Lucas 2
mpa (MPA) vs NTLH
1 Machobha ghala Kaisali Agusto, akalaghalaki bhandu bhokapi bha pundema bhabhalangikaje.
1 Naquele tempo o imperador Augusto mandou uma ordem para todos os povos do Império. Todas as pessoas deviam se registrar a fim de ser feita uma contagem da população.
2 Akoku kukabhi kubhalangika kwa kutumbula, Kilenio paakabhi chiongozi wa ku inchi ja ku Silia.
2 Quando foi feito esse primeiro recenseamento, Cirênio era governador da Síria.
3 Kila mundu akapiti ku muchi waki ghoabhelakike kulemba lihina laki.
3 Então todos foram se registrar, cada um na sua própria cidade.
4 Yusufu akabhokiki kuhuma ku muchi wa Nazaleti ghoubhi ku inchi ja ku Galilaya, akapiti ku Beselehemu ghoukabhi ku muchi wa Yudea, pandu paakabhelakiki Nkolongwa Daude. Yusufu akapiti konihoku ndandi akahumi mu lubheleku lwaka Daude.
4 Por isso José foi de Nazaré, na Galileia, para a região da Judeia, a uma cidade chamada Belém, onde tinha nascido o rei Davi. José foi registrar-se lá porque era descendente de Davi.
5 Akapiti kulembakeka konihoku papamu na Malia, joakumboki hweku na akabhi na chitumbu.
5 Levou consigo Maria, com quem tinha casamento contratado . Ela estava grávida,
6 Bhakabya ku Beselehemu, lichobha laki Malia la kulibhopola lakahikike.
6 e aconteceu que, enquanto se achavam em Belém, chegou o tempo de a criança nascer.
7 Akalibhopwi mwana waki wa kutumbula wa chikambaku, akamuwatiki indenga. Na kungoneka mu libheghi la kulekeha hinyama, maghambu ngachebhapatiki mbekenyu ja kutama mu nyumba ja kuhiki bhaghene.
7 Então Maria deu à luz o seu primeiro filho. Enrolou o menino em panos e o deitou numa manjedoura , pois não havia lugar para eles na pensão.
8 Pa inchi jela bhakabhi bhadima bhabhakabhi bhatami mu mighonda, bhakalenda mapogha gha hinyama yabhu ikilu.Bhadima bhakalenda hinyama yabhu|alt="Shepherds watching over their flocks" src="02 Shepherds.jpg" size="col" ref="2:8"
8 Naquela região havia pastores que estavam passando a noite nos campos, tomando conta dos rebanhos de ovelhas.
9 Bhela mtumika wa kunani waka Bambo akabhapitalili, na ulumbalilu waka Bambo ukabhamulakile. Na bhombi bhakajowipi namaa,
9 Então um anjo do Senhor apareceu, e a luz gloriosa do Senhor brilhou por cima dos pastores. Eles ficaram com muito medo,
10 nambu mtumika waka Chapanga jola akabhapwaghile, “Ngamwijoghopa! Maghambu nhiki kundete malobhi manyahi gha chiheku chekibya kwa bhandu bhokape.
10 mas o anjo disse: — Não tenham medo! Estou aqui a fim de trazer uma boa notícia para vocês, e ela será motivo de grande alegria também para todo o povo!
11 Lalenu ku muchi waka Nkolongwa Daude abhelakiki Mkengalela winu, jombi nde Kristo, Bambo!
11 Hoje mesmo, na cidade de Davi , nasceu o Salvador de vocês — o Messias , o Senhor!
12 Jenje nde anajibya nginyulila kwinu, anamunhimanya mwana nchoku bhunhwatiki indenga, na bhungoniki mu libheghi la kulekeha hinyama.”
12 Esta será a prova: vocês encontrarão uma criancinha enrolada em panos e deitada numa manjedoura .
13 Palapala bhatumika bhaka Chapanga bhamaheli bhakahikiki na kuhimangana na mtumika njabhu, bhakunjembili Chapanga bhakapwaghaje:
13 No mesmo instante apareceu junto com o anjo uma multidão de outros anjos, como se fosse um exército celestial. Eles cantavam hinos de louvor a Deus, dizendo:
14 “Ulumbalilu kwaka Chapanga Kunani Nakanope,
14 — Glória a Deus nas maiores alturas do céu! E paz na terra para as pessoas a quem ele quer bem!
15 Bhatumika bhaka Chapanga bhala pabhakelawiki kunani kumahunde, bhadima bhakapwaghanile, “Tumbokanyaje ku Beselehemu tukalolaje chenihechi chechipitalile, ghaatupwaghi Bambo.”
15 Quando os anjos voltaram para o céu, os pastores disseram uns aos outros: — Vamos até Belém para ver o que aconteceu; vamos ver aquilo que o Senhor nos contou.
16 Henu bhakakembili ku Beselehemu, bhakabhahimani Malia na Yusufu na mwana nkeki jola akabya aghoni pandu pa kulekeha hinyama.
16 Eles foram depressa, e encontraram Maria e José, e viram o menino deitado na manjedoura.
17 Bhadima bhala pabhakumbweni mwana jola, bhakabhapwaghi malobhi kubhokana na mwana ghaakalongili mtumika wa kunani kwaka Chapanga.
17 Então contaram o que os anjos tinham dito a respeito dele.
18 Bhandu bhokapi bhabhajowini malobhi ghanihagha, bhakakangichi kubhokana na malobhi hagha gha bhadima.
18 Todos os que ouviram o que os pastores disseram ficaram muito admirados.
19 Nambu Malia akaghabhehi malobhi ghokapi hagha muntima jaki na kughaholalela nakanopi.
19 Maria guardava todas essas coisas no seu coração e pensava muito nelas.
20 Bhadima bhala bhakakelawiki kabheti kuchingwenji, koni bhakunjembila na kundumbali Chapanga kwa ghokapi ghabhajowini na kughabhona, ghokapi ghakahengakiki ngati mtumika wa kunani kwaka Chapanga moakapwaghile.
20 Então os pastores voltaram para os campos, cantando hinos de louvor a Deus pelo que tinham ouvido e visto. E tudo tinha acontecido como o anjo havia falado.
21 Mu lichobha la nane, lichobha la kuncheku mwana jando palahikaji, akalowakiki lihina laki Yesu. Lihina leniheli akapatiki kuhuma kwaka mtumika wa kunani waka Chapanga pala mabhu waki paakabhi akona ngakutogho chitumbu.
21 Uma semana depois, quando chegou o dia de circuncidar o menino, puseram nele o nome de Jesus. Pois o anjo tinha dado esse nome ao menino antes de ele nascer.
22 Machobha ghakahikite ghaka Malia na Yusufu kutenda ntetu wa kugholuleka nahuli kujetakalewa na Chapanga ngati Shelia jaka Musa mojilaghalakila. Bhela bhakuntoliki mwana, bhakapiti naku ku muchi wa ku Yelusalemu na kumbeka palongi jaka Bambo.
22 Chegou o dia de Maria e José cumprirem a cerimônia da purificação , conforme manda a Lei de Moisés. Então eles levaram a criança para Jerusalém a fim de apresentá-la ao Senhor.
23 Ngati moilembakike mu Shelia jaka Bambo: “Kila mbelakeka wa kutumbula wa chikambaku abhohakika kwaka Bambo.”
23 Pois está escrito na Lei do Senhor: “Todo primeiro filho será separado e dedicado ao Senhor.”
24 Kabheti bhakapiti nahuli kubhoha nyambiku kwaka Chapanga, na bhakapalakiki kubhoha injebha ibheli au ibhana ibheli ya ngunda, ngati mojilongale Shelia jaka Bambo.
24 Eles foram lá também para oferecer em sacrifício duas rolinhas ou dois pombinhos, como a Lei do Senhor manda.
25 Ku Yelusalemu kola kukabhi na mundu jumu joalowakika Simeoni. Mundu jonihoju akabhi wambone na joanjojabhe Chapanga. Jombi alendalya kuhika kwa ukombola wa Izilaeli, na Roho Mhuhu akabhi papamu naku.
25 Em Jerusalém morava um homem chamado Simeão. Ele era bom e piedoso e esperava a salvação do povo de Israel. O Espírito Santo estava com ele,
26 Roho Mhuhu akunhekuli kubha ngayipoteli mangane ja kumbona Kristo, jombi nde Bambo.
26 e o próprio Espírito lhe tinha prometido que, antes de morrer, ele iria ver o Messias enviado pelo Senhor.
27 Bhela Roho Mhuhu akundongwi Simeoni na kujenda mu Nyumba jaka Chapanga. Pala bhabheleka pabhakundetiki mwana Yesu mu Nyumba jaka Chapanga nahuli kunhenge ngati moipalakya na ntetu wa Shelia,
27 Guiado pelo Espírito, Simeão foi ao Templo. Quando os pais levaram o menino Jesus ao Templo para fazer o que a Lei manda,
28 Simeoni akanjopali mwana Yesu mu mabhoku ghaki koni akunchengula Chapanga, akapwagha,
28 Simeão pegou o menino no colo e louvou a Deus. Ele disse:
29 “Henu Bambo, utimizi chilanga chaku,
29 — Agora, Senhor, cumpriste a promessa que fizeste e já podes deixar este teu partir em paz.
30 Maghambu kwa mihu ghangu ghauweni ukengalelu waku,
30 Pois eu já vi com os meus próprios olhos a tua salvação,
31 ghoutendiki ubhonikana kwa bhandu bhokape.
31 que preparaste na presença de todos os povos:
32 Unang'anu ghowamulakya bhandu bha mataifa ghokapi,
32 uma luz para mostrar o teu caminho a todos os que não são judeus e para dar
33 Yusufu na mabhu waka Yesu bhakabhi bhakangacha malobhi ghokapi ghaakalongi Simeoni panani jaka mwana jola.
33 O pai e a mãe do menino ficaram admirados com o que Simeão disse a respeito dele.
34 Panihapa Simeoni akabhapengalili, na kumpwaghi Malia, mabhu waka Yesu, “Mwana jonjoni ahaghuliki na Chapanga kwa ndandi ja kuhabhuka na kujema kwa bhandu bhamaheli bha ku inchi ja ku Izilaeli. Kabheti anaabya nginyulila kuhuma kwaka Chapanga, jejikanakika na bhandu bhamahele,
34 Simeão os abençoou e disse a Maria, a mãe de Jesus: — Este menino foi escolhido por Deus tanto para a destruição como para a salvação de muita gente em Israel. Ele vai ser um sinal de Deus; muitas pessoas falarão contra ele,
35 nahuli maholalelu gha bhandu bhamaheli ghiyekulikaje palanga. Na kwaku wamweti, lipanga analijingala muntima waku, nahuli ghayekuliwa maholalelu gha mtima waku.”
35 e assim os pensamentos secretos delas serão conhecidos. E a tristeza, como uma espada afiada, cortará o seu coração, Maria.
36 Kabheti mu Nyumba jaka Chapanga mola kukabhi na mlota waka Chapanga jumu mbujamundu, lihina laki Ana, mwali waka Fanueli, wa likabila laka Asheli. Mbomba hoju akatami na ndomi waki kwa hyaka saba kutumbu paatoghulike.
36 Havia ali também uma profetisa chamada Ana, que era viúva e muito idosa. Ela era filha de Fanuel, da tribo de Aser. Sete anos depois que ela havia casado, o seu marido morreu.
37 Bhela akabhi mbomba joaweliwi na ndomi waki mbaka machobha ghala paakabhi na hyaka semanini na nne. Na machobha ghokapi hagha atamika mu Nyumba jaka Chapanga, ikilu na muhi akunjojabya Chapanga kwa kukonga na kulobha.
37 Agora ela estava com oitenta e quatro anos de idade. Nunca saía do pátio do Templo e adorava a Deus dia e noite, jejuando e fazendo orações.
38 Chikahi chechechi, Ana akabhajendili koni akunchengula Chapanga, na kupwagha malobhi panani jaka mwana jola kwa bhandu bhokapi bhabhalendalya ukombola wa Yelusalemu.
38 Naquele momento ela chegou e começou a louvar a Deus e a falar a respeito do menino para todos os que esperavam a libertação de Jerusalém.
39 Henu Malia na Yusufu pabhajomwi kuhenga ghokapi ghaghapalika na Shelia jaka Bambo, bhakakelabwiki kunyumba jabhu ku Nazaleti ku muchi wa ku Galilaya.
39 Quando terminaram de fazer tudo o que a Lei do Senhor manda, José e Maria voltaram para a Galileia, para a casa deles na cidade de Nazaré.
40 Mwana akakoliki, akajonjukiki makili akabya atweli malangu, na chihomu chaka Chapanga chakabhi papamu naku.
40 O menino crescia e ficava forte; tinha muita sabedoria e era abençoado por Deus.
41 Kila chaka mu Uwangalalu wa Pasaka bhabheleka bhaki bhakabhi na ntetu wa kujenda ku Yelusalemu.
41 Todos os anos os pais de Jesus iam a Jerusalém para a Festa da Páscoa .
42 Yesu paakabhi na hyaka komi na ibheli, bhakapiti naku ku Uwangalalu ngati mowabheli ntetu.
42 Quando Jesus tinha doze anos, eles foram à Festa, conforme o seu costume.
43 Pawajomwiki Uwangalalu ghola, na bhabheleka pabhabhila bhabhuja kunyumba jabhu, Yesu akahighali kunyuma ku Yelusalemu, koni bhabheleka bhaki ngachebhamanye.
43 Depois que a Festa acabou, eles começaram a viagem de volta para casa. Mas Jesus tinha ficado em Jerusalém, e os seus pais não sabiam disso.
44 Bhahambukya kubha akabhi papamu nabhu mulipogha la bhandu bhabhakabhi mu mwanja ghola, bhakajendiki muhi jokapi. Bhela bhakatumbwi kundonda mwalongu bhaki na mwakochi bhaki.
44 Eles pensavam que ele estivesse no grupo de pessoas que vinha voltando e por isso viajaram o dia todo. Então começaram a procurá-lo entre os parentes e amigos.
45 Kwa kubha ngachebhumbweni, bhakakelawiki kabhete ku Yelusalemu nahuli kundonda.
45 Como não o encontraram, voltaram a Jerusalém para procurá-lo.
46 Pa lichobha la katatu, bhakunhimani pa Nyumba jaka Chapanga, akabya atami pachilanda ja bhabhola bha Kiyahude, koni abhajowanela na kubhalaluki malalukilu.
46 Três dias depois encontraram o menino num dos pátios do Templo, sentado no meio dos mestres da Lei, ouvindo-os e fazendo perguntas a eles.
47 Bhokapi bhabhajowini malobhi ghaki bhakakangichi kwa malangu na kuyanga kwaki.
47 Todos os que o ouviam estavam muito admirados com a sua inteligência e com as respostas que dava.
48 Malia mabhu waki na Yusufu pabhumbweni bhakakangichi nakanopi, na mabhu waki akundalukili, “Mwanango, bho, maghambu ki utuhengi bhenibhela? Lingalya, nepani na atati waku tukabhi tukulonda kwa kubhina mtima.”
48 Quando os pais viram o menino, também ficaram admirados. E a sua mãe lhe disse: — Meu filho, por que foi que você fez isso conosco? O seu pai e eu estávamos muito aflitos procurando você.
49 Yesu akabhayangiki, “Bho, mnonde kyane? Ngachemmanyi kubha imbalika kubha mu Nyumba ja Atati wangu?”
49 Jesus respondeu:
50 Nambu bhombi ngachebhamanyi ndandi ja lilobhi leakapwaghile.
50 Mas eles não entenderam o que ele disse.
51 Henu Yesu akakelawiki ku Nazaleti papamu nabhu, akajendalya kubhatii. Amabhu waki akabhekiki mambu ghanihagha ghokapi muntima.
51 Então Jesus voltou com os seus pais para Nazaré e continuava a ser obediente a eles. E a sua mãe guardava tudo isso no coração.
52 Yesu akajendali kukola mu mbulau na ulacho, na kujendalela kunyambiha Chapanga na bhandu.
52 Conforme crescia, Jesus ia crescendo também em sabedoria, e tanto Deus como as pessoas gostavam cada vez mais dele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.