Atos 27
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI
1 ‘Oliu sipna kolea Italli propinj pamili.’ nikuliinga, Poll kene ka-yambu lupa mare kene ami-yi andret tilu nukurum yi Jullias “Nukui.” niku siring. Jullias yunu Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga ami-yi te.
1 Aki au Italy na’at na isan hinot hiyayabuna ufunamaim Paul naatu dibur sabuw afa bairi hibuwih Rome baiyowayah hai orot ukwarin babanamaim wabin Julius umanamaim hiya’i. Caesar baiyowayah orot hai kou’ay wabin Aiwob ana Baiyowayah. |alt="map" src="Paulrome.tif" size="col" ref="Acts 27.1"
2 Kolea Aramitiam sip te, kolea Esia propinj no-numú kéluna taon lelemúmanga pumba tirim, sip akuna oliu ola pupu, no-numúna pumulú purumulu. Kolea Tesallonaika taon yi Aristakas olio-kene wasie purumulu.
2 Aki wa tafaram Adaramitiamane na batabat abai, iti wa i Asia wanawanan awar etei run titamih nununuw abai. Masedonia orot wabin Aristakus ana tafaram Thessalonica i auman is ra’at bairi an.
3 Ulsulam-uikundu kolea-auli Saidon purumulu. Akuna Jullias-ni Poll kondu kolupaliinga, ‘Yunga pulu lelemú yambu yana molemelema-ni yunu nokuku, yunu mólu tomba mélema liiku tapunjuku sangi,’ nimba “Enini kanu-pui.” nirim.
3 Anan marto Sidon arun, Julius, Paul isan i igewasin, baibasit itin ana ofonah bainanawanihimih itih ana kokok abisa baibaisin isan iu.
4 Kolea-auli Saidon mundupu kelepu sipna alsupu pupu kene, popuremi te-ni sipeliinga kumbikundu topa memba yandu urum kilia kelepu makanaye tepu ⸤no-numúna sukundu lirim⸥ kolea Saiporas akundu purumulu.
4 Nati’imaim atit maiye ana, baise yabat kufuti, imih aki wa abai ai kewakew Cyprus nuw sisibinamaim isinfafari anunuw an.
5 Numú-kusana we pupuliinga, kolea Sillisia propinj kene Pambillia propinj-sele mundupu kelepu, kolea LLisia propinj lirim Maira taon-na purumulu.
5 Anunuw anan i atit are Silisia naatu Pamfilia hai riy yan foun autubun arabon ana Maira arun Laisia wanawanan.
6 Akuna sip kanili mundupu kilirumulu, ami-yi auliele-ni Alleksendia sip te kolea Italli propinj pumba tirim akili kanupaliinga sip akuna oliundu “Pamili wai.” nimba liipa memba purum.
6 Nati’imaim Julius orot ukwarin Alexandria hai wa ta au Italy nununuw tita’ur, basit aki imaim yara’ahi.
7 Ena puleliinga pumulú tepu tepu kósele nimbuliinga pupu kene, Naidas taon akuna nondupa purumulu kene, popuremi te-ni sipele pipi sirim kilia pumulú piliipu sundupuliinga, ⸤no-numúna sukundu lirim⸥ kolea Krit akundu makanaye tepu pupu, akuna lirim taon akili Sallomoni mundupu kelepu,
7 Veya moumurih maiyow efamaim aremor, yabat rabi auman awani ayey ana bar merar Sinidus anatabir. Baise yabat i ra’at men karam boro mutufor atanunuw, imih aki Kurit nuw isinfafari anunuw Samone sisibin rounane.
8 numú-kélukundu lap-lapu tepu ombu pupu, LLasia taon-na nondupa lirim kolea te, akili bi leku ‘Sip Manda Lelemú Koleale’ niring, akuna purumulu.
8 Kufuti auman awani tor rewarewan anunuw ana efan wabin Umabibin imaim atit, bar merar Lasea sisibinamaim Umabibin imaim arun.
9 Sipna we molamili ena pulele we omba pupa, Juda-yambuma langi naa noku mi turing enama kepe wasie omba purum kilia punie kanuna sipma andurum kaliimbuma pora nirim. ⸤Puniemanga pali popuremi lakupa turum kaliimbuma wendu ombá urum kene sipma pali naa anduring kanili.⸥ No aima lakupa topa nondupa naa kelimba mele lirim kilia Poll-ni enini lip-lipi topa kene nimba mele:
9 Nati’imaim veya manin maiyow ama naatu busurufin maiye na isan yabat i ra’at re sakirafut. Anayabin gagar ana veya i mar etei notawiyen ana hiyuw ufunamaim ebubusuruf. Imih Paul imatnuwih eo,
10 “Yima, ‘Ekupu púmulu lem sipele topa mélema pali onde lepa, oliu kepe no wangupu kolumulúnje.’ nimbu piliiker.” nirim.
10 “Oro’orot ayu ai’itin it tanatit tananan i boro kakafin wan tanamara’at, wa boro nataseb, sawar etei boro tanisaroun naatu it auman boro tanamorob.”
11 Akiliinga-pe ami-yi auliele-ni Poll-ni ung nirimele piliipa, liipa su sipaliinga, sip pulu yili kene sip-kongun tirim yili kene elsele-ni niringli mele piliipaliinga “Pamulu.” nirim.
11 Baise baiyowayan hai orot gagamih Julius, Paul ana tur men nowar, baise wa ana kaifenayan, naatu wa matuwan abisa hio hai tur i’ufunun.
12 “Kolea ilinga popuremi tolemú kene sipele kapula naa lelemú lemba.” niringli kene sipna muluring yambu pulele-ni niku mele: “Kapula, popuremi auli ui naa tokum kene Piniks-ndu pamulu. Akuna pumulú kene popuremi auli-tepa tomba kaliimbumanga sipele kapula akuna nosimulú.” niring. Kolea Piniks ⸤no-numú suku-singina lirim kolea⸥ Krit akuna lirim taon te.
12 Naatu nati awar wa rouwin rarab siba’u imaim ma isan men igewasin, imih orot etei hai kok i boro wa hitimtawiy takakaram na’at atarabon Phoenix imaim rarab siba’u atama. Phoenix awar i tafaram Kurit wanawanan naatu nati awar i gewasin anayabin umabibin oyaw na’atune veya ere’er boro ina’itin nare.
13 Penga popuremi laye tepa topa, ‘Sipele kapula táka-nimba memba pumba lem.’ niku kanuku kene “Kapula pumulú.” niku sipele meku puring, kolea Krit numú-kéluna purumulu.
13 Waruw kikimin gurufune tarsisin, orot hinotanot abisa hio i mamatar, imih aumor hitain hiyen naatu rarar hibora’aten Kurit dones sisibin akutitiy.
14 Akiliinga-pe ena tale mele omba purum kene popuremi aima lakupa te topa, sipele no-numúna kelepa topa memba sukundu purum. Popuremi kaniliinga bili ⸤Grik ungna⸥ “Yurakillo.” niring. Wale marenga nimba yunga enale wendu urum kene turum.
14 Baise men yok yabat gagamin wabin wowog oyawane babin re.
15 Popuremi yandu-sipa topa tondulu purum kilia pumulú purumulu akili kapula naa tirim-na ‘Kapula, oliu we tenga-lupa memba pupili.’ nimbu sipna ola we mulurumulu.
15 Wa rab, aki bai kewakew run maiye isan abiwa’an men karam basit yabat wan amara’at atit are.
16 No-numúna sukundu kolea laye te lirim, kolea akiliinga bili Koda, akuna anju sipna pupuliinga, sip purumulele-ni sip kelú te kundupa mirim akili nondupa liipu ka topu panjimulundu piliipu sundurumulu.
16 Baise anunuw ana nuw kikimin wabin Kauda guruf na’atune bat aki sisibin umabibin isinfafari, naatu hifafair wa kikimin uranane atain yen,
17 Yima-ni sip kelú kanili sip aulina kam-kamu ola liiku nosuku kene, sip aulina purumulu akili “Bulsumba.” niku ka mare-ni sipele poku teku ka toku gi siring. ‘Popuremale-ni sipele kolea Aprika memba pumba kene oliu tombanje.’ niku mulú-sell wendu liiku nosuku, ‘We pamili.’ niring.
17 murab hibow hikiktatan gaigiwas, wa afe’en baginayah yabat buwih run Libia dones yen yara’ahih hirouw hibir, basit rar hitaiyen hire wa bat earuw.
18 Sipele popuremale-ni aima turum kilia ulsulam-uikundu ‘Kamu kis lembanje.’ nikuliinga méle-wale mirimuluma liiku nona mania-mania tiring.
18 Yabat i wan fus kubar rouw in marto, naatu wa afe’en sabuw sawar hibow hisrouruwen riy yan hire.
19 Ulsulam-uikundunga sip-kongun tiring mélema⸤-kepe⸥ sip nukuli yima eni-enini liiku mania-mania tiring.
19 Naatu veya baitaunin i wa ana sawar afa: rar, murab, koutataren, naatu boy i hibow taiyan hitaiyen hire.
20 Ena puleliinga enale kepe kombukantupuma kepe méle kanumanga te kanupu bi naa sirimulu, popuremi mindi aima lakupa turum kene ‘Yambu te-ni omba oliu tepa liipa wendu naa liimba. Oliu sika kolumulú lem.’ nimbu ulu te alsupu naa tepu we mulurumulu.
20 Tafaram etei gugum aki sumar, daman men a’itah veya manin maiyow yabat kutuw rouw inan aki etei akasiy yawas isan anotanot ai not etei sawar.
21 Ena puleliinga yima keri-langi te naa noku we muluring kene enini muluringna Poll ola angiliipaliinga nimba mele: “Yima, “Oliu kolea Krit anju molamulu.” nirindu kanu-mele piliipu liipuliinga anju we molkumulanje ekupu mindili nokomulu ili naa nombu, mélema naa topu nona mundulkumula.
21 Orot nati wa afe’en veya bai’ab ama yabat rarabi bay men yait ta eaan, Paul misir nah yan foun bat eo, “Oro’orot kwa gewasin ayu fanau kwatanowar Kurit tatama’am iti sawar boro men hita’af naatu boro men ta yababan tab.
22 Akiliinga-pe ekupu oliu yambu te aima naa kolumulú-na numanu waengu nipili molai. Sipele mindi kis lemba.
22 Baise boun i kwa abifefeyani koufair kwanab, anayabin kwa orot etei boro men ta inamorobomih. Wa akisinamo boro natafofor na’unun.
23 Na-ni nikereliinga pulele niambu piliai. Na Pulu Yili-nga kendemande-yili molupu taki-taki yunga kongunale tenjiliu, Pulu Yi kaniliinga angkella te-ni ekupu sumbulsuli na mulunduna omba angiliipaliinga
23 Fai gugumin God ayu aru, naatu God ayu akwakwafir i ana tounamatar iyafar ayu sisibu’umaim bat,
24 nimba mele: “Poll, mini-wale naa mundui. Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nunga kotele sika piliimbaliinga nu nona naa puni. Nu-kene wasie sipna pukumele yambuma kepe Pulu Yili-ni kondu kolupa ‘Nu-kene wasie kona mulungí.’ nim.” nimba angkellale-ni nim.
24 naatu iuwu, ‘Paul men inabir, o i boro Caesar nanamaim ubar hibit hinibabatiyi. God i ana kabeberamaim sabuw iti bairi wa afe’en kwanan hai yawas etei o umamaim ya, imih boro men yait ta namorob.’
25 Yima, Pulu Yili-ni nilimú mele na-ni piliipuliinga ‘Aima sika nilimú.’ nimbu tondulu mundupu piliiliu akili mele piliipuliinga, yunu-ni ekupu nandu nim mele aima sika aku-sipa tembaliinga eni mini-wale naa munduku numanu waengu nipili molai.
25 Imih oro’orot koufair kwanab! Anayabin ayu God abitumitum abisa eo anonowar na’atube boro nasinaf.
26 Akiliinga-pe sipele no-numúna sukundu lelemú kolea tenga no-kéluna sika pupa tomba lem.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim.
26 Baise it i boro narabit tanan nuw ta ana donesamaim boro nayara’ahit.”
27 Oliu sipna purumulu kene popuremi topa mulupili kóru tale omba purum ena kanumanga pali popuremale-ni mindi oliu topa memba purum kene sipele yi te-ni kongun naa tirim-na ‘Numú-Kusa Eria’ niring akuna popuremale-ni mindi topa memba purum. Aku-sipu purumulu kene walse ipulele ai-burum sipele meku puring yima-ni piliiku kene, ‘Ekupu nondupa kolea tenga pumulú okumulu lam.’ niku piliiring.
27 Yabat rabi Mediterenean tor yan areremor fur rou’ab sawar veya 14 baib ana veya nati ana gugumin imaim wa afe’en baginayah naniyah hibaib aki i ana tafaram abiyubin.
28 Aku-siku niku piliiku kene, manda munjuli kále toku nona mania munduku kanuring kene teti-siks mita pirim kanuring. Laye-kolte purumulu kene alsuku manda munjuli kále toku munduku kanuring kene tuwendi sepen mita pirim kanuring.
28 Basit murab hibai aumor hi’utan hitaiy re taiy hifufufum ana fofonin i 40 metres naatu hima kafai naatu hifufun maiye hi’tin i 30 metres.
29 Akili kanuku kene, ‘Oliu ku tenga sipele-ni memba pumba kene oliu tombanje.’ niku mini-wale munduku kene, ‘Sipele we naa pupili.’ niku méle buni tili angere ka te-ni moku toku sip bulkundu toku nona mania mundukuliinga, ‘Sumbulsuli oliu sipna naa tupili, kolea wela tangupili.’ niring.
29 Naatu hai bir i ra’at yabin yabat boro wa nab anan ar afe’en nayara’ah, imih aumor etei kwafe’en wa uranane hitaiyen hire naatu mar saise to isan hima hiyoyoban.
30 Sip kongun tili yima-ni ‘Oliu naa tupili, sipele mundupu kelepu pamili.’ niku sip kelú membu purumulu akili liiku no-numúna toku nona mania munduring. Enini yambumandu niku mele: “Sipele naa pupaliinga we lipili méle buni tili mare sipeliinga kumbikundu moku topu, topu nona mania mundamili.” niku aku-siku tiring akiliinga-pe gólu toku eni-enini kiyang niku takara toku pungíndu aku-siku tiring.
30 Imaibo wa afe’en bowayah wa baihamiyin bihiramih hima hiyakitifuw. Naatu wa kafai hirufam harew yan hitaiy re, hitifuwen wa nanane aumor baitaiyin hitarouw hitanan i aunah hitanamih.
31 Kanu-kene Poll-ni ami-yima nukurum yili kene ami-yima kene eninindu nimba mele: “Sip kongun tili yima wasie sipna we naa mulúmulu lem enini kene sipna molemele yambuma pali kulungí lem.” nirim.
31 Baise Paul baiyowayah hai orot ukwarin bobonawiyih naatu baiyowayah iuwih eo, “Iti wa afe’en bowayah wa afe’en men hinama’am na’at, kwa etei i men karam boro yawas kwanab.”
32 Aku-sipa nirim kene piliikuliinga ami-yima-ni sip kelále moku turing kama kuru-lu-ni kari leku toku nona mania munduring.
32 Basit baiyowayah kaiy hibow wa kafai ana murab hi’afuw naatu hitumar e’aruw in.
33 Kolea nondupa tangumba muni lirim kene Poll-ni ‘Enini langi nangi.’ nimba yambu kanumandu pali tondulu mundupaliinga nimba mele: “Kóru tale eni langi te mimi-siku naa noku mini-wale mindi munduku we muluring.
33 Mar sibisib auman, Paul orot etei iuwih eo, “Kwa i bay kwanaa, anayabin bay en kwama’am boun fur rou’ab sawar naatu ya wanawanan i men abisa ta ema’am.
34 Akili kapula naa tekemaliinga na-ni eni tondulu mundupu kene niker: “Eni langi noku tondulu munduku molai.” nimbu niker. Eni te aima naa kulungí. Sipele tomba kene eninga kimbu ki pengí-di mélema kepe ulu te aima naa temba.” nirim.
34 Imih abifefeyani bay kwanaa fair kwanab, arib boro men ta nata’uy nare nakasiyomih.”
35 Aku-sipa nimbaliinga, ⸤‘Enini mini-wale naa munduku, numanu waengu nipili keri-langi nangi.’ nimba kene⸥ kanuku molangi yunu bret te liipa puka topa Pulu Yili-ndu “Angke” nimbaliinga nurum.
35 Paul iti eo ufunamaim rafiy bai orot etei nahimaim God ana merar yi, imasib naatu busuruf eaan.
36 Aku-sipa tirim kene yambuma-ni kanuku kene enini numanu waengu nipili keri-langi liiku nuring.
36 Etei hi’itin koufair hibai naatu etei’imak bay afa hibow yah hirutan.
37 (Oliu sipna mulurumulu mele yambu andret-tale paon-yupuku pe ten-siks.)
37 Naatu aki nati wa afe’en anan nai etei i 276.
38 Enini langi nuring olu tirim kene rais-wit wale we lirim-ma ‘Sipele buni naa tipili.’ niku nona toku munduku kiliring.
38 Orot etei bay hi’aa yah biw ufunamaim, wheat nati wa afe’en hi’iuin hibow harew yan hitaiyen hire wa kerer.
39 Kolea tangurum kene enini kolea te kanuring akiliinga-pe kanuku bi naa siring. Enini no-kélale kanukuliinga sipele kapula pupa lemba kolea te kanuring. Kanukuliinga ‘Sipele akuna kapula pupa lembanje.’ niku piliiku kene,
39 Mar totoririb ana veya wa afe’en baginayah dones men hi’inan, baise umabibin ana dones hi’itin naatu wa hibai hisinaftobon nati dones yen baitet ra’ahin isan hinunuw.
40 yi mare-ni ‘Sipele naa pupa we lipili.’ niku méle buni tílima moku toku toku nona mania munduring méle kanuma ka kari leku mélema toku nona lipili munduku kelku, mare-ni sipeliinga mulkapiye-kále liiku toku monjuku ‘Sipele kongun tepu numú-kéluna membu pumulú.’ niring. Mare-ni ‘Popuremale-ni sipele numú-kéluna memba pupili.’ niku sip kumbina múlu-sell te ola angnjiring kene oliu no-kéluna pumulú purumulu.
40 Wa ana aumor hi’afuw tai yan hi’in naatu gunig ana murab au ta’imon hirufam, imaibo rar hibora’ah wa bai aki au dones anunuw arun.
41 Akiliinga-pe meku puring kene ma te no-numúna sukundu lirim akuna sipele pupa topa gi sirim. Sip kumbikundu mana topa gi sipaliinga wendu pumba piliipa sundurum kilia no topa omba sip bulkundu topa bulsurum.
41 Baise wa nunuw rur yabat rab mamay yan yen naatu yara’ah nanane re tatab bai’etaw isan men karam, naatu uranane yabat rab tagurugurus.
42 Sipele ui elki naa tupili ami-yima-ni niku mele: “Ka-yambuma no leku takara toku pungéliinga topu konjamili.” niring
42 Baiyowayah dibur etei rouw morob isan hiyakitifuw, men hikok boro hitataiy dones hitayen hitabihir.
43 akiliinga-pe eninga yi-auliele ‘Poll naa tangi.’ nimba piliipaliinga nimba mele: “Mólu, ka-yambuma naa tai. No lelemele yambuma-ni ui sipele munduku kelku no leku no-kéluna pai.
43 Baise baiyowayah hai orot gagamin i Paul tiyawas imih baiyowayah abisa hinot hio i eotanih, naatu iuwih eo, “O yait itaiy isoso’ob wan kukununuw kure kutaiy kwen dones kuyen.
44 We mulungí yambuma unji-pllang sipna bulsumbama liiku ambolku no leku no-kéluna pai.” nirim. Aku-siku teku kene yambuma pali no-kéluna wendu puring. Te no aima naa wanguring.
44 Naatu afa i boro uf hinare wa rab tatagurugurus rebarebah afe’eh hinayen hinataiy hinarun.” Aki iti na’atube asinaf etei yawasi ataiy an dones yan ayen men yait ta morob. Wa tafofor hire au dones tetataiy|alt="shipwrecked people making for shore" src="cn02045B.tif" size="col" loc="Act 27.44" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.44"
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.