Mateus 26

Molima New Testament (MOX_FNS) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Tuta nana Ieisu ana toʼabibodayavo yani qabuna tuta ena ʼebeluʼovoa weaqina veʼitedi gumwala ʼinega vonedi vonaya,
1 — ausente —
2 “Niʼa oalamania ʼaubena magilafuna nagumwala ʼinega ʼAuvivia Sagalina naveʼale, be ʼinega agu tosuluva naneiegu agu aviayavo ʼidia, be ʼetoluai ʼinaya yaʼa Tomotau Natuna ina tutuveʼewegu.”
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Ta baʼe tuta nana ʼinaya toveguba qiduqiduadi be ʼabaga ana tovanugwetayavo ivaʼauta toveguba edi tovanugweta Kaiafa ena vanuea.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 ʼInega adi ʼaidega idima govaqa maʼoda ʼwaivega Ieisu ina kafi ʼaiqei ʼabo ina luveʼaligia.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Ta ivonaya, “Ge ʼAuvivia Sagalina ana tuta ʼinaya Ieisu kana kafia, mana ʼeguma ʼidewani nawale tomotau diadi navilea ta ina manini ʼidaya.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Ieisu Bedani ʼinaya toatoa Saimoni ena vanuea, tauna lova toʼwagota taha.
6 — ausente —
7 Ta ʼai ana tuta ʼinaya taha vavine me ena dedeʼwa mai lugu vanuea, ta dedeʼwa nana ana maisa qiduana ma botolina viaviaqina alabasita ʼinega. Ta vavine nana baʼe dedeʼwa nana iwaqia Ieisu debanaya.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Ta tuta nana Ieisu ana toʼabibodayavo vavine nana ena viaqa Ieisu ʼinaya iʼitea ʼinega ilugwaeyea ivonaya, “Tolaʼai weaqina dedeʼwa uiwaqa kavovoi mana ana maisa gegoyo?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Luaqiaqiea be dedeʼwa nana davegimwaneyea be ana veʼia agona daʼewea be davewilaʼayea lukwalukwa ʼidia.”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Ieisu edi nuanua niʼa alamania ta vonaya, “Gebu vavine ona lugwaeyei mana baʼe yani aqiaqi otaqina ʼiguya viaqia.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Lukwalukwa dina tuta qabuna maega otoatoa, ta yaʼa ge tuta kuena omiʼa maega kana toatoa.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Tuta nana vavine baʼe ʼwafigu dedeʼwega iwaqia, ʼinega ʼivaʼavaʼaigu agu tavuna weaqina.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Yavona aqiaqiemi, maʼinaya Valegu ina lugaihi dadanea diʼwe taha taha bwaʼobwaʼo debanaya, e omoʼe ʼinaya wese vavine baʼe ena viaqa ʼiguya ina veluluʼuyayea ʼinega tomotau ina nuaveʼavinia.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Ieisu ena vona baʼe luʼovoia ʼinega Tuwelo dina ʼidiega taha ana wawa Iudasa Isakaliota tauya toveguba qiduqiduadi ʼidia,
14 — ausente —
15 ʼinega vonedi vonaya, “ʼEvisa veʼia ona neigu ʼeguma Ieisu ena veʼineiea ʼimia?” ʼInega mane siliba ana yau 30 ineia.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 E tuta baʼe ʼinega Iudasa tuta aqiaqina vewaʼia be ʼinega Ieisu nasuluvea ʼidia ʼabo ina kafia.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Beledi ge ana isitimo Sagalina ana ʼaubena nugweta ʼinaya Ieisu ana toʼabibodayavo imai ivetalaʼaiea ivonaya, “Kaiwabu, maʼinaya nuanuau ʼAuvivia Sagalina ʼabwagana ana ʼivaʼavaʼaia weaqiu?”
17 — ausente —
18 ʼInega Ieisu vonaya, “Ona tauya Ielusalema ʼinaya, ta taha ʼoloto ona ʼita ʼinanea ta ona vonea. Ema toveʼita ena vona baʼe ʼidewani: Egu tuta niʼa mai ta nuanuagu ʼAuvivia Sagalina ana ʼabwaga ma agu toʼabibodayavo eu vanuea ana ʼai.”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 E toʼabiboda dina Ieisu ena vona imatayagea, ʼinega ʼoloto nana ena vanuea ʼAuvivia Sagalina ana ʼabwaga iʼivaʼavaʼaia.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 ʼInega lavilavi otaqaya Ieisu Tuwelo dina maega ilugu, ʼabo ʼabwaga nana iʼai.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Ta tuta nana iʼaiʼai ʼinega Ieisu vonaya, “Egwavo, yavona aqiaqi ʼimia, nawale taha ʼimiega nasuluvegu.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Ieisu ena vona baʼe weaqina nuadi vita aqiaqi, ʼinega ʼaidega ʼaidega Ieisu ivetalaʼaiea ivonaya, “Kaiwabu, togama, nage yaʼa?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Ta Ieisu vonedia, “ʼOloto nana tauna maega gaeba ma duʼwana gamonaya ama beledi aʼauʼaubwaʼuya ta aʼaiʼai, e tauna nawale nasuluvegu.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Yaʼa Tomotau Natuna nawale ʼaliga ana ʼedega ena tauya ʼidewani lova Buki Nugwenugweina ʼinaya maduvonayea, ta tauna agu tosuluva nana nuakolokolona, ta ʼesi luaqiaqiea ʼeguma lova inana ge ida venatunei.”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 ʼInega ana tosuluva, Iudasa vonaya, “Kaiwabu, toʼoloto, nage yaʼa?” ʼInega Ieisu voneaya, “Niʼa tauʼuyega usimanayeu.”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Nawale iʼaiʼai ʼinega Ieisu beledi ʼewei ta vona veyolubea ʼinega gitomwea ʼabo ana toʼabibodayavo neidi, vonedia, “Baʼe ʼwafigu, ta ona ʼewei ona ʼai.”
26 — ausente —
27 ʼAbiboda ʼoine ma vedina wese ʼewei ʼinega lukaiwa Yaubada ʼinaya ʼabo neidi ta vonaya, “Qabumi ona numea,
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 baʼe sulaligu inoinoqa luvine vauvauna weaqina, ta sulala nana tomotau qabumi emi luveifana ana nuataqo weaqina.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Ta yavonemi, ge wese ʼoine ena numa ʼeviviei ana laba omiʼa maega ʼoine vauvauna kana numea Tamagu ena ʼEbeluvine ʼinaya.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 ʼAi gumwala ʼinega ʼevosi taha iʼevosiea ʼabo iʼifoqe ta iʼwatovu bwanaga Olibe ʼinaya.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Ta Ieisu vonedi vonaya, “Baʼe velovana nana ʼinaya qabumi ona dena ta ona nogegu ʼidewana Buki Nugwenugweina ena vona vonaya,
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 “Ta egu yaʼitoto ʼevivi ʼaligega ʼabibodanaya ena nugweta ena tauya Galili ʼinaya, ta omiʼa ona ʼabibodegu ona wai.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 ʼInega Fita vona ʼevivi vonaya, “ʼEguma nawale qabudi ina dena ʼiuyega, yaʼa agu ʼaidega ena toa.”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 ʼInega Ieisu Fita vonea vonaya, “Yavona aqiaqieu, velovana baʼe ʼinaya nawale una vegeqegu ana yau toi, ta ʼabiboda kamukamu nadou.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Ta Fita vonaya, “Kaiwabu, ge ena vegeqeu! ʼEguma ina luveʼaligiu yaʼa wese maega ina luveʼaligigu.” Ta toʼabibodayavo qabudi edi vona wese ʼidewani.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 ʼInega Ieisu ma ana toʼabibodayavo itauya diʼwe taha ana wawa Gedesemani ʼinaya, ta vonedi vonaya, “Baʼidia ona toatoa, ta yaʼa yatautauya ena venoqi Yaubada ʼinaya.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 ʼInega Ieisu Fita ta wese Sebedi natunavo magilafudi ʼebeʼewedi itauya tufinaya. ʼInega Ieisu me ena giwali visiqa ta me ena nuavita vonedi vonaya,
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 “Giwaligu visivisiqa qiduana, ta agu lutonova luveifa otaqa, ʼinega baʼidia ona toatoa ta ge matami nadune.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 ʼInega Ieisu vanaqo ta givelukabwebwe venoqi vonaya, “Tamagu ye, ʼeguma ana fata visiqa vedina baʼe ʼiguyega una ʼewa yavulea, ta gebu yaʼa egu nuanua ta ʼesi oʼa eu nuanua ʼidewana ena viaqia.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 ʼInega ʼevivi ana toʼabibodayavo toidi ʼidia ta ʼitedi iʼeno motaiva, ta Ieisu Fita divanoya, vonaya, “Tolaʼai weaqina oʼenoʼeno! Maʼoda, nage ge ami fata be tuta kukusana namo oda vevekova ta oda baʼebaʼeyegu, waisa?”
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Ta wese vonedi vonaya, “Luaqiaqiemi be matami ge nadune ta ʼesi ona vevenoqi be ʼinega Seitani ge nasitonovimi. Vonahaqiaqi, niboanimi nuanuana, ta ʼwafimi dawalili.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 ʼInega Ieisu tuta vemagilafuna naqo ʼevivi sabi venoqi vonaya, “Tamagu, vonahaqiaqi ʼeguma ge taha wese ʼeda daʼenoʼeno tomotau adi ʼetoyavua weaqina, ʼinega baʼe visiqa vedinega ena numa be yaqisa eu nuanua ena viaqia.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Ta Ieisu wese ʼevivi ana toʼabibodayavo ʼidia ʼinega lobedi iʼeno motaiva, mana matadi tawa dunedune.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 ʼInega tuta vetoina wese ʼevivi sabi venoqi, ta tawadega maʼoda venoqi ʼaiqa wese luʼeviviea ʼidewani.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Ta wese ʼevivi ana toʼabibodayavo divanodi vonaya, “Maʼoda, nage nawale oʼenoʼeno ta oveveyawai, waisa? Oʼitei, yaʼa Tomotau Natuna egu tuta tawa ʼifoqe be ina veʼineiegu tomotau luveifadi ʼidia.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Oyaʼitoto katauya, mana agu tosuluva maimai.”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Ta Ieisu nawale vonavona, ʼinega taha ʼoloto Tuwelo dina ʼidiega tauna Iudasa qabu qiduana maega iʼifoqe. Ta baʼe qabu diavona toveguba qiduqiduadi be wese ʼabaga ana tovanugwetayavo edi luvine ʼinega ivetunedi imai Ieisu ana kafi weaqina me edi kefata be wese me edi gita.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Ta Iudasa toluavia niʼa vonedia, “Tomotau nana nawale ena talafafea e tauna Ieisu, ʼinega ona kafia.”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 ʼInega tauya tunutunuqina Ieisu ʼinaya vonaya, “Kaiwabu, kaiwa!” ʼinega talafafea.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Ta Ieisu vonaya, “Iagu, tolaʼai nuanuau una viaqia ase uviaqa kwayavoni.” ʼInega toluavia imai Ieisu ʼinaya ʼabo ikafia.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 ʼInega taha ʼoloto Ieisu ena qabu ʼinega ena kefata siwaia ta toveguba edi tovanugweta ena tofewa teniqana ʼilaufea.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Ta Ieisu ʼoloto nana vonea, “Taʼiwa! Eu kefata una aʼuʼeviviea ana umaya, mana toluaviayavo taudi luaviayega iʼaliʼaliga.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Ona alamania vonigo ʼeguma nuanuagu Tamagu ʼinega ena noqi iula weaqina, e nawale ena tovaleʼewa qabu ago vaʼinedi navetunedi ʼiguya.
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Ta gebu, mana ʼeguma ʼidewanina ʼinega maʼoda Buki Nugwenugweina ena simana weaqigu ana aqiaqi naʼifoqe ʼaiqa?”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 ʼInega Ieisu ana tokafi qabudi vonedi vonaya, “Nage yaʼa kavona tovanawala taha, ʼinegana me emi kefata be wese me emi gita omai sabi vunuqigu? Lova ʼaubena qabuna ʼidia Vanue Gwalagwalana ʼinaya yatoatoa ta yaveveʼita tomotau ʼidia, ta tolaʼai weaqina ge oda kafigu tuta diavona ʼidia?
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Ta baʼe yani diavona iʼifoqe be ʼinega tovesimasimanayavo edi simana Buki Nugwenugweina gamonaya ana vonahaqiaqi naʼifoqe.” ʼInega ana toʼabibodayavo qabudi Ieisu inogei ta idena.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Qabu diavona Ieisu niʼau ikafia ta imiea toveguba edi tovanugweta ana wawa Kaiafa ʼinaya, ta wese luvine ana toveʼitayavo be ʼabaga ana tovanugwetayavo niʼa ivaʼauta ena ʼabagaya.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Fita tufwana luluvaiega Ieisu talaʼobea ta mai toveguba edi tovanugweta ena ʼabagaya, ʼinega lugu ta toabui Vanue Gwalagwalana ana toʼitamakiavo maega ʼebekotu diʼwenaya be vonigo Ieisu ana luvine nanoqolia.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Taudi toveguba qiduqiduadi ta wese kaniselayavo nuanuadi Ieisu ana toveʼewayavo ina lobedi be edi ʼeuʼauʼava ʼinega Ieisu ina luveʼaligia.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 ʼInega tomotau ʼeala imai, ta edi uʼava ʼinega toluvineavo ge adi fata be Ieisu ina luvinei mana uʼava dina ivegoʼila. Ta ʼabiboda ʼoloto magilafudi imai itovolo,
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 ta ivonaya, “Ieisu lova vonaya, ‘Agu fata be Yaubada ena Vanue Gwalagwalana ena qeu yavulea, be ʼaubena toi ʼidia ena yoqona ʼeviviea.’”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 ʼInega toveguba edi tovanugweta agona tovolo ta vonaya, “Tomotau omoʼe edi veʼewa ʼiuya niʼau unoqolia, waisa? ʼInega ʼevisa eu veʼia?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Ta Ieisu ge taha vona daʼinanei. ʼInega toveguba nana wese Ieisu vonea vonaya, “Uvonahaqiaqi Yaubada mayawaina matanaya, nage oʼa Toʼetoyavua ta Yaubada Natuna, nage gebu?”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 ʼInega Ieisu vonea, “Niʼau benaʼe uvona, ta wese yavonemi vonigo yaʼa Tomotau Natuna nawale ona ʼitegu Tovewaiwai otaqa ana ʼataqia ena toatoa be wese mahalega waumana debanega ena mai.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 ʼInega toveguba edi tovanugweta diana vila veiveifea e taunega ana kaleko kuena abuya ta vonaya, “Ena vona veifana niʼa onoqolia. Vonahaqiaqi, ʼoloto baʼe ena vona ʼinega taunega givaneyea kavona tauna Yaubada. Taʼiwa, ge taha wese toveʼewayavo ina vonavona ena luveifanayavo weaqidi.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Maʼoda emi nuanua Ieisu weaqina?” Ta taudi ivonaya, “Luaqiaqiea be naʼaliga, mana me ena luveifana!”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 ʼInega ʼiawana igidaʼwea ta ivunuqa dadanea nimadiega, ta wese vaina iʼauʼaeʼaea,
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 ta ivonavonaya, “ʼEguma oʼa vonahaqiaqi Toʼetoyavua ʼinega usimana ʼifoqe ʼimaya togama vunuvunuqiu.”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Fita nawale toatoa ʼebekotu diʼwenaya, ʼinega tofewa iahaba taha ʼifoqe mai ta vetalaʼaiea vonaya, “Oʼa wese lova Ieisu Galili ʼolotona maega oluluyaba dadana, waisa?”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Ta tomotau qabudi matadia Fita vegeqa vonaya, “Baʼe yani nana uveveqaeyea yaʼa ge eda alamania.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 ʼInega ʼifoqe masuʼedanaya ta taha wese iahaba ʼitea Fita ʼinega vonaya, “ʼOloto omoʼe lova Ieisu Nasaleta ʼolotona maega itoatoa.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 ʼInega wese Fita vegeqa ta ʼawatamatamana vonaya, “Baʼe ʼoloto nana yaʼa ge eda alamania.”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Ge tuta kuena ʼabibodanaya vaina ʼoloto itovotovolo Fita diʼwenaya ta ivoneaya, “Vonahaqiaqi, oʼa Ieisu taha ena tomotau, mana bonau ana noqola kavona me Galili bonadi.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 ʼInega Fita vonaya, “Tamada! ʼOloto baʼe yaʼa ge eda alamania! ʼEguma egu vona ge vonahaqiaqi nawale Yaubada naluvematasabugu.” Tuta omoʼe ʼinaya kamukamu dou.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 ʼInega Fita Ieisu ena vona nuaia, “Oʼa nawale tuta toi ana yau una vegeqegu, ta ʼabiboda kamukamu nadou.” ʼInega Fita me ena nuavita ʼifoqe ʼabagaya ta dou.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.