1 Coríntios 4
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI
1 Akiliinga, Apollos olsu molembulu mele yambuma-ni piliiku kanungí mele i-sipa: Olsu Krais-nga kongun tinjili kendemande-yisele molupulu, ung ui mo topa pirim-ma Pulu Yili-ni ui nimba pára naa sirim ungma nokupu yambuma nimbu silimbulu yisele molembulu. ‘Aku-sele yi i-sele molembele.’ niku pilííngi lem kaí.
1 Naatu boun it i Keriso ana akir wairafih na’atube sabuw hina’itit, naatu God ana buriburih koubuna’ayah na’atube hina’itit.
2 Akiliinga ung te pelemúko: Yambu te-ni yambu tenga kongun tenjilimú yambale-ni yunga yi-auliele-ni ‘Ti.’ nilimú mele aima mimi-sipa piliipa tipili. Mimi-sipa piliipa naa tímu lem kapula mólu, eni piliilimili.
2 Naatu sabuw iyab hitutumih iti bowabow hibitih hai orot ukwarih isah hinabosunusunub.
3 ‘⸤Na-ni kongun teliu mele⸥ eni mola kot tenjilimú yi te-ni kanuku apuruku ⸤‘Mimi-sipa tepa konjulimúnje.’ niku⸥ kanúngi lem ulu te mólu.’ nimbu numanu kimbu-sipu naa moliu. Nanu kepe teliu mele naa apuruliu.
3 Ayu au yawas kwanafufun o sabuw au yawas hinafufufun isan men abiyababan. Anababatun a tur ao’owen taiyuwu au yawas men afufufun.
4 Na-ni nanga numanale-ni piliipu kene ‘⸤Pulu Yili-ni “Ti.” nilimú kongunale tepu kene⸥ sika ulu te tepu kis naa siliu.’ nimbu piliiliu akiliinga-pe ‘Na-ni sika tepu kis naa siliu. Na yi sumbi-nili te moliu.’ nanu kapula naa nimbále. Na-ni kongun teliu mele Auliele-ni yunu piliipa apurulimú.
4 Ayu taiyuw au not iu’uwu men kakafin ta asinaf, baise boro men nati’imaim anab au kakafin en ana’omih. Regah akisin boro ayu nibatiyu.
5 Akiliinga, ‘Auliele-ni omba kot piliipili.’ niku nokuku molku kene isili-ui yambuma-ni uluma telemele mele eni naa apurangi. Yunu omba kene sumbuluna pelemú uluma ‘Pa tílina mokeringa lipili.’ nimba, yambuma-ni uluma tingíndu numanale-ni piliilimili mele mokeringa nimba pára simba. Aku temba enaliinga Pulu Yili-ni oliu-ni telemulu mele piliipa apurupa kene ⸤tepu konjulimulu ulumanga⸥ oliu kape nimbá.
5 Isan imih orot babin baibatiyin isan veya hiyai’iyai boro enan, kwanakaif Regah nan natitabo. I nanan ana veya gugumin wanawanan abisa wa’iwa’irin inu’in marakaw boro nakusisiar narun naatu orot dogoroh ana wa’iwa’irin etei boro nabow hinatit hinirerereb. Imaibo orot ta’ita’imon abisa hisisinaf isan God boro nabora’ara’ahih.
6 Angmene, ⸤na-ni ‘Nukuli yambumanga ungma mimi-siku piliiku kongun teku konjangi.’⸥ niker mele ‘Eni liipu tapunjambu.’ nimbu ‘Apollos olsu-ni telembulu mele kanangi.’ niker. ‘Tembulú mele pe kanuku kene ung te pelemáliinga pulele eni manda sumbi-siku piliangi.’ nimbu moliu. Ung kanili i-sipa mele:
6 Taitu, boun ayu akokok Apollos airi biyai’imaim bai’obaiyen ta anayai kwata’itin, saise tur abisa hio hikikirum yabin kwanaso’ob. “Tur abisa hikikirum ana fofoninamaim kwanao, men kwanatetebon.” Orot ta kwanabora’ah naatu ta kwananuw furuw kwanau kwaniyimih.
7 ⸤Angmene eni ‘Aulima molemulu.’ nilimelema,⸥ ‘Oliu bi mulupili. Yambu lupama bi naa mulupili.’ nae-ni nilimúye? Eni méle kaí liiringma ⸤Pulu Yili-ni⸥ naa sirimuye? Pe tondulu liiringma Pulu Yili-ni símu lem nambimuna eninga bima eni-enini paka toku kape nilimeleye?
7 Yait eo kwanowar kwa i turanah etei tafahimaim? Sawar etei kwabow kwama’ama etei i God it. Aisim taiyuw kwabobora’ara’ahi, ana itinin iti usar i kwabai kwaniyibe?
8 ‘Méle pulele kórunga kapula liirimulu. ⸤Minéle-nga⸥ méle pulele nosupu kapula molemulu.’ niku piliilimiliye? ‘Kórunga ⸤Krais-kene wasie⸥ kamako kingima molupu yambuma nokulemulu.’ niku piliilimiliye? Aku lem olsu wasie aku-sipu naa molemulu akili kis. Akiliinga-pe ‘Eni aku-siku naa molemele.’ nimbu piliiker. ‘Eni aima sika yi nuim kingima molkemelanje kapula. Akunje olsu eni-kene wasie kingima molkemela. Akunje kapula.’ nimbu piliiker. ⸤Akiliinga-pe oliu isili-ui kingima naa molemulu.⸥
8 Kwa a kok sawar etei i kwabow karam kwama’am. Naatu boun kwa i totobuyoy wairaf kwamatar, kwana kwai’aiwoboka, aki baise en. Au notamaim akokok mi’itube kwati’aiwob gewas, saise aki auman bairit tati’aiwob youn.
9 ⸤Oliu molemulu⸥ mele na-ni piliikerele niambu: ‘Oliu Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima oliu aima mandupa.’ nimbu piliiker. Kot tenjiku “Toku konjangi.” nilimele yambuma mele molemulu. ‘Yambuma numanu siku kanuku molangi toku konjangi.’ niku penana sukundu mundulimele yambuma mele molemulu. Mana-yambuma kene angkellama kene yambuma-ni pali oliu nem-nemi niku kanuku molemele.
9 Ayu akisu au itinin, aki tur abarayah ai efan i urantoro’ot anababatun God yai, ana itinin dibur sabuw bebeyan ma’o’ow ana efanamaim terouw temomorob na’atube. Aki boro bebeyanamaim ana morob tounamatar naatu sabuw tutufin etei hinamau’uwi.
10 Krais-nga temanele andupu nimbu silimuláliinga yambuma-ni oliu ‘Yi sundupa sili-pilima.’ nilimeláliinga-pe eni ⸤Krais-nga Korin-yambuma-ni⸥ ‘Krais-nga yambuma molemuláliinga oliu piliipa kungnjuli pelemú yambuma molemulu.’ nilimele. Oliu ⸤Krais-ni kongun sirim yima⸥ndu “Eni tondulu te naa pelemú.” nilimele; eni eni-enini ‘Oliu tondulu aima pelemú.’ nilimele. Oliundu “Eni bi naa molemú.” nilimeláliinga-pe eni eni-enini ‘Bi aima molemú.’ nilimele.
10 Keriso wabinamaim taiyuwi ai’itinin na koko’awabe amatar, baise kwa i Keriso wanawananamaim kwana not wairafi kwamatar. Aki i ariririm, baise kwa a fair i erara’at, aki tinunuw furuwi, baise kwa i tekakakafiyi.
11 Oliu ⸤Krais-ni ‘kongunale tenji-pai.’ nimba liipa mundupa kene yima⸥ sika ui mulurumulu mele ekupu kepe we molemulu. Oliu aima engle-ni kolupu, no waka-ni kolupu, mulumbale sungu-mangu nílima panjilimuluko. Oliu ‘aima mindili noku, kolangi.’ niku wale pulele kimbulu-ni tolemele. Oliu tenga táka-nimbu molomulú lku te naa angiliimú.
11 Iti boun ana veya’amaim aki sikai harewamih mamah, abi’aamorob, ai ar ai faifuw tibiririk, segar hiborabirabi efamaim a’in ama areremor ai bar en.
12 ⸤Ku-moni liipu langi kene mélema liimulúndu⸥ oliuliu mindili sipu kongun telemulu. Yambuma-ni oliu ung-mura siku “Molku kis-sangi!” nilimele kene oliu-ni pundu topu “Pulu Yili-ni enini tepa kaí tipili.” nilimulu; ⸤Pulu Yili-nga kongun telemuláliinga⸥ yambuma-ni oliu mindili silimele kene pundu topu ung te naa nimbu bunima we melemulu;
12 Bowabow gagamin maiyow abowabow isan ahahahar, sabuw teo rarafi ana veya’amaim aki baigegewasin abitih, terabi tibia’akiri ana veya aki ewawainabi.
13 yambuma-ni oliu ung-taka tonjuku niku kis-silimele kene oliu-ni enini pundu topu ung kaíma nilimulu. Ui kepe, pe yandupa ekupu kepe, yambuma-ni ‘Oliu yambu aima korupa, langi-nurupalu toku munduku kelemelema mele molemulu.’ niku piliilimili.
13 Tiu’uwi kwanikwaniyi ana veya, yabow turamaim abiyafutih. Boun ana veya’amaim aki i tafaram ana hain naatu bay ana merekas na’atube amatar.
14 ‘Eni pipili kolangi.’ nimbu na-ni ung ili pepána naa tokur. ‘Eni nanga aima numanu monjuliu kangambulama.’ nimbu ung te lip-lipi topu pepá ili tokur.
14 Ayu iti fef i men kwa itinin biya’ohow isan akikirumamih. Baise akokok animatnuwi, anayabin kwa i ayu natunatu au yabow.
15 ‘Eni Krais-nga ungele mimi-siku piliangi.’ niku nokulkemela tápu-yi aima pulele, ten-tausen mele, molkemelanje eninga lapa pulele naa molkemela. Na-ni Krais Yesos-nga ungele ui-pulu-pulu eni nimbu sirindu kene ‘Temani kaí akili sika.’ niku tondulu munduku piliiringeliinga na eninga lapale mulurundu, ⸤eni nanga kangambulama muluring mele molemele⸥.
15 Basit kwa ayub ana bonawiyenayah etei 10,000 na’atube tibi’obaiyi, baise tamatanah i men moumurih, anayabin Keriso Jesu ana baikofanamaim ayu ana kwa tamat amatar tur gewasin abai ana ait.
16 ⸤Na eninga lapale moliu, eni nanga kangambulama molemele⸥ akiliinga na-ni eni tondulu mundupu mawa tepu kene nimbu mele: ‘Ulu teliuma kanuku kene mimi-siku manda leku teai.’ niker.
16 Imih abifefeyani, ayu abisa asisinaf na’atube kwani’u’uru.
17 ‘Aku teai.’ nimbu ‘Eni molemelena Timoti upili.’ nimbu liipu mundukur. ⸤Yu Krais-nga yili molupa yu-kene olsu Krais-nga kongun wasie andupu telembulaliinga⸥ yunu nanga numanu monjuliu kangale. Yu-ni Auliele-nga kongunale mimi-sipa nokulemú. Na-ni Krais Yesos-nga ungma piliipu kene tepu moliu mele alsuku piliangi nimba simba. Na Krais-kene molupu kene tepu moliu mele kene, Krais-nga yambu-talapemanga andupu ‘Teai.’ nimbu mani siliu mele kene, tilu-sipa. ⸤Aku-sipa mele Timoti-ni eni alsuku piliangi nimba simba.⸥
17 Ana’an iti isan ayu natu au yabow kek wabin Timothy kwa isa abiyafar. Iti kek i Regah ana bowabow isan ebobosunusunub, i enan boro kwa nuhinakusib, ayu au yawas naatu au bowabow mi’itube Keriso ana yawasamaim ama abowabow boro nao kwananowar, naatu mi’itube ekaleisia sabuw efan ta ta abi’obaiyih auman boro nao kwananowar.
18 Eninga yambu mare-ni ‘Poll naa ombá.’ niku piliiku kara puku mong kondolemele.
18 Kwa afa kwanotanot ayu boro men atan atinanawani kwarouw, imih kwa abai’oro’orot erara’at.
19 Akiliinga-pe Auliele-ni na “Pui.” nim lem na aima sika eni molemelena nondupa ombú. Ombu kene kara puku mong kondolemele yambuma-ni ung nilimele mele mindi piliimbundu naa ombú. ‘Eni sika tondulu te pelemúnje ⸤mola Pulu Yili-nga kongun naa teku ungma we nilimelenje⸥.’ nimbu kanombu ombú.
19 Baise ayu boro’omo anan aninanawani, Regah nakokok na’at. Imaibo boro taiyuwu anaso’ob, naatu men bai’o’orotoyah hai tur akisin, baise hai fair menane hibaib auman anaso’ob.
20 Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú yambuma ung mindi naa nilimele. Yunga tondulale-ni yunga kongun teku yunga yambuma sumbi-siku molemele akiliinga ⸤‘ne kara puli yambuma sika tondulu pelemúnje.’ nimbu kanombu⸥.
20 Anayabin God ana aiwob i men turawat namomon, baise ana fair auman.
21 Na-ni eni nambulka ulu te tembu kene ‘Kapula.’ niku piliikimiliye? ‘Na ka-pulsa membu ombu eni ka-pulsa-ni topu mani simbu kene kapula.’ niku piliikimiliye? Mola na-ni eni mulungína ombu numanu monjupu táka-nimbu mani sipu kondu kolumbu kene ‘Kapula.’ niku piliikimiliye? Eni piliai.
21 Kwa a kok i boro abisa anab anan kwana’itin? Wabir anab anan ana wabir? O taiyuwu ana yara’iyu yabowamaim anan kwa isa?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.