Mateus 17

Molima New Testament (MOX_FNS) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 ʼAubena sikisi gumwala Fita ta wese Iemesa ma taina Ioni, Ieisu ʼebeʼewedi maega iʼwatovu bwanaga taha kuena debanaya.
1 Seis dias depois, Jesus tomou consigo Pedro e os irmãos Tiago e João e os levou, em particular, a um alto monte.
2 Itoatoa ʼinega matadia Ieisu ana ʼita vedumaduma ta ʼiawana simatala babaʼau ʼidewana, ta wese ana kaleko luwadaeyea ana ʼita namanamala otaqina.
2 E Jesus foi transfigurado diante deles. O seu rosto resplandecia como o sol, e as suas roupas se tornaram brancas como a luz.
3 Ta baʼe tuta nana ʼinaya Mosese be Ilaitia iʼifoqe imai ta Ieisu maega iveveqae.
3 E eis que lhes apareceram Moisés e Elias, falando com Jesus.
4 ʼInega Fita Ieisu ʼinaya vonaya, “Kaiwabu, baʼidia ana toa aqiaqi otaqina, ʼinega ʼeguma nuanuau didi toi ena yoqonidi taha oʼa weaqiu, taha Mosese weaqina ta wese taha Ilaitia weaqina.”
4 Então Pedro, tomando a palavra, disse a Jesus: — Senhor, bom é estarmos aqui. Se o senhor quiser, farei aqui três tendas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
5 Fita nawale vonavona, ʼinega gawata wadawadaea otaqina umedi ʼinega taha bona gawatega ʼifoqe vonaya, “Baʼe Natu otaqigu, tauna weaqina yaqaiawa qiduana. ʼInega tauna ena vona ona noqolia.”
5 Falava ele ainda, quando uma nuvem luminosa os envolveu; e eis, vindo da nuvem, uma voz que dizia: — Este é o meu Filho amado, em quem me agrado; escutem o que ele diz!
6 Ta toʼabiboda dina vona nana inoqolia ʼinega imwaniniva ge goyo ta igivelukabwebwe bwaʼobwaʼoya.
6 Ao ouvirem aquela voz, os discípulos caíram de bruços, tomados de grande medo.
7 ʼInega Ieisu mai gitonovidi vonedi vonaya, “Ge ona mwaniniva, oyaʼitoto!”
7 Jesus aproximou-se e tocou neles, dizendo:
8 Ta tuta nana itunuvane Ieisu ana ʼaigeda tovotovolo iʼitea.
8 Então eles, levantando os olhos, não viram mais ninguém, a não ser Jesus.
9 Tuta nana bwanagega iwebui mai ʼinega Ieisu luvine waiwaina neidi vonedi vonaya, “Yani diavona niʼa oʼitedi ge taha toga ʼinaya ona vonavonayei ana laba yaʼa Tomotau Natuna ʼaligega ena yaʼitoto ʼevivi.”
9 Ao descerem do monte, Jesus lhes ordenou:
10 Ta Ieisu ana toʼabibodayavo ivetalaʼaiea ivonaya, “Tolaʼai weaqina luvine ana toveʼitayavo ivonavona Ilaitia nanugweta namai ta ʼabiboda Toʼetoyavua namai?”
10 Mas os discípulos perguntaram a Jesus: — Por que, então, os escribas dizem ser necessário que Elias venha primeiro?
11 ʼInega Ieisu vonaya, “Vonahaqiaqi, Ilaitia nugweta namai, ʼinega yani qabudi nagivetunuqidi,
11 Jesus respondeu:
12 ta yavona aqiaqiemi Ilaitia nana niʼa mai ta tomotau ge ida ʼinanea, ta ʼesi iveyani kavokavovoyea edi nuenuega, nawale wese yaʼa Tomotau Natuna ʼidewani ina veilivu ʼaiqegu.”
12 Eu, porém, lhes digo que Elias já veio, e não o reconheceram; pelo contrário, fizeram com ele tudo o que quiseram. Assim também o Filho do Homem irá sofrer nas mãos deles.
13 ʼInega toʼabiboda dina inuaia Ieisu Ioni Togivebabitaiso weaqina vonavona ʼidia.
13 Então os discípulos entenderam que ele estava se referindo a João Batista.
14 ʼInega Ieisu ana toʼabibodayavo maega imai qabu ʼidia, ta taha ʼoloto mai ta tuqatuqanega sobadi Ieisu ʼiawanaya,
14 Quando eles chegaram para junto da multidão, um homem se aproximou de Jesus, ajoelhou-se e disse:
15 ta vonea vonaya, “Kaiwabu, natugu meʼolotona una nuakolokoloyea, mana lugelabo ʼewea ʼabo tuta qabuna vevekaoya ta tafetafefwai. Ta wese ʼwafina visivisiqa qiduana, ʼinega vaina tuta beʼubeʼu ʼaiwe ʼalaʼalaina ʼinaya ta wese goʼilaya.
15 — Senhor, tenha pena do meu filho, porque ele tem convulsões e sofre muito; pois muitas vezes cai no fogo e outras tantas cai na água.
16 ʼInega au toʼabibodayavo ʼidia yamiea ta ge adi fata ida giveaqiaqiei.”
16 Apresentei-o aos seus discípulos, mas eles não puderam curá-lo.
17 Ta Ieisu vonedi, “Omiʼa maʼoda? Debami ʼiʼwanina! Nage ge oda vetumaqanegu, waisa? Ta emi deba ʼiʼwana ʼinega ʼwafigu siniqaiqai. Omiei gwamana eda ʼitei!”
17 Jesus exclamou:
18 ʼInega Ieisu niboana luveifana luvetunei ʼifoqe gwama nana ʼinega, ta tuta baʼe ʼinega veaqiaqi ʼevivi.
18 E Jesus repreendeu o demônio, e este saiu do menino; e, desde aquela hora, o menino ficou curado.
19 ʼAbiboda Ieisu ana toʼabibodayavo adi ʼaidega imai ʼinaya ivetalaʼaiea ivonaya, “Kaiwabu, tolaʼai weaqina imaʼa ge ama fata niboana luveifana ada ʼwavi ʼifoqeyei?”
19 Então os discípulos, aproximando-se de Jesus, perguntaram em particular: — Por que motivo nós não pudemos expulsá-lo?
20 Ta Ieisu vonaya, “Omiʼa emi vetumaqana dawalilina, ʼinega ge ami fata. Ta yavona aqiaqiemi, ʼeguma emi vetumaqana kavona teʼwa vewanina ana fata ʼidewana, e ʼinega meaqana ʼimia be bwanaga omoʼe ʼinaya ona vonaya, ‘Baʼinega utoaiqo oiʼidia!’ ta namatayagemi. ʼInega ami fata yani qabuna ona viaqia.
20 Jesus respondeu:
21 Ta yavona aqiaqiemi, noqi ta wese vedede ʼinega ami fata baʼe niboana diavona ona ʼwavi ʼifoqeyedi. Ta ge taha wese yani ʼinega.”
21 [Mas esse tipo de demônio só pode ser expulso por meio de oração e jejum.]
22 Tuta nana Ieisu ana toʼabibodayavo maega diʼwe Galili ʼinaya itoa vaʼauta, ʼinega vonedi vonaya, “Yaʼa Tomotau Natuna nawale agu tosuluva naveʼineiegu tomotau ʼidia be ina luveʼaligigu, ta ʼaubena vetoina ʼinaya Yaubada mayawaigu nagiveyaʼitoto ʼeviviegu.” ʼInega Ieisu ana toʼabibodayavo nuadi vita qiduana baʼe vonana weaqina.
22 Quando eles estavam reunidos na Galileia, Jesus lhes disse:
23 — ausente —
23 e estes o matarão; mas, ao terceiro dia, ressuscitará. Então os discípulos ficaram muito tristes.
24 Tuta nana Ieisu ma ana toʼabibodayavo imai ʼabaga Kafaneumi ʼinaya, ʼinega Vanue Gwalagwalana ana takesi ana toʼewa imai Fita ʼinaya ivetalaʼaiea ivonaya, “Maʼoda, nage eu toveʼita taketakesi, nage gebu?”
24 Quando Jesus e os discípulos chegaram a Cafarnaum, os que cobravam o imposto das duas dracmas se dirigiram a Pedro e perguntaram: — O Mestre de vocês não paga as duas dracmas?
25 Ta Fita vonaya, “E, tauna ena takesi aʼuaʼuya.” ʼInega lugu vanuea ta Ieisu iana Fita vetalaʼaiea vonaya, “Saimoni, maʼoda unuanua ʼaiqa bwaʼobwaʼo ana toluvineavo weaqidi? Aiqabu ʼidiega takesi iʼeweʼewei, taudi edi tomotau ʼidiega, nage mali tomotau ʼidiega?”
25 Pedro respondeu: — Claro que paga! Quando Pedro estava entrando em casa, Jesus se adiantou, dizendo:
26 ʼInega Fita vonaya, “Mali tomotau ʼidiega.” ʼInega Ieisu wese vona ʼevivi vonaya, “Vonahaqiaqi, ta baʼe ilivu nana ʼinega edi tomotauyavo edi toa igigivemeaqania.
26 Quando Pedro respondeu: “Dos estranhos”, Jesus lhe disse:
27 Ta takesi ana toʼewayavo adi lutonova ge kana giveluveifei. ʼInega bani una ʼewei ta una tauya lavuya ta ʼiqani nana umaduʼonea e ʼawana una gilaʼei, ʼinega mane una lobea ta una ʼewei. ʼInega una tauya takesi ana toʼewa ʼidia ta mane nana una neidi itaʼa weaqida.”
27 Mas, para que não os escandalizemos, vá ao mar, jogue o anzol e puxe o primeiro peixe que fisgar. Ao abrir a boca do peixe, você encontrará uma moeda. Pegue essa moeda e entregue aos cobradores, para pagar o meu imposto e o seu.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.