Atos 17

mpa (MPA) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Paulo na Sila bhakajendali na mwanja na kupeta mu muchi wa Amfipoli na Apolonia na kuhika mbaka ku Sesalonike, na konihoku kukabhi na nyumba ja kuhimangani Bhayahude.
1 Então Paulo e Silas passaram pelas cidades de Anfípolis e Apolônia e chegaram a Tessalônica, onde havia uma sinagoga judaica.
2 Paulo, ngati mowabheli ntetu waki, akapiti munyumba ja kuhimangani Bhayahude. Kwa Machobha ghatatu gha Sabato kwa kujengalane juma itatu, akalongalani na bhandu bhabhabhila monimola kwa Malembu Mahuhu,
2 Como era seu costume, Paulo foi à sinagoga e, durante três sábados seguidos, discutiu as Escrituras com o povo.
3 akalongila na kulangi kubha Kristo ikampaliki kung'ahakika na kuhyoka. Akabhapwaghile, “Yesu hajoju ambaju nepani nuntangaza kwinu, nde Kristo.”
3 Explicou as profecias e provou que era necessário o Cristo sofrer e ressuscitar dos mortos. “Esse Jesus de que lhes falo é o Cristo”, disse ele.
4 Bhayahude bhakumu bhakahobhalili na kulilomba papamu na Paulo na Sila, kabheti Bhagiliki bhamaheli bhabhunjojabya Chapanga papamu na akambomba bhabhabhili na yehu ikolongwa bhakahobhalile.
4 Alguns dos judeus que o ouviam foram convencidos e se uniram a Paulo e Silas, bem como muitos gregos tementes a Deus e várias mulheres de alta posição.
5 Nambu Bhayahude bhakaweni wihu na bhakabhabhongini bhandu bha liyaha kuhuma pandu pa kuhimangani bhandu na kulenganakela lipogha. Bhakahengiki uhakau ukolongwa mu muchi wokapi na kujenda kujivamila nyumba jaka Yasoni, bhakaholalya kubhapata Paulo na Sila nahuli bhabhapiya pa bhandu.
5 Alguns judeus, porém, ficaram com inveja, reuniram alguns desordeiros e desocupados e, com a multidão, começaram um tumulto. Invadiram a casa de Jasom em busca de Paulo e Silas para entregá-los ao conselho da cidade,
6 Nambu maghambu ngachebhaweni, bhakunkamwi Yasoni papamu na bhalongu bhahobhalela mbaka palongi ja bhakolongwa bha muchi na kujamalila, “Bhandu abhabha bhahengiki fujo pundema wokapi! Na sajenu bhahikiki pa muchi pani,
6 mas, como não os encontraram, arrastaram para fora Jasom e alguns outros irmãos e os levaram diante do conselho. Gritavam: “Aqueles que têm causado transtornos no mundo todo agora estão aqui, perturbando nossa cidade,
7 najombi Yasoni akabhakemiki kunyumba jaki. Bhanganya abhabha bhokapi bhapenga amuli yaka nkolongwa Kaisali, bhakapwaghaje kubha abhi kabheti nkolongwa jongi, joalowakeka Yesu.”
7 e Jasom os recebeu em sua casa! São todos culpados de traição contra César, pois afirmam que existe um outro rei, um tal de Jesus”.
8 Kwa malobhi ghanihagha bhakabhajeghi choghohi bhakolongwa bha muchi papamu na lipogha la bhandu.
8 Ao ouvir isso, o povo da cidade e o conselho se agitaram.
9 Bhakolongwa bha muchi bhakabhalaghalaki Yasoni na bhajaki kulepa mbija, na panihapa bhakabhalehi bhajendaje.
9 Então os oficiais obrigaram Jasom e os outros irmãos a pagarem fiança, e depois os soltaram.
10 Ikilu jelajela bhalongu bhahobhalela bhala bhakabhapwaghi Paulo na Sila bhajenda ku Beloya. Pabhahikiki pela konikola, bhakajingi munyumba ja kuhimangani Bhayahude.
10 Ao anoitecer, os irmãos enviaram Paulo e Silas a Bereia. Quando lá chegaram, foram à sinagoga judaica.
11 Bhandu bha ku Beloya bhakabhi bhajowanela nakanopi kubhapeta bhandu bha ku Sesalonike, nabhombi bhakajopali Lilobhi laka Chapanga kwa utokulelu ukolongwa. Kila lichobha bhalingalakya wichu Malembu Mahuhu nahuli bhapata kumanya kubha malobhi ghaalongila Paulo na Sila ghakabhi gha chakaka.
11 Os judeus que moravam em Bereia tinham a mente mais aberta que os de Tessalônica e ouviram a mensagem de Paulo com grande interesse. Todos os dias, examinavam as Escrituras para ver se Paulo e Silas ensinavam a verdade.
12 Bhayahude bhamaheli bhakahobhalile papamu na akambomba bhabhabhili na yehu bha Kigiliki, na akanalomi nabhombi bhakahobhalile.
12 Como resultado, muitos judeus creram, assim como vários gregos de alta posição, tanto homens como mulheres.
13 Nambu Bhayahude bha ku Sesalonike pabhajowini kubha Paulo atangaza kabheti Lilobhi laka Chapanga ku Beloya, bhakapiti konikola na kutumbu fujo na kubhachochake bhandu.
13 Mas, quando os judeus de Tessalônica souberam que Paulo estava pregando a palavra de Deus em Bereia, foram até lá e criaram um alvoroço.
14 Palapala bhahobhalela bhala bhakunhindaki Paulo ajenda kumaheku, nambu Sila na Timoseo bhakahighali ku Beloya.
14 Os irmãos agiram de imediato e enviaram Paulo para o litoral, enquanto Silas e Timóteo permaneceram na cidade.
15 Bhalongu bhabhunhindakya Paulo bhakapiti mbaka ku Asene, na konihoku bhakakelawiki ku Beloya bhakabya bhalaghalakiwi kuhuma kwaka Paulo kubhapwaghi Sila na Timoseo bhunjengalya manyata.
15 Os que acompanharam Paulo o levaram até Atenas e, depois, voltaram a Bereia com instruções para Silas e Timóteo irem ao encontro dele o mais depressa possível.
16 Paulo paakabhi andendale Sila na Timoseo ku Asene, mtima waki ukahakali namaa kwa kubhona muchi utwelili imong'umong'u.
16 Enquanto Paulo esperava por eles em Atenas, ficou muito indignado ao ver ídolos por toda a cidade.
17 Akalochini na Bhayahude na bhandu bhangakubha Bhayahude mu nyumba ja kuhimangani Bhayahude bhabhunjojabya Chapanga, na machobha ghangi alochana na bhandu bhabhahimanya paligulio.
17 Por isso, ia à sinagoga debater com os judeus e com os gentios tementes a Deus e falava diariamente na praça pública a todos que ali estavam.
18 Bhaepikuleo bhakumu na Bhastoiko bhabhakabhi bhasomi bhakolongwa nabhombi bhakalochini naku. Bhangi bhakapwaghike, “Bho, hajo bambo malobhi apala kulonge kyane?”
18 Paulo também debateu com alguns dos filósofos epicureus e estoicos. Quando lhes falou de Jesus e da ressurreição, eles perguntaram: “O que esse tagarela está querendo dizer?”. Outros disseram: “Parece estar falando de deuses estrangeiros”.
19 Bhela bhakuntoliki Paulo, na kumpeleka palongi ja pachengo ja muchi papalowakika Aleopago, na kumpwaghila, “Tupala kumanya ndandi ja mabholu hagha ghahenu ghaulongela.
19 Então levaram Paulo ao conselho da cidade e disseram: “Pode nos dizer que novo ensino é esse?
20 Mambu ghatughajowana mumakutu ghitu tubhona kubha gha kigheni kwitu. Tupala kumanya malobhi hagha ndandi jaki kyane.”
20 Você diz coisas um tanto estranhas, e queremos saber o que significam”.
21 Bhenei bha ku Asene na bhagheni bhabhatamika konihoku bhakabhi bhakatumila chikahi chabhu chokapi kwa kulandani na kujowanela mabholu ghahenu.
21 (Convém explicar que os atenienses, bem como os estrangeiros que viviam em Atenas, pareciam não fazer outra coisa senão discutir as últimas novidades.)
22 Paulo akajemiki pachilanda ja pachengo ja Aleopago na kupwagha, “Mabhandu bha pa Asene, numbona mabhanganya kubha mabhandu mompala namaa kuholalela mambu gha dini.
22 Então Paulo se levantou diante do conselho e assim se dirigiu a seus membros: “Homens de Atenas, vejo que em todos os aspectos vocês são muito religiosos,
23 Maghambu panakabhi mbetambeta mu muchi winu nakabhi ningali pandu pinu panjojabhalela, nakaweni chihanja cha nyambiku chilembakiki, ‘Kwaka Chapanga Wangakumanyikana.’ Henu jola jomunjojabhe panga kummanya jonihoju nde nepani jonuntangaza kwinu.
23 pois, enquanto andava pela cidade, reparei em seus diversos altares. Um deles trazia a seguinte inscrição: ‘Ao Deus Desconhecido’. Esse Deus que vocês adoram sem conhecer é exatamente aquele de que lhes falo.
24 Chapanga joabhombiki ndema na hindu yokapi yeibhi mkati jaki, nde Bambo wa kunani kumahunde na ndema najombi ngacheatama mu nyumba ya kunjojabhela yeichengakiki kwa mabhoku gha bhandu.
24 “Ele é o Deus que fez o mundo e tudo que nele há. Uma vez que é Senhor dos céus e da terra, não habita em templos feitos por homens
25 Jombi ngacheapala kunhenge bhandu nahuli apata chokapi chela, nambu jombi nde joabhapeke bhandu bhokapi womi na kubhawezesha kupomola, na hindu yokapi.
25 e não é servido por mãos humanas, pois não necessita de coisa alguma. Ele mesmo dá vida e fôlego a tudo, e supre cada necessidade.
26 Kubhokana na mundu jumu akabhombiki mataifa gha bhandu bhokapi bhatama pundema wokapi. Akabhabheki chikahi cha kutama na malindakanilu gha inchi jebhapalika kutama.
26 De um só homem ele criou todas as nações da terra, tendo decidido de antemão onde se estabeleceriam e por quanto tempo.
27 Chapanga akahengiki bhenibhela nahuli bhaweza kunjengalela, pangi bhakabya bhunhikile hata ngati kwa kupapahapapaha nahuli bhumbonaje. Chakaka Chapanga ngacheabhi kutali na kila jumu witu,
27 “Seu propósito era que as nações buscassem a Deus e, tateando, talvez viessem a encontrá-lo, embora ele não esteja longe de nenhum de nós.
28 ngati moakapwaghi mundu jumu,
28 Pois nele vivemos, nos movemos e existimos. Como disseram alguns de seus próprios poetas: ‘Somos descendência dele’.
29 Bhela kwa kubha tepani nde bha lubheleku lwaka Chapanga, ngacheipalika tepani tunholalya kubha Chapanga alenganakeka kwa zahabu, mbija au liganga lelilenganakiki kwa malangu ghaka mundu.
29 E, por ser isso verdade, não devemos imaginar Deus como um ídolo de ouro, prata ou pedra, projetado por artesãos.
30 Chapanga ngachealinga kabheti chikahi chela bhandu pabhakabhi ngakummanya, nambu sajenu abhalaghalaki bhandu pandu pokapi kung'anambuka na kughaleka mahoku ghabhu.
30 “No passado, Deus não levou em conta a ignorância das pessoas acerca dessas coisas, mas agora ele ordena que todos, em todo lugar, se arrependam.
31 Maghambu ajomwi kupanga lichobha leanatemula ndema wokapi ngati moipalakila kwa indela jaka mundu jumu joanhawile. Chapanga alangihi mambu ghanihagha kubha chakaka kwa kumuyoha mundu hoju kuhuma kwa bhabhapotile!”
31 Pois ele estabeleceu um dia para julgar o mundo com justiça, por meio do homem que ele designou, e mostrou a todos quem é esse homem ao ressuscitá-lo dos mortos”.
32 Pabhajowini Paulo alongale panani ja kuhyoka, bhakumu bhabhu bhakundongime, nambu bhangi bhakapwaghike, “Tupala kujowana kabheti lilobhi leniheli.”
32 Quando ouviram Paulo falar da ressurreição dos mortos, alguns riram com desprezo. Outros, porém, disseram: “Queremos ouvir mais sobre isso em outra ocasião”.
33 Bhela Paulo akabhokiki pachilanda jabhu.
33 Então Paulo se retirou do conselho,
34 Bhandu bhakumu bhakalilombiki naku na kubha bhahobhalela, pachilanda jabhu akabhi Dionisio mundu wa ku Aleopago, na mbomba jumu joalowakika Damali na bhandu bhangi bhamaheli.
34 mas alguns se juntaram a ele e creram. Entre eles estavam Dionísio, membro do conselho, uma mulher chamada Dâmaris, e alguns outros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.