbi-nili yambuma puku kam-kamu molku konjuku mindi puli koleana pungí.” ⸤nimba Yesos-ni⸥ nirim.
46 E Jesus terminou assim:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.