Atos 16
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Poll kene Saillas-sele kolea Depi taon-na pukulu LLisira taon-na puringli kene kanuna Yesos-nga lumbili anduli yi te mulurum, yi akiliinga bili Timoti. Yunu Juda-ambu tenga málale. Anum Krais piliili ambale mulurumko, akiliinga-pe lapa Juda-yi te mólu, yunu yi te lupako.
1 Paulo chegou às cidades de Derbe e Listra. Em Listra morava um cristão chamado Timóteo. A mãe dele, uma cristã, era da raça dos judeus, mas o pai dele não era judeu.
2 ⸤Krais piliiku muluring⸥ anginipili LLisira kene Akoniam taon akuselenga molemelema-ni niku mele: “Timoti yunu ulu kaíma tepa, yunu aima molupa konjulimú yili.” niring.
2 Todos os irmãos que moravam em Listra e Icônio falavam bem de Timóteo.
3 Poll-ni ‘Timoti wasie pamili.’ nimba piliipaliinga yunga kangi te kopsipa wendu liinjirim. Juda-yambu kolea akuna piringma-ni ‘ ‘Timoti lapale yunu Juda-yi te mólu,’ ‘Yunu yi te lupa. Timoti kepe yi-lupale.’ niku yunga ung nimbáma liiku su singí.’ nimbaliinga Poll-ni Timoti-nga kangi te kopsinjirim.
3 Paulo quis levá-lo consigo e por isso o circuncidou , pois todos os judeus que moravam naqueles lugares sabiam que o pai de Timóteo não era judeu.
4 Kanu-kene enini koleamanga puku, Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma kene Krais-nga yambumanga tápu-yima kene enini ui Jerusallem liiku máku toku Kraisele piliili yambu-lupama-ni tingí aku mele, ung-mani siku niku panjiring ung akili, koleamanga pali niku silsiliiku anduring.
4 Nas cidades por onde passavam, eles diziam aos cristãos quais as decisões que tinham sido tomadas pelos apóstolos e pelos presbíteros da igreja de Jerusalém e aconselhavam que eles obedecessem a essas decisões.
5 Aku-siku tiringeliinga Krais-nga yambu-talapemanga yambuma-ni ‘Sika’ niku piliiring mele olandupa tondulu pupaliinga, eninga yambu-talapemanga yambu pulele taki-taki sukundu-sukundu uring, yambu kambuele olandupa purum.
5 Assim as igrejas ficavam mais fortes na fé, e o número de cristãos aumentava cada dia mais.
6 Poll yunu-kene wasie tapú-toku puringli yisele kene enini Mini Kake Tiliele-ni ‘Kolea Esia propinj akuna ung naa niku si-pai.’ nirim kilia enini kolea Pirisia propinj kene kolea Gallesia propinj kanili kene suku-singi oena koleamanga puku ⸤yambuma ung niku siring⸥.
6 Como o Espírito Santo não deixou que anunciassem a palavra na província da Ásia, eles atravessaram a região da Frígia-Galácia.
7 Niku silsiliiku puku kolea Misia propinj kene kolea Bitinia propinj kene oena pukuliinga ‘Kolea Bitinia propinj pamulu.’ niringeliinga-pe Yesos-nga Minéle-ni ‘Mólu.’ nimba kupulanumele pipi sirim.
7 Quando chegaram perto do distrito da Mísia, tentaram ir para a província da Bitínia, mas o Espírito de Jesus não deixou.
8 Yunu-ni “Mólu.” nirim akili piliikuliinga kolea Misia munduku kelku oku puku numú-kusa kéluna kolea Toras taon-na puring.
8 Então atravessaram a Mísia e chegaram à cidade de Trôade.
9 Kanu-kene akuna muluring kene sumbulsuli Poll uru-kumbu mele tepa kanurum kene kolea Masedonia propinj yi te omba ola angiliipaliinga Poll-ndu mawa tepa kene nimba mele: “Nu numú-kusale lumbuliikunu yakundu okunu oliu kolea Masedonia yambuma liikunu tapunjani ui.” nirim.
9 Naquela noite Paulo teve uma visão. Ele viu um homem da província da Macedônia, que estava de pé e lhe pedia: “Venha para a Macedônia e nos ajude!”
10 Poll-ni aku-sipa kanurum kene oliu-ni nimbu mele: “Kapula, kolea Masedonia propinj pamulu.” nirimulu. Aku-kene ‘Pulu Yili-ni oliu walsipa ‘Akuna nanga temani kaiéle yambuma toku sai.’ nikem lam akiliinga’ nimbu piliipuliinga “Sumbi-sipu pamulu.” nimbu pumulú tirimulu.
10 Logo depois dessa visão, nós resolvemos partir logo para a Macedônia, pois estávamos certos de que Deus nos havia chamado para anunciar o evangelho ao povo dali.
11 Oliu sipna pupu kolea Toras taon akili mundupu kelepu sumbi-sipu kolea Samotres purumulu. Kanuna pupu pepuliinga ulsulam-uikundu Niapollis taon-na pupu sipna wendu purumulu.
11 Nós embarcamos em Trôade e fomos diretamente para a ilha de Samotrácia. No dia seguinte chegamos ao porto de Neápolis.
12 Niapollis taon akili mundupu kelepu kolea-auli Pillipai purumulu. Pillipai akili Rom-yambu pulele muluring taon auli te; akili kolea Masedonia propinj sukundu taon auli te. Akuna ena mare mulurumulu.
12 Dali fomos a Filipos, que é uma cidade do primeiro distrito da província da Macedônia e também colônia romana, onde ficamos vários dias.
13 Kanu-kene ⸤Juda-yambumanga kóru muluring⸥ ena-Sambatele-nga kolea-auli Pillipai-nga pala keri-puluna ulsukundu no-kéluna purumulu. Oliu numanale-ni piliipu kene ‘Akuna ⸤Juda-yambuma puku liiku máku toku⸥ Pulu Yili popu toku yunu-kene ung ningí koleale lelemúnje.’ nimbu piliipu purumulu. Akuna pupu kanurumulu kene ambu mare liiku máku toku muluring kanupu kene mania molupu ambu kanuma ung nimbu sirimulu.
13 No sábado saímos da cidade e fomos para a beira do rio, pois pensávamos que ali devia haver um lugar de oração para os judeus. Sentamos e começamos a conversar com as mulheres que estavam reunidas lá.
14 Ung piliiku muluring ambumanga te, ambaliinga bili ‘LLidia’ niring, ambu kaniliinga kolea Tayataira taon; yunu mulumbale kundúlima mindi méle taropu turum; yunu Juda-ambu te mólu, akiliinga-pe yunu Pulu Yili-nga ungele piliipa Pulu Yili popu topa mulurum ambale. Ambu kanili Auliele-ni ‘Poll ung nimbáma piliipa liipili.’ nimba ambale yunga numanuna ungele piliimba kupulanumele sumbi sinjirim kilia ungele piliipa liirim.
14 Uma daquelas mulheres que estavam nos ouvindo era Lídia, uma vendedora de púrpura , da cidade de Tiatira. Ela adorava a Deus, e o Senhor abriu a mente dela para que compreendesse o que Paulo dizia.
15 Kanu-kene ambu LLidia kene yunga lkuna muluring yambuma kene enini no liiring. LLidia no liipa pora sipaliinga yunu-ni oliundu nimba mele: “‘Yunu ‘Auliele sika.’ nimba tondulu mundupa piliilimú.’ niku pilííngi lem nanga lkuna wasie molamili wai.” nirim. “Yunu-ni aima karaye pulele tekem akiliinga oliu yunga ungele teng panjipu pamulu.” nimbu purumulu.
15 Ela e as pessoas da sua casa foram batizadas. Depois Lídia nos convidou, dizendo: — Venham ficar na minha casa, se é que vocês acham que, de fato, eu creio no Senhor. Assim ela nos convenceu a ficar na casa dela.
16 Walse oliu ⸤Juda-yambuma puku liiku máku toku⸥ Pulu Yili popu toku yunu-kene ung niring kolea akuna pumulú purumulu kene yi marenga kongun kendemande tinjirim ambu-wenipu te kupulanum-na kanurumulu. Yunga numanuna kuru te mulurumele-ni yunu yambuma-kene penga ulu mare wendu ombá mele nimba sirim akili piliipaliinga yambuma nimba sirim kene yunu nukuring yima-ni ku-moni pulele liiring.
16 Certo dia, quando estávamos indo para o lugar de oração, veio ao nosso encontro uma escrava. Essa moça estava dominada por um espírito mau que adivinhava o futuro, e os seus donos ganhavam muito dinheiro com as adivinhações que ela fazia.
17 Poll kene oliu purumulu kene ambu-wenipu kanili oliu lumbili omba tondulu kuwali tepa kene nimba mele: “Yi ima Aima Ola-Kilia Pulu Yi Auliele-nga kendemande-yima. Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa mindili naa noku molku kunjingí kupulanumele liiku ora singí andi okumele.” nirim.
17 A moça começou a nos seguir, gritando assim: — Estes homens são
18 Taki-taki ambu-wenipu kanili aku-sipa mindi nirim-na Poll-ni piliipa kis piliipaliinga, topele topa kene, ambu-wenipaliinga numanuna kuru mulurum kanilindu nimba mele: “Na-ni Yesos Kraisele walsipuliinga yunga tondulale-ni nundu niker: ‘Nu ambu-wenipu akili munduku kelkunu okunu wendu pui.’ niker.” nirim. Kanu-kene kurale ambu-wenipu kanili walsekale mundupa kelepa omba wendu purum.
18 Ela fez isso muitos dias. Por fim Paulo se aborreceu, virou-se para ela e ordenou ao espírito: — Pelo poder do nome de Jesus Cristo, eu mando que você saia desta moça! E, no mesmo instante, o espírito saiu.
19 Ambu-wenipale nukuring yima-ni kanuku kene, eninga ku-moni liiring kupulanum kanili omba wendu purum kanukuliinga, Poll kene Saillas-sele oku ambili molku liiku, ‘Yi-aulima kene kot tenjamili.’ niku kene, ki kunduku yambuma taki-taki liiku máku toku muluring kolea akuna meku puring.
19 Quando os donos da moça viram que não iam poder mais ganhar dinheiro com as adivinhações dela, agarraram Paulo e Silas e os arrastaram até a praça pública, diante das autoridades.
20 Elsele kot piliili yi kanuma muluringna meku puku kene niku mele: “Yi i-sele Juda-yisele. Elsele-ni oliunga yambuma teku mini-wale mundunjúngli-na membu okomulu.
20 Eles os apresentaram a essas autoridades romanas e disseram: — Estes homens são judeus e estão provocando desordem na nossa cidade.
21 ‘Oliu Rom-yambuma-ni kapula naa piliipu, kapula naa temulú.’ nilimulu ulu-pulu mare “Teangi.” níngli.” niring.
21 Estão ensinando costumes que são contra a nossa lei . Nós, que somos romanos, não podemos aceitar esses costumes.
22 Yambu muluringma-ni ‘Aima teku kis-siku mong anumele lííngli.’ niku “Elsele aima sika aku-siku tíngli.” niring. Kanu-kene kot piliiring yima-ni niku mele: “Elsengla wale-pakulima posuku wendu liiku ka-pulsa-ni elsele tai.” niring.
22 Aí uma multidão se ajuntou para atacar Paulo e Silas. As autoridades mandaram que tirassem as roupas deles e os surrassem com varas.
23 Kanu-kene enini ka-pulsa-ni yi-sele lakuku toku-toku ka sikuliinga, ka-lku nukurum yilindu niku mele: “Yi i-sele mimi-sikunu nukui.” niring.
23 Depois de baterem muito neles, as autoridades jogaram os dois na cadeia e deram ordem ao carcereiro para guardá-los com toda a segurança.
24 Ka-lkuli nukurum yili enini aku-siku ung tondulu munduku niring akili piliipaliinga, elsele liipa memba aima suluminana sukundu pupaliinga elsengla kimbusele unji-pallang tenga si-sipa panjipa liipa llok turum.
24 Depois de receber essa ordem, o carcereiro os jogou numa cela que ficava no fundo da cadeia e prendeu os pés deles entre dois blocos de madeira.
25 Kanu-kene ipulele ai-burum Poll kene Saillas-sele Pulu Yili-kene popu toku ung nikulu ‘Pulu Yili-nga bili paka tonjambulu.’ nikulu konana niringli kene ka-lkuna wasie piring yambuma-ni piliiku muluring.
25 Mais ou menos à meia-noite, Paulo e Silas estavam orando e cantando hinos a Deus, e os outros presos escutavam.
26 Kanu-kene walsekale ma jim-jim lakupa te tepaliinga, ka-lku kanili kolkalu lakupa sipa kuna kanuma topa bulsupa bulu-bale sirim. Ka-lkuna piring yambuma ka-sen-ni ka turing kanuma pali wendu urum, ka-yambuma we muluring.
26 De repente, o chão tremeu tanto, que abalou os alicerces da cadeia. Naquele instante todas as portas se abriram, e as correntes que prendiam os presos se arrebentaram.
27 Kanu-kene ka-lku nukurum yili suru nimba ola molupa kanurum kene kuna kanuma pali bulsupa lirim kanupa kene ‘Ka-yambu kanuma oku púngi lam.’ nimba piliipa kene, yunga ele tili lu-koya kanili kulu topa wendu liipa yununu ‘Kolambu.’ nimba topa numi kolomong temba tirim.
27 Aí o carcereiro acordou. Quando viu que os portões da cadeia estavam abertos, pensou que os prisioneiros tinham fugido. Então puxou a espada e ia se matar,
28 Akiliinga-pe Poll-ni yunundu nangale topa kene nimba mele: “Nu-ni nu-nunu ulu te naa ti! Oliu pali ya we molemulu.” nirim.
28 mas Paulo gritou bem alto: — Não faça isso! Todos nós estamos aqui!
29 Kanu-kene enini nukurum yili-ni nangale topa kene nimbaliinga “Kamaye kanduku meku wai!” nimba, yunu omba Poll kene Saillas-sele muluringli akuna lkisipa lkundu omba, yunu pung-pungu nimba mini-wale mundupa kene, elsengla kumbi-kerina tamalu pirim.
29 Aí o carcereiro pediu que lhe trouxessem uma luz, entrou depressa na cela e se ajoelhou, tremendo, aos pés de Paulo e Silas.
30 Kanu-kene elsele liipa memba pena pupa kene, walsipaliinga nimba mele: “Yisele, na nambulka tembu kene kapula we molupu buni naa membúye?” nirim.
30 Depois levou os dois para fora e perguntou: — Senhores, o que devo fazer para ser salvo?
31 Elsele-ni yunundu nikulu mele: “Nu Auli Yesos ‘Yunu sika Pulu Yili-nga Málale molupa, na kapula tepa liimba.’ niku tondulu mundukunu piliiní kene yunu-ni nu tepa liipa, mindili nolkuna kupulanum-na wendu liipa yunu-kene molku kunjini kupulanum-na liipa monjumba. Nu kene nunga yambuma kene enini aku-sipa tepa liimba, molku kunjingí.” niringli.
31 Eles responderam: — Creia no Senhor Jesus e você será salvo — você e as pessoas da sua casa.
32 Kanu-kene elsele-ni yunu kene yunga yambuma kene eninindu Auliele-nga ungele niku siringli.
32 Então eles anunciaram a palavra do Senhor ao carcereiro e a todas as pessoas da casa dele.
33 Sika ipulele ai-burum aku-siku teku muluringeliinga-pe yunu-ni elsele liipa memba pupaliinga elsele turing irili kanuma lumaye tunjurum. Ena kanuna yunu kene yunga yambuma kene no liiring.
33 Naquela mesma hora da noite, o carcereiro começou a cuidar deles, lavando os ferimentos da surra que haviam levado. Logo depois ele e todas as pessoas da sua casa foram batizados.
34 Kanu-kene penga yunu-ni elsele liipa memba yunga lkuna pupaliinga elsele keri-langi sirim. Yunga yambuma kene enini ⸤numanu topele toku⸥ Pulu Yili ‘Yunu tiluele mindi sika molemú.’ niku tondulu munduku piliiku numanu siring.
34 Em seguida ele levou Paulo e Silas para a sua casa e lhes deu comida. O carcereiro e as pessoas da sua casa ficaram cheios de alegria porque agora criam em Deus.
35 Kolea tangurum kene kot piliiring yima-ni eninga ele-yima ka-lkuna liiku munduku kene niku mele: “Yisele wendu liiku munduku ‘Pangli.’ niai.” niring.
35 Quando amanheceu, as autoridades romanas mandaram alguns policiais com a seguinte ordem para o carcereiro: “Solte esses homens.”
36 Ung niring akuma ka-lku nukurum yili-ni Poll nimba sipaliinga nimba mele: “Kot piliilimili yima-ni ‘Else pangli.’ niku, niku mundung akiliinga pangli. Else numanu waengu nipili pale.” nirim.
36 Então o carcereiro disse a Paulo: — As autoridades mandaram soltá-los. Podem ir embora em paz.
37 Akiliinga-pe Poll-ni ele-yimandu nimba mele: “Olsu Rom-yisele akiliinga-pe kot naa piliiku kene yambu pulele-ni kanuku molangi olsu we ka-pulsa-ni toku ka síngi kanili. Pe ekupu ‘Yambuma naa kanangi kiyang nimbu liipu mundumulú.’ niku nikimiliye? Aima kapula mólu. Olsu ka síngi yi kanuma enini oku olsu ‘Pale.’ niangi.” nirim.
37 Mas Paulo disse aos policiais: — Eu e Silas somos cidadãos romanos e, mesmo assim, sem termos sido julgados, fomos surrados em público. E depois nos jogaram na cadeia. E agora querem nos mandar embora assim em segredo? Isso não! Que as próprias autoridades romanas venham aqui e nos soltem!
38 Kanu-kene ele-yima Poll-ni aku-sipa nirim piliiku kene kelku anju puku kot piliiring yi kanuma niku siring. Kanu-kene kot piliiring yima-ni ung niringli akili piliikuliinga ‘Elsele Rom-yisele lam.’ niku mini-wale munduku kene,
38 Os policiais foram contar às autoridades romanas o que Paulo tinha dito. Quando as autoridades souberam que Paulo e Silas eram cidadãos romanos, ficaram com medo
39 elsele muluringli akuna oku “Tepu kis-símulu lam.” niku ka-lkuna wendu liiku meku ulsu oku kene niku mele: “Kolea-auli ili munduku kelkulu pale.” niring.
39 e foram lhes pedir desculpas. Então os tiraram da prisão e pediram que fossem embora da cidade.
40 Kanu-kene Poll kene Saillas-sele ka-lkuli munduku kelku pukulu kene, ambu LLidia-nga lkuna pukulu Yesos-nga yambu-talape akuna liiku máku toku muluring yambumandu nikulu mele: “Ung nímbuluma munduku naa kelku numanu tondulu pupili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele akili tondulu munduku piliiku molai.” nikulu, ung mare niku sikulu kene elsele puringli.
40 Paulo e Silas saíram da cadeia e foram para a casa de Lídia. Ali encontraram-se com os irmãos, animaram a todos e depois foram embora.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.