Lucas 23
mpa (MPA) vs NVT
1 Bhela bhandu bhokapi bha pachengo pakolongwa bhakajemiki na kumpeleka Yesu kwaka Pilato.
1 Então todo o conselho levou Jesus a Pilatos.
2 Bhakatumbwi kuntakila, bhakapwaghaje, “Tunketani mundu ajoju akabhakoluwa bhandu bhitu. Apenga kulepa kode kwaka Kaisali, na kulilowa kubha jombi nde Kristo, Nkolongwa.”
2 Começaram a apresentar o caso: “Este homem corrompe o nosso povo, dizendo que não se deve pagar impostos ao governo romano e afirmando ser ele próprio o Cristo, o rei”.
3 Pilato akundaluki Yesu, “Bho, wehapa le unkolongwa wa Bhayahude?”
3 Então Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
4 Bhela Pilato akabhapwaghi bhapenganyambiku bhakolongwa na lipogha la bhandu kubha, “Nepani ngachemona lihakau lokapi lela la kuntaki mundu ajoju.”
4 Pilatos se voltou para os principais sacerdotes e para a multidão e disse: “Não vejo crime algum neste homem!”.
5 Nambu bhombi bhakajomalaki nakanopi, bhakapwaghaje, “Kwa mabholu ghaki abhachochake bhandu bhabhabhi ku Yudea jokapi. Akatumbwi ku Galilaya na sajenu abhi pitu pani.”
5 Mas eles insistiam: “Ele provoca revoltas em toda a Judeia com seus ensinamentos, começando pela Galileia e agora aqui, em Jerusalém!”.
6 Pilato paajowini malobhi ghanihagha, akalalukile, “Bho, mundu ajo le mwenei wa ku Galilaya?”
6 “Então ele é galileu?”, perguntou Pilatos.
7 Paakamanyi kubha Yesu akahumi ku inchi jeatawala Helode, akumpeliki kwaka Helode, maghambu akabhi ku Yelusalemu chikahi chela.
7 Quando responderam que sim, Pilatos o enviou a Herodes Antipas, pois a Galileia ficava sob sua jurisdição, e naqueles dias ele estava em Jerusalém.
8 Helode paakambweni Yesu, akahekali namaa maghambu kwa machobha ghamahele akabhi atokule kumbona. Maghambu akajowini malobhi panani jaki, najombi akapaliki kubhona nginyulila kuhuma kwaka Yesu.
8 Herodes se animou com a oportunidade de ver Jesus, pois tinha ouvido falar a seu respeito e esperava, havia tempo, vê-lo realizar algum milagre.
9 Bhela Helode akundaluki Yesu malalukilu ghamahele, nambu Yesu ngacheayangiki lilobhi.
9 Fez uma série de perguntas a Jesus, mas ele não lhe respondeu.
10 Bhapenganyambiku bhakolongwa na bhabhola bha Shelia bhakajemiki panipala, bhakabhoha matakilu ghabhu kwa makili panani jaka Yesu.
10 Enquanto isso, os principais sacerdotes e mestres da lei permaneciam ali, gritando acusações.
11 Bhela Helode papamu na manjolinjoli bhaki bhakunhekiki Yesu na kundongama. Bhakunhwatiki ingobhu jinyahi ngati nkolongwa na kunkelabhu kwaka Pilato.
11 Então Herodes e seus soldados começaram a zombar de Jesus e ridicularizá-lo. Por fim, vestiram nele um manto real e o mandaram de volta a Pilatos.
12 Kutumbu lichobha heli Helode akabhi nkochi waka Pilato, maghambu pamwandi bhakabhi maadui.
12 Naquele dia, Herodes e Pilatos, que eram inimigos, tornaram-se amigos.
13 Bhela Pilato akalohiki uhimanganu wa bhapenganyambiku bhakolongwa, ihongozi bha bhandu na bhandu bhabhu,
13 Então Pilatos reuniu os principais sacerdotes e outros líderes religiosos, juntamente com o povo,
14 na kubhapwaghila, “Mundetiki mundu ajo kwangu mkapwagha kubha abhachochake bhandu. Henu nepani nundaluki malobhi ghaki palongi jinu, nambu ngachenumbweni na lihakau lokapi lela lemuntaki mabhanganya.
14 e anunciou seu veredicto: “Vocês me trouxeram este homem acusando-o de liderar uma revolta. Eu o interroguei minuciosamente a esse respeito na presença de vocês e vejo que não há nada que o condene.
15 Hata Helode ngacheambweni na lihakau, na kwa ndandi jeniheji ankelawi kwitu. Chakaka kubha mundu ajoju ngacheahengiki lihakau lokapi lela lelumpalika kupotela.
15 Herodes chegou à mesma conclusão e o enviou de volta a nós. Nada do que ele fez merece a pena de morte.
16 Bhela ananaghalakya alapulika iboku, na kundekakela.”
16 Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
17 Bhela kila lichobha la Uwangalalu wa Pasaka, Pilato ikampaliki kubhabhopule bhandu nkongeka jumu.
17 (Era necessário libertar-lhes um prisioneiro durante a festa da Páscoa.)
18 Nambu bhokapi kwa papamu bhakajamali, bhakapwaghaje, “Umboha mundu hoju! Utubhopulya Balaba!”
18 Um grande clamor se levantou da multidão, e a uma só voz gritavam: “Mate-o! Solte-nos Barrabás!”.
19 Balaba bhakunkongiki kwa kutumbuli fujo yeyatendakiki ku muchi na kwa ndandi ja kukoma.
19 Esse Barrabás estava preso por ter participado de uma revolta em Jerusalém contra o governo e ter cometido assassinato.
20 Pilato akapaliki kundekake Yesu, bhela akalongi nabhu kabhete.
20 Pilatos discutiu com eles, pois desejava soltar Jesus.
21 Nambu bhombi bhakajamali kabhete, “Unhwamba punsalaba! Unhwamba punsalaba!”
21 Eles, porém, continuaram gritando: “Crucifique-o! Crucifique-o!”.
22 Pilato akabhapwaghi kabheti mala ja katatu, “Bho, maghambu ja kyane? Bho, ahengiki lihakau bhole? Ngachemweni lihakau lokapi kwaki lelumpalika kukomakeka. Bhela ananundapula iboku ya ndomondo na kundekakela.”
22 Pela terceira vez, ele perguntou: “Por quê? Que crime ele cometeu? Não encontrei motivo para condená-lo à morte. Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
23 Nambu bhombi bhakajendali kujamali nakanopi, bhakajopa Yesu awambakika punsalaba. Na kwa kujamalila kwabhu kukantendiki Pilato ajetakyaje.
23 A multidão gritava cada vez mais alto, exigindo que Jesus fosse crucificado, e seu clamor prevaleceu.
24 Bhela Pilato akaamwi kubhahenge ngati mobhapalilaje.
24 Então Pilatos condenou Jesus à morte, conforme exigiam.
25 Akumbopuli mundu jobhumpalika jola, joakongakiki muchifungu kwa kuchokake fujo na kukoma, na kumboha Yesu kwabhu nahuli bhunhengila ngati mobhapalilaje.
25 A pedido deles, libertou Barrabás, o homem preso por revolta e assassinato. Depois, entregou-lhes Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Pabhakabhi bhumpeleka, bhakahimangini na mundu jumu joalowakika Simoni, mwenei wa ku Kilene, joakabhi ahuma kungonda kuhika kumuchi. Bhela bhakunkamwili, na kuntweka aunyamula nsalaba punyuma jaka Yesu.
26 Enquanto levavam Jesus, um homem chamado Simão, de Cirene, vinha do campo. Os soldados o agarraram, puseram a cruz sobre ele e o obrigaram a carregá-la atrás de Jesus.
27 Lipogha likolongwa la bhandu lakabhi lunjengalela, pachilanda jabhu bhakabhi akambomba bhakabya bhundelela na kumuombulezela.
27 Uma grande multidão os seguia, incluindo muitas mulheres aflitas que choravam por ele.
28 Yesu akabhang'anambukili na kubhapwaghila, “Mwenga akambomba bha Yelusalemu, ngamwinele nepani, nambu mulilelila mabhete papamu na bhana bhinu.
28 Mas Jesus, dirigindo-se a elas, disse: “Filhas de Jerusalém, não chorem por mim; chorem por si mesmas e por seus filhos.
29 Kwa ndandi machobha ghahika ambapu bhandu pabhipwagha, ‘Mbanga kwabhu akambomba ngulumba, bhangakubheleka bhana, na bhangakujongeha!’
29 Pois estão chegando os dias em que dirão: ‘Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos e os seios que nunca amamentaram!’.
30 Chikahi hechi bhandu bhitumbula kwipwaghi itombi, ‘Mtuhabhukyaje!’ Na tutombi, ‘Mtuyekalyaje!’
30 Suplicarão aos montes: ‘Caiam sobre nós!’ e pedirão às colinas: ‘Soterrem-nos!’.
31 Kwa ndandi ngati bhandu bhutende nkongu ubhehi ntundu agho, bho, kwibya bhole kwa nkongu ujomo?”
31 Pois, se fazem estas coisas com a árvore verde, o que acontecerá com a árvore seca?”.
32 Bhakabhatohi kabheti bhahakau bhangi bhabhele, bhakapelakiki kukomakeka papamu na Yesu.
32 Dois outros homens, ambos criminosos, foram levados com ele a fim de também serem executados.
33 Pabhahiki pandu papalowakeka, “Lifuvu la Mmutu,” panihapa nde pabhunhwambiki Yesu punsalaba papamu na bhahenga mahakau bhala kila jumu punsalaba waki, jumu upambala wa kumalelelu na jongi upambala wa kumangeja ja msalaba waka Yesu.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Caveira, o pregaram na cruz. Os criminosos também foram crucificados, um à sua direita e outro à sua esquerda.
34 Yesu akapwaghike, “Atati! Ubhalekakyaje mahoku ghabhu, maghambu ngachebhamanyi lebhalihenga.”
34 Jesus disse: “Pai, perdoa-lhes, pois não sabem o que fazem”. E os soldados tiraram sortes para dividir entre si as roupas de Jesus.
35 Bhandu bhakajemi panipala bhakalingalyaje. Na bhombi bhakolongwa bha Bhayahude bhakundongimi Yesu, “Akabhakengali bhandu bhangi, henu alikengalya mwene, anangati jombi nde Kristo, joahaghuliki na Chapanga!”
35 A multidão observava, e os líderes zombavam. “Salvou os outros, salve a si mesmo, se é o Cristo, o escolhido de Deus”, diziam.
36 Manjolinjoli na bhombi bhakundongimi, bhakunjendili na kumpeke divai jejibhabha,
36 Os soldados também zombavam dele, oferecendo-lhe vinagre para beber.
37 bhakumpwaghile, “Ana ngati chakaka wehapa nde Nkolongwa wa Bhayahude, ulikengalya wamwene!”
37 Diziam: “Se você é o Rei dos judeus, salve a si mesmo!”.
38 Na panani ja msalaba waki ghakalembakiki malobhi ghangane, “AJOJU NDE NKOLONGWA WA BHAYAHUDE.”
38 Uma tabuleta presa acima dele dizia: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Mwihi jumu pachilanda ja bhabhawambakiki punsalaba bhala, akuntondwi Yesu, akapwagha, “Bho, nga chakaka le kubha wehapa nde Kristo? Bhela ulikengalya wamwete na utukengalya na tepani!”
39 Um dos criminosos, dependurado ao lado dele, zombava: “Então você é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também!”.
40 Nambu mwihi jongi jola akundakali njaki akapwagha, “Bho, wehapa le ngacheunjoghopa Chapanga hata pachokope? Koni nanau utemuliwi bhelabhela.
40 Mas o outro criminoso o repreendeu: “Você não teme a Deus, nem mesmo ao ser condenado à morte?
41 Wenga na nepani tutemuliwi ngati mokupalakila, maghambu ghangani nde malepu gha ghala ghatuhengike. Nambu mundu ajoju ngacheahengiki chindu chokapi chihakau.”
41 Nós merecemos morrer por nossos crimes, mas este homem não cometeu mal algum”.
42 Bhela akajonjuki kupwagha, “Wenga Yesu, ungombukaje chikahi pawihikaje mu Ukolongwa waku!”
42 Então ele disse: “Jesus, lembre-se de mim quando vier no seu reino”.
43 Yesu akayangiki, “Chakaka nukupwaghi wehapa lalenu anana, wibya papamu na nepani ku Paladiso.”
43 E Jesus lhe respondeu: “Eu lhe asseguro que hoje você estará comigo no paraíso”.
44 Ikabhi ngati saa sita ja muhi, lubhendu lukayekiki inchi jokapi mbaka saa tisa,
44 Já era cerca de meio-dia, e a escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 na lipanzia lelakabhi libhekakiki mu Nyumba jaka Chapanga lakakachwiki ipandi ibhele.
45 A luz do sol desapareceu, e a cortina do santuário do templo rasgou-se ao meio.
46 Panihapa Yesu akajamali, akapwagha, “Atati! Mu mabhoku ghaku nijibheka roho jangu.” Na paakajomwi kulongela ghanihagha, akahekiti roho.
46 Então Jesus clamou em alta voz: “Pai, em tuas mãos entrego meu espírito!”. E, com essas palavras, deu o último suspiro.
47 Nkolongwa wa manjolinjoli mia moja wa ki Loma jola paakaweni mambu ghanihagha ghaghapitalile, akundumbali Chapanga, akapwagha, “Chakaka mundu ajoju akabhi wambone.”
47 Quando o oficial romano que supervisionava a execução viu o que havia acontecido, adorou a Deus e disse: “Sem dúvida este homem era inocente”.
48 Bhandu bhokapi bhabhalibhongini panipala kwa ndandi ja kulingali mambu ghanihagha, pabhaghaweni ghokapi ghaghapitalile, bhakakelawiki kumanyumba ghabhu koni bhakabya na huzuni ngolongwa.
48 E, quando toda a multidão que tinha ido assistir à crucificação viu isso, voltou para casa entristecida e batendo no peito.
49 Bhakochi bhaka Yesu papamu na akambomba bhabhunjengali kutumbu ku Galilaya, bhakajemiki cha kutali bhakalingalya mambu ghanihagha.
49 Mas os amigos de Jesus, incluindo as mulheres que o seguiram desde a Galileia, olhavam de longe.
50 Kukabhi na mundu jumu, joalowakika Yusufu, ambaju akabhi mundu wa pachengu, akabhi mundu wamboni na wa kutopela.
50 Havia um homem bom e justo chamado José, membro do conselho dos líderes do povo,
51 Akabhi mundu wa ku Alimataya, na akabhi alendale kuhika kwa Ukolongwa waka Chapanga. Papamu na kubha akabhi jumu wabhu wa Pachengo Pakolongwa pa Bhayahude, ngacheakajetangani nabhu kwa ghokapi ghabhahengiki bhajake.
51 mas que não tinha concordado com a decisão e os atos dos outros líderes religiosos. Era da cidade de Arimateia, na Judeia, e esperava a vinda do reino de Deus.
52 Bhela Yusufu akapiti kwaka Pilato, akajopiki ampekya hyegha jaka Yesu.
52 José foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
53 Bhela akajiheli hyegha jaka Yesu kuhuma punsalaba, akajiyongalwi sanda, na kujibheka hyegha jaka Yesu mulitengele lelalenganakiki mu liganga, lelakabhi likona nga kutaghakika mundu.
53 Desceu o corpo da cruz, enrolou-o num lençol de linho e o colocou num túmulo novo, escavado na rocha.
54 Lichobha heli lakabhi Ijumaa, na Lichobha la Sabato lakabhi litumbula.
54 Isso aconteceu na sexta-feira à tarde, no dia da preparação, quando o sábado estava para começar.
55 Akambomba bhala bhabhakunjengali Yesu kutumbu ku Galilaya bhakunjengali Yusufu, bhakaliweni litengeli na ntundu hyegha jaka Yesu mobhakajibhekile.
55 As mulheres da Galileia seguiram José e viram o túmulo onde o corpo de Jesus foi colocado.
56 Bhela bhakakelawiki kunyumba, na kulenganakela manungilu na mahuta gha kujipaka hyegha jaka Yesu.
56 Depois, foram para casa e prepararam especiarias e perfumes para ungir o corpo. No sábado, descansaram, conforme a lei exigia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.