João 9

mri (MRI) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Nā, i a Īhu e haere ana, ka kite ia i tētahi tangata i matapō, nō tōna whānau­tanga mai anō.
1 E, passando Jesus, viu um homem cego de nascença.
2 Nā, ka ui āna ākonga ki a ia, ka mea, “E te Kai­whaka­ako, ko wai i hara, ko tēnei, ko ōna mātua rānei i whānau matapō ai ia?”
2 E os seus discípulos lhe perguntaram, dizendo: Rabi, quem pecou, este ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Ka whaka­hokia e Īhu, “Ehara i te mea ko tēnei kua hara, ko ōna mātua rānei; engari, kia ai ia hei whaka­kite­nga mō ngā mahi a te Atua.
3 Jesus respondeu: Nem ele pecou nem seus pais; mas foi assim para que se manifestem nele as obras de Deus.
4 Me mahi e tātou ngā mahi a tōku kai­tono mai i te mea e ao ana; meāke ko te pō e kore ai e taea he mahi e tētahi tangata.
4 Convém que eu faça as obras daquele que me enviou, enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 I ahau i te ao nei, ko ahau te mārama o te ao.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Ka mutu ēnei kōrero āna, ka tūwha ia ki te whenua, ā, poke­pokea ana tētahi paru ki te hūware, pania atu ana te paru ki ngā kanohi o te matapō,
6 Tendo dito isto, cuspiu na terra, e com a saliva fez lodo, e untou com o lodo os olhos do cego.
7 nā, ka mea ki a ia, “Haere ki te horoi ki te kau­kau­ranga i Hiroama,” ko Tono te whaka­māori­tanga. Nā, haere ana ia, horoi ana, ā, hoki ti­tiro ana mai.
7 E disse-lhe: Vai, lava-te no tanque de Siloé (que significa o Enviado). Foi, pois, e lavou-se, e voltou vendo.
8 Nā, ka mea ngā tāngata e noho tata ana, rātou ko ngā tāngata i kite i tōna matapō­tanga i mua, “Ehara ianei tēnei i taua tangata i noho rā, i tono mea rā māna?”
8 Então os vizinhos, e aqueles que dantes tinham visto que era cego, diziam: Não é este aquele que estava assentado e mendigava?
9 Ka mea ētahi, “Ko ia tēnei”. Ko ētahi i mea, “Kāhore, engari rite tonu ki a ia te āhua”.
9 Uns diziam: É este. E outros: Parece-se com ele. Ele dizia: Sou eu.
10 Kātahi rātou ka mea ki a ia, “Nā te aha rā i kite ai ōu kanohi?”
10 Diziam-lhe, pois: Como se te abriram os olhos?
11 Ka whaka­hoki ia ka mea, “Nā te tangata, e huaina nei ko Īhu, i poke­poke he paru, pania ana e ia ki ōku kanohi, ka mea mai ki ahau, ‘Haere ki Hiroama horoi ai.’ Nā, ko tōku haere­nga atu, ko tāku horoi­nga, kite ana ahau.”
11 Ele respondeu, e disse: O homem, chamado Jesus, fez lodo, e untou-me os olhos, e disse-me: Vai ao tanque de Siloé, e lava-te. Então fui, e lavei-me, e vi.
12 Nā, ka mea rātou ki a ia, “Kei hea ia?”
12 Disseram-lhe, pois: Onde está ele? Respondeu: Não sei.
13 Ka kawea atu ki ngā Parihi taua tangata i matapō i mua rā.
13 Levaram, pois, aos fariseus o que dantes era cego.
14 Nā, nō te hāpati i poke­pokea ai e Īhu te paru, i meinga ai ōna kanohi kia kite.
14 E era sábado quando Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Nā, ka ui anō ngā Parihi ki a ia, ki te pēhea i kite ai ia. Ka mea ia ki a rātou, “I pania e ia he paru ki ōku kanohi, nā, horoi ana ahau, kite ana.”
15 Tornaram, pois, também os fariseus a perguntar-lhe como vira, e ele lhes disse: Pôs-me lodo sobre os olhos, lavei-me, e vejo.
16 Nā, ka mea ētahi o ngā Parihi, “Ehara tēnei i te tangata nā te Atua, inā hoki tē whaka­rite ia i te hāpati.”
16 Então alguns dos fariseus diziam: Este homem não é de Deus, pois não guarda o sábado. Diziam outros: Como pode um homem pecador fazer tais sinais? E havia dissensão entre eles.
17 Ka mea anō rātou ki te matapō, “E pēhea ana koe ki a ia, ki tāna mea­tanga i ōu kanohi kia kite?”
17 Tornaram, pois, a dizer ao cego: Tu, que dizes daquele que te abriu os olhos? E ele respondeu: Que é profeta.
18 Heoi, kāhore ngā Hūrai i whaka­pono i matapō taua tangata, kua meinga anō kia kite, karanga­tia noatia e rātou ngā mātua ōna i meinga nei kia kite,
18 Os judeus, porém, não creram que ele tivesse sido cego, e que agora visse, enquanto não chamaram os pais do que agora via.
19 ā, ka ui rātou ki a rāua, ka mea, “Ko tā kōrua tama tēnei, e mea nei kōrua i whānau matapō mai? Nā te aha rā ia i ti­tiro ai ināia­nei?”
19 E perguntaram-lhes, dizendo: É este o vosso filho, que vós dizeis ter nascido cego? Como, pois, vê agora?
20 Ka whaka­hoki ōna mātua ki a rātou, ka mea, “E mōhio ana māua, ko tā māua tama tēnei, i whānau matapō mai anō.
20 Seus pais lhes responderam, e disseram: Sabemos que este é o nosso filho, e que nasceu cego;
21 Ko te mea ia i kite ai ia ināia­nei, kāhore i mōhio­tia e māua; kāhore hoki māua e mōhio nā wai i mea ōna kanohi kia kite. He kaumātua ia; ui atu ki a ia, māna ia e kōrero.”
21 Mas como agora vê, não sabemos; ou quem lhe tenha aberto os olhos, não sabemos. Tem idade, perguntai-lho a ele mesmo; e ele falará por si mesmo.
22 I pēnei ōna mātua, nō te mea i mataku rāua i ngā Hūrai. Kua takoto noa ake hoki tā ngā Hūrai tikanga, nā, ki te whaka­ae tētahi, ko te Karaiti ia, me pei ki waho o te whare kara­kia.
22 Seus pais disseram isto, porque temiam os judeus. Porquanto já os judeus tinham resolvido que, se alguém confessasse ser ele o Cristo, fosse expulso da sinagoga.
23 Koia ōna mātua i mea ai, “He kaumātua ia; ui atu ki a ia.”
23 Por isso é que seus pais disseram: Tem idade, perguntai-lho a ele mesmo.
24 Nā, ka karanga tuarua rātou ki te tangata i matapō i mua rā, ka mea ki a ia, “Hoatu he korōria ki te Atua; e mātau ana mātou he tangata hara tēnei.”
24 Chamaram, pois, pela segunda vez o homem que tinha sido cego, e disseram-lhe: Dá glória a Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Nā, ka whaka­hoki ia, ka mea, “Kāhore ahau e mātau he tangata hara rānei ia; kotahi anō tāku e mātau nei, he matapō ahau i mua, ā, inā kua kite.”
25 Respondeu ele pois, e disse: Se é pecador, não sei; uma coisa sei, é que, havendo eu sido cego, agora vejo.
26 Ka mea anō rātou ki a ia, “I aha ia ki a koe? I pēhea­tia ōu kanohi i meinga ai e ia kia kite?”
26 E tornaram a dizer-lhe: Que te fez ele? Como te abriu os olhos?
27 Ka whaka­hokia e ia ki a rātou, “Kua kōrero­tia anō e ahau ki a koutou inā tonu nei, ā, kīhai koutou i whaka­rongo. He aha koutou i hia­hia ai kia rongo anō? E mea ana oti koutou kia meinga hei ākonga māna?”
27 Respondeu-lhes: Já vo-lo disse, e não ouvistes; para que o quereis tornar a ouvir? Quereis vós porventura fazer-vos também seus discípulos?
28 Nā, whaka­hī ana rātou ki a ia, ka mea, “Ko tāna ākonga koe; ko mātou ia he ākonga nā Mohi.
28 Então o injuriaram, e disseram: Discípulo dele sejas tu; nós, porém, somos discípulos de Moisés.
29 E mātau ana mātou i kōrero te Atua ki a Mohi; ko tēnei tangata ia kāhore mātou e mātau ki tōna wāhi i haere mai ai.”
29 Nós bem sabemos que Deus falou a Moisés, mas este não sabemos de onde é.
30 Nā, ka whaka­hoki taua tangata, ka mea ki a rātou, “Ha! he mea whaka­mīharo rā tēnei kāhore koutou i mātau ki tōna wāhi i haere mai ai, otirā, kua meinga e ia ōku kanohi kia kite.
30 O homem respondeu, e disse-lhes: Nisto, pois, está a maravilha, que vós não saibais de onde ele é, e contudo me abrisse os olhos.
31 E mātau ana rā tātou, e kore te Atua e whaka­rongo ki ngā tāngata hara; tēnā ki te mea he tangata kara­kia tētahi ki te Atua, he mea i tāna e pai ai, ka whaka­rongo ia ki a ia.
31 Ora, nós sabemos que Deus não ouve a pecadores; mas, se alguém é temente a Deus, e faz a sua vontade, a esse ouve.
32 Kāhore rawa i rangona nō te tīma­tanga rā anō o te ao, i whaka­tiro­hia e tētahi ngā kanohi o te tangata i whānau matapō.
32 Desde o princípio do mundo nunca se ouviu que alguém abrisse os olhos a um cego de nascença.
33 Ki te mea kīhai i puta mai tēnei tangata i te Atua, e kore e taea e ia tētahi mea.”
33 Se este não fosse de Deus, nada poderia fazer.
34 Nā, ka whaka­hoki rātou, ka mea ki a ia, “I whānau pū koe i roto i ngā hara, ko koe rānei hei whaka­ako i a mātou?” Nā, peia ana ia e rātou ki waho.
34 Responderam eles, e disseram-lhe: Tu és nascido todo em pecados, e nos ensinas a nós? E expulsaram-no.
35 I rongo a Īhu kua oti ia te pei e rātou ki waho; ā, i tōna kite­nga i a ia, ka mea ki a ia, “E whaka­pono ana rānei koe ki te Tama a te Atua?”
35 Jesus ouviu que o tinham expulsado e, encontrando-o, disse-lhe: Crês tu no Filho de Deus?
36 Ka whaka­hoki ia, ka mea, “Ko wai ia, e te Ariki, kia whaka­pono ai ahau ki a ia?”
36 Ele respondeu, e disse: Quem é ele, Senhor, para que nele creia?
37 Ka mea a Īhu ki a ia, “Kua kite koe i a ia, ko ia hoki tēnei e kōrero nei ki a koe.”
37 E Jesus lhe disse: Tu já o tens visto, e é aquele que fala contigo.
38 Nā, ko tāna mea­tanga, “E te Ariki, e whaka­pono ana ahau.” Nā, koro­piko ana ia ki a ia.
38 Ele disse: Creio, Senhor. E o adorou.
39 Kātahi a Īhu ka mea, “I haere mai ahau ki tēnei ao ki te whaka­rite whaka­wā, he mea e kite ai te hunga kāhore nei i kite; e whaka­matapō­tia ai hoki te hunga e kite ana.”
39 E disse-lhe Jesus: Eu vim a este mundo para juízo, a fim de que os que não vêem vejam, e os que vêem sejam cegos.
40 Ā, ka rangona ēnei mea e ētahi o ngā Parihi e tū tahi ana me ia, ka mea rātou ki a ia, “E matapō ana anō rānei mātou?”
40 E aqueles dos fariseus, que estavam com ele, ouvindo isto, disseram-lhe: Também nós somos cegos?
41 Ka mea a Īhu ki a rātou, “Me i matapō koutou, kāhore ō koutou hara. Tēnā ka mea nā koutou, ‘E kite ana mātou,’ nā, e mau nā tō koutou hara.
41 Disse-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado; mas como agora dizeis: Vemos; por isso o vosso pecado permanece.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.