Atos 16
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs VC
1 Poll kene Saillas-sele kolea Depi taon-na pukulu LLisira taon-na puringli kene kanuna Yesos-nga lumbili anduli yi te mulurum, yi akiliinga bili Timoti. Yunu Juda-ambu tenga málale. Anum Krais piliili ambale mulurumko, akiliinga-pe lapa Juda-yi te mólu, yunu yi te lupako.
1 Chegou a Derbe e depois a Listra. Havia ali um discípulo, chamado Timóteo, filho de uma judia cristã, mas de pai grego,
2 ⸤Krais piliiku muluring⸥ anginipili LLisira kene Akoniam taon akuselenga molemelema-ni niku mele: “Timoti yunu ulu kaíma tepa, yunu aima molupa konjulimú yili.” niring.
2 que gozava de ótima reputação junto dos irmãos de Listra e de Icônio.
3 Poll-ni ‘Timoti wasie pamili.’ nimba piliipaliinga yunga kangi te kopsipa wendu liinjirim. Juda-yambu kolea akuna piringma-ni ‘ ‘Timoti lapale yunu Juda-yi te mólu,’ ‘Yunu yi te lupa. Timoti kepe yi-lupale.’ niku yunga ung nimbáma liiku su singí.’ nimbaliinga Poll-ni Timoti-nga kangi te kopsinjirim.
3 Paulo quis que ele fosse em sua companhia. Ao tomá-lo consigo, circuncidou-o, por causa dos judeus daqueles lugares, pois todos sabiam que o seu pai era grego.
4 Kanu-kene enini koleamanga puku, Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma kene Krais-nga yambumanga tápu-yima kene enini ui Jerusallem liiku máku toku Kraisele piliili yambu-lupama-ni tingí aku mele, ung-mani siku niku panjiring ung akili, koleamanga pali niku silsiliiku anduring.
4 Nas cidades pelas quais passavam, ensinavam que observassem as decisões que haviam sido tomadas pelos apóstolos e anciãos em Jerusalém.
5 Aku-siku tiringeliinga Krais-nga yambu-talapemanga yambuma-ni ‘Sika’ niku piliiring mele olandupa tondulu pupaliinga, eninga yambu-talapemanga yambu pulele taki-taki sukundu-sukundu uring, yambu kambuele olandupa purum.
5 Assim as igrejas eram confirmadas na fé, e cresciam em número dia a dia.
6 Poll yunu-kene wasie tapú-toku puringli yisele kene enini Mini Kake Tiliele-ni ‘Kolea Esia propinj akuna ung naa niku si-pai.’ nirim kilia enini kolea Pirisia propinj kene kolea Gallesia propinj kanili kene suku-singi oena koleamanga puku ⸤yambuma ung niku siring⸥.
6 Atravessando em seguida a Frígia e a província da Galácia, foram impedidos pelo Espírito Santo de anunciar a palavra de Deus na {província da} Ásia.
7 Niku silsiliiku puku kolea Misia propinj kene kolea Bitinia propinj kene oena pukuliinga ‘Kolea Bitinia propinj pamulu.’ niringeliinga-pe Yesos-nga Minéle-ni ‘Mólu.’ nimba kupulanumele pipi sirim.
7 Ao chegarem aos confins da Mísia, tencionavam seguir para a Bitínia, mas o Espírito de Jesus não o permitiu.
8 Yunu-ni “Mólu.” nirim akili piliikuliinga kolea Misia munduku kelku oku puku numú-kusa kéluna kolea Toras taon-na puring.
8 Depois de haverem atravessado rapidamente a Mísia, desceram a Trôade.
9 Kanu-kene akuna muluring kene sumbulsuli Poll uru-kumbu mele tepa kanurum kene kolea Masedonia propinj yi te omba ola angiliipaliinga Poll-ndu mawa tepa kene nimba mele: “Nu numú-kusale lumbuliikunu yakundu okunu oliu kolea Masedonia yambuma liikunu tapunjani ui.” nirim.
9 De noite, Paulo teve uma visão: um macedônio, em pé, diante dele, lhe rogava: Passa à Macedônia, e vem em nosso auxílio!
10 Poll-ni aku-sipa kanurum kene oliu-ni nimbu mele: “Kapula, kolea Masedonia propinj pamulu.” nirimulu. Aku-kene ‘Pulu Yili-ni oliu walsipa ‘Akuna nanga temani kaiéle yambuma toku sai.’ nikem lam akiliinga’ nimbu piliipuliinga “Sumbi-sipu pamulu.” nimbu pumulú tirimulu.
10 Assim que teve essa visão, procuramos partir para a Macedônia, certos de que Deus nos chamava a pregar-lhes o Evangelho.
11 Oliu sipna pupu kolea Toras taon akili mundupu kelepu sumbi-sipu kolea Samotres purumulu. Kanuna pupu pepuliinga ulsulam-uikundu Niapollis taon-na pupu sipna wendu purumulu.
11 Embarcados em Trôade, fomos diretamente à Samotrácia e no outro dia a Neápolis;
12 Niapollis taon akili mundupu kelepu kolea-auli Pillipai purumulu. Pillipai akili Rom-yambu pulele muluring taon auli te; akili kolea Masedonia propinj sukundu taon auli te. Akuna ena mare mulurumulu.
12 e dali a Filipos, que é a cidade principal daquele distrito da Macedônia, uma colônia {romana}. Nesta cidade nos detivemos por alguns dias.
13 Kanu-kene ⸤Juda-yambumanga kóru muluring⸥ ena-Sambatele-nga kolea-auli Pillipai-nga pala keri-puluna ulsukundu no-kéluna purumulu. Oliu numanale-ni piliipu kene ‘Akuna ⸤Juda-yambuma puku liiku máku toku⸥ Pulu Yili popu toku yunu-kene ung ningí koleale lelemúnje.’ nimbu piliipu purumulu. Akuna pupu kanurumulu kene ambu mare liiku máku toku muluring kanupu kene mania molupu ambu kanuma ung nimbu sirimulu.
13 No sábado, saímos fora da porta para junto do rio, onde pensávamos haver lugar de oração. Aí nos assentamos e falávamos às mulheres que se haviam reunido.
14 Ung piliiku muluring ambumanga te, ambaliinga bili ‘LLidia’ niring, ambu kaniliinga kolea Tayataira taon; yunu mulumbale kundúlima mindi méle taropu turum; yunu Juda-ambu te mólu, akiliinga-pe yunu Pulu Yili-nga ungele piliipa Pulu Yili popu topa mulurum ambale. Ambu kanili Auliele-ni ‘Poll ung nimbáma piliipa liipili.’ nimba ambale yunga numanuna ungele piliimba kupulanumele sumbi sinjirim kilia ungele piliipa liirim.
14 Uma mulher, chamada Lídia, da cidade dos tiatirenos, vendedora de púrpura, temente a Deus, nos escutava. O Senhor abriu-lhe o coração, para atender às coisas que Paulo dizia.
15 Kanu-kene ambu LLidia kene yunga lkuna muluring yambuma kene enini no liiring. LLidia no liipa pora sipaliinga yunu-ni oliundu nimba mele: “‘Yunu ‘Auliele sika.’ nimba tondulu mundupa piliilimú.’ niku pilííngi lem nanga lkuna wasie molamili wai.” nirim. “Yunu-ni aima karaye pulele tekem akiliinga oliu yunga ungele teng panjipu pamulu.” nimbu purumulu.
15 Foi batizada juntamente com a sua família e fez-nos este pedido: Se julgais que tenho fé no Senhor, entrai em minha casa e ficai comigo. E obrigou-nos a isso.
16 Walse oliu ⸤Juda-yambuma puku liiku máku toku⸥ Pulu Yili popu toku yunu-kene ung niring kolea akuna pumulú purumulu kene yi marenga kongun kendemande tinjirim ambu-wenipu te kupulanum-na kanurumulu. Yunga numanuna kuru te mulurumele-ni yunu yambuma-kene penga ulu mare wendu ombá mele nimba sirim akili piliipaliinga yambuma nimba sirim kene yunu nukuring yima-ni ku-moni pulele liiring.
16 Certo dia, quando íamos à oração, eis que nos veio ao encontro uma moça escrava que tinha o espírito de Pitão, a qual com as suas adivinhações dava muito lucro a seus senhores.
17 Poll kene oliu purumulu kene ambu-wenipu kanili oliu lumbili omba tondulu kuwali tepa kene nimba mele: “Yi ima Aima Ola-Kilia Pulu Yi Auliele-nga kendemande-yima. Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa mindili naa noku molku kunjingí kupulanumele liiku ora singí andi okumele.” nirim.
17 Pondo-se a seguir a Paulo e a nós, gritava: Estes homens são servos do Deus Altíssimo, que vos anunciam o caminho da salvação.
18 Taki-taki ambu-wenipu kanili aku-sipa mindi nirim-na Poll-ni piliipa kis piliipaliinga, topele topa kene, ambu-wenipaliinga numanuna kuru mulurum kanilindu nimba mele: “Na-ni Yesos Kraisele walsipuliinga yunga tondulale-ni nundu niker: ‘Nu ambu-wenipu akili munduku kelkunu okunu wendu pui.’ niker.” nirim. Kanu-kene kurale ambu-wenipu kanili walsekale mundupa kelepa omba wendu purum.
18 Repetiu isto por muitos dias. Por fim, Paulo enfadou-se. Voltou-se para ela e disse ao espírito: Ordeno-te em nome de Jesus Cristo que saias dela. E na mesma hora ele saiu.
19 Ambu-wenipale nukuring yima-ni kanuku kene, eninga ku-moni liiring kupulanum kanili omba wendu purum kanukuliinga, Poll kene Saillas-sele oku ambili molku liiku, ‘Yi-aulima kene kot tenjamili.’ niku kene, ki kunduku yambuma taki-taki liiku máku toku muluring kolea akuna meku puring.
19 Vendo seus amos que se lhes esvaecera a esperança do lucro, pegaram Paulo e Silas e levaram-nos ao foro, à presença das autoridades.
20 Elsele kot piliili yi kanuma muluringna meku puku kene niku mele: “Yi i-sele Juda-yisele. Elsele-ni oliunga yambuma teku mini-wale mundunjúngli-na membu okomulu.
20 Em seguida, apresentaram-nos aos magistrados, acusando: Estes homens são judeus; amotinam a nossa cidade.
21 ‘Oliu Rom-yambuma-ni kapula naa piliipu, kapula naa temulú.’ nilimulu ulu-pulu mare “Teangi.” níngli.” niring.
21 E pregam um modo de vida que nós, romanos, não podemos admitir nem seguir.
22 Yambu muluringma-ni ‘Aima teku kis-siku mong anumele lííngli.’ niku “Elsele aima sika aku-siku tíngli.” niring. Kanu-kene kot piliiring yima-ni niku mele: “Elsengla wale-pakulima posuku wendu liiku ka-pulsa-ni elsele tai.” niring.
22 O povo insurgiu-se contra eles. Os magistrados mandaram arrancar-lhes as vestes para açoitá-los com varas.
23 Kanu-kene enini ka-pulsa-ni yi-sele lakuku toku-toku ka sikuliinga, ka-lku nukurum yilindu niku mele: “Yi i-sele mimi-sikunu nukui.” niring.
23 Depois de lhes terem feito muitas chagas, meteram-nos na prisão, mandando ao carcereiro que os guardasse com segurança.
24 Ka-lkuli nukurum yili enini aku-siku ung tondulu munduku niring akili piliipaliinga, elsele liipa memba aima suluminana sukundu pupaliinga elsengla kimbusele unji-pallang tenga si-sipa panjipa liipa llok turum.
24 Este, conforme a ordem recebida, meteu-os na prisão inferior e prendeu-lhes os pés ao cepo.
25 Kanu-kene ipulele ai-burum Poll kene Saillas-sele Pulu Yili-kene popu toku ung nikulu ‘Pulu Yili-nga bili paka tonjambulu.’ nikulu konana niringli kene ka-lkuna wasie piring yambuma-ni piliiku muluring.
25 Pela meia-noite, Paulo e Silas rezavam e cantavam um hino a Deus, e os prisioneiros os escutavam.
26 Kanu-kene walsekale ma jim-jim lakupa te tepaliinga, ka-lku kanili kolkalu lakupa sipa kuna kanuma topa bulsupa bulu-bale sirim. Ka-lkuna piring yambuma ka-sen-ni ka turing kanuma pali wendu urum, ka-yambuma we muluring.
26 Subitamente, sentiu-se um terremoto tão grande que se abalaram até os fundamentos do cárcere. Abriram-se logo todas as portas e soltaram-se as algemas de todos.
27 Kanu-kene ka-lku nukurum yili suru nimba ola molupa kanurum kene kuna kanuma pali bulsupa lirim kanupa kene ‘Ka-yambu kanuma oku púngi lam.’ nimba piliipa kene, yunga ele tili lu-koya kanili kulu topa wendu liipa yununu ‘Kolambu.’ nimba topa numi kolomong temba tirim.
27 Acordou o carcereiro e, vendo abertas as portas do cárcere, supôs que os presos haviam fugido. Tirou da espada e queria matar-se.
28 Akiliinga-pe Poll-ni yunundu nangale topa kene nimba mele: “Nu-ni nu-nunu ulu te naa ti! Oliu pali ya we molemulu.” nirim.
28 Mas Paulo bradou em alta voz: Não te faças nenhum mal, pois estamos todos aqui.
29 Kanu-kene enini nukurum yili-ni nangale topa kene nimbaliinga “Kamaye kanduku meku wai!” nimba, yunu omba Poll kene Saillas-sele muluringli akuna lkisipa lkundu omba, yunu pung-pungu nimba mini-wale mundupa kene, elsengla kumbi-kerina tamalu pirim.
29 Então o carcereiro pediu luz, entrou e lançou-se trêmulo aos pés de Paulo e Silas.
30 Kanu-kene elsele liipa memba pena pupa kene, walsipaliinga nimba mele: “Yisele, na nambulka tembu kene kapula we molupu buni naa membúye?” nirim.
30 Depois os conduziu para fora e perguntou-lhes: Senhores, que devo fazer para me salvar?
31 Elsele-ni yunundu nikulu mele: “Nu Auli Yesos ‘Yunu sika Pulu Yili-nga Málale molupa, na kapula tepa liimba.’ niku tondulu mundukunu piliiní kene yunu-ni nu tepa liipa, mindili nolkuna kupulanum-na wendu liipa yunu-kene molku kunjini kupulanum-na liipa monjumba. Nu kene nunga yambuma kene enini aku-sipa tepa liimba, molku kunjingí.” niringli.
31 Disseram-lhe: Crê no Senhor Jesus e serás salvo, tu e tua família.
32 Kanu-kene elsele-ni yunu kene yunga yambuma kene eninindu Auliele-nga ungele niku siringli.
32 Anunciaram-lhe a palavra de Deus, a ele e a todos os que estavam em sua casa.
33 Sika ipulele ai-burum aku-siku teku muluringeliinga-pe yunu-ni elsele liipa memba pupaliinga elsele turing irili kanuma lumaye tunjurum. Ena kanuna yunu kene yunga yambuma kene no liiring.
33 Então, naquela mesma hora da noite, ele cuidou deles e lavou-lhes as chagas. Imediatamente foi batizado, ele e toda a sua família.
34 Kanu-kene penga yunu-ni elsele liipa memba yunga lkuna pupaliinga elsele keri-langi sirim. Yunga yambuma kene enini ⸤numanu topele toku⸥ Pulu Yili ‘Yunu tiluele mindi sika molemú.’ niku tondulu munduku piliiku numanu siring.
34 Em seguida, ele os fez subir para sua casa, pôs-lhes a mesa e alegrou-se com toda a sua casa por haver crido em Deus.
35 Kolea tangurum kene kot piliiring yima-ni eninga ele-yima ka-lkuna liiku munduku kene niku mele: “Yisele wendu liiku munduku ‘Pangli.’ niai.” niring.
35 Quando amanheceu, os magistrados mandaram os lictores dizer: Solta esses homens.
36 Ung niring akuma ka-lku nukurum yili-ni Poll nimba sipaliinga nimba mele: “Kot piliilimili yima-ni ‘Else pangli.’ niku, niku mundung akiliinga pangli. Else numanu waengu nipili pale.” nirim.
36 O carcereiro transmitiu essa mensagem a Paulo: Os magistrados mandaram-me dizer que vos ponha em liberdade. Saí, pois, e ide em paz.
37 Akiliinga-pe Poll-ni ele-yimandu nimba mele: “Olsu Rom-yisele akiliinga-pe kot naa piliiku kene yambu pulele-ni kanuku molangi olsu we ka-pulsa-ni toku ka síngi kanili. Pe ekupu ‘Yambuma naa kanangi kiyang nimbu liipu mundumulú.’ niku nikimiliye? Aima kapula mólu. Olsu ka síngi yi kanuma enini oku olsu ‘Pale.’ niangi.” nirim.
37 Mas Paulo replicou: Sem nenhum julgamento nos açoitaram publicamente, a nós que somos cidadãos romanos, e meteram-nos no cárcere, e agora nos lançam fora ocultamente... Não há de ser assim! Mas venham e soltem-nos pessoalmente!
38 Kanu-kene ele-yima Poll-ni aku-sipa nirim piliiku kene kelku anju puku kot piliiring yi kanuma niku siring. Kanu-kene kot piliiring yima-ni ung niringli akili piliikuliinga ‘Elsele Rom-yisele lam.’ niku mini-wale munduku kene,
38 Os lictores deram parte dessas palavras aos magistrados. Estes temeram, ao ouvir dizer que eram romanos.
39 elsele muluringli akuna oku “Tepu kis-símulu lam.” niku ka-lkuna wendu liiku meku ulsu oku kene niku mele: “Kolea-auli ili munduku kelkulu pale.” niring.
39 Foram e lhes falaram brandamente. Pedindo desculpas, rogavam-lhes que se retirassem da cidade.
40 Kanu-kene Poll kene Saillas-sele ka-lkuli munduku kelku pukulu kene, ambu LLidia-nga lkuna pukulu Yesos-nga yambu-talape akuna liiku máku toku muluring yambumandu nikulu mele: “Ung nímbuluma munduku naa kelku numanu tondulu pupili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele akili tondulu munduku piliiku molai.” nikulu, ung mare niku sikulu kene elsele puringli.
40 Saindo do cárcere, entraram em casa de Lídia, onde reviram e consolaram os irmãos. Depois partiram.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.