João 20
Molima New Testament (MOX_FNS) vs NAA
1 Wiki ana ʼaubena nugweta ʼawaʼawai otaqaya, nawale tufwana mata velovelovanaya, ʼinega Meli Magidala tauya debaʼunu nana ʼinaya. Ta ana ʼauboda dabo beabeana ʼitea niʼa ʼuʼuvekawawa naqona.
1 No primeiro dia da semana, de madrugada, quando ainda estava escuro, Maria Madalena foi ao túmulo e viu que a pedra da entrada tinha sido removida.
2 ʼInega Meli ʼevivi vihila tauya toʼabiboda magilafudi ʼidia, taudi Saimoni Fita ta wese toʼabiboda nana Ieisu veyolubea qiduana. ʼInega Meli vonedi vonaya, “Eda Kaiwabu niʼa iʼewea debaʼunuyega, ta ge ada alamania maʼinaya ʼwafina iaʼuya!”
2 Então correu e foi até onde estavam Simão Pedro e o outro discípulo, a quem Jesus amava, e disse-lhes: — Tiraram o Senhor do túmulo, e não sabemos onde o colocaram.
3 ʼInega Fita ma iana toʼabiboda nana itutuvila itauya debaʼunu nana sabi ʼitana.
3 Com isso, Pedro e o outro discípulo saíram e foram até o túmulo.
4 Magilafudina ivivihila ta Fita iana nugweta ʼifoqe debaʼunu nana ʼinaya.
4 Ambos corriam juntos, mas o outro discípulo correu mais depressa do que Pedro e chegou primeiro ao túmulo.
5 ʼInega toʼabiboda nana tunulugu ta debaʼunu gamona ʼitea, ta kaleko wadawadaeana ʼitedi, ta ge dalugu otaqa gamonaya.
5 E, abaixando-se, viu os lençóis de linho, mas não entrou.
6 Ta ʼabibodanaya wese Saimoni Fita ʼifoqe mai ta lugu debaʼunu nana ʼinaya. Ta tauna wese kaleko wadawadaeana Ieisu ʼwafina ana ʼebeuma ʼitedi iʼenoʼeno.
6 Simão Pedro, seguindo-o, chegou e entrou no túmulo. Ele também viu os lençóis
7 Fita wese taha kaleko kavona tawelo ʼitea, ta omoʼe tawelo nana ʼinega Ieisu ʼunuʼununa ifainia tuta nana ʼwafina iʼivaʼavaʼaia sabi tavunina. Ta tawelo nana ge daʼenoʼeno kaleko wadawadaeana maega, ta ʼesi ʼitea nununumina ʼeno duma.
7 e o lenço que tinha estado sobre a cabeça de Jesus, e que não estava com os lençóis, mas enrolado num lugar à parte.
8 ʼInega toʼabiboda nana tauna nugweta ʼifoqe mai debaʼunu nana ʼinaya wese lugu gamonaya. Ta yani diavona ʼitedi ʼinega vetumaqana.
8 Então o outro discípulo, que havia chegado primeiro ao túmulo, também entrou. Ele viu e creu.
9 (Ta nawale nuadi ge daʼeqaʼuya Buki Nugwenugweina ena vona weaqina, vonigo Ieisu luaqiaqiea be ʼaligega nayaʼitoto ʼevivi.)
9 Pois ainda não tinham compreendido a Escritura, que era necessário que ele ressuscitasse dentre os mortos.
10 ʼInega toʼabiboda magilafudina iʼevivi itauya edi ʼebetoaya.
10 E os discípulos voltaram outra vez para casa.
11 Ta Meli tovotovolo debaʼunu nana ʼiawanaya ta doudou. Ta me ena dou tunulugu ta gamona ʼitea.
11 Maria, no entanto, permanecia junto à entrada do túmulo, chorando. Enquanto chorava, abaixou-se e olhou para dentro do túmulo.
12 ʼInega Yaubada ena tovaleʼewayavo magilafudi ma adi kaleko wadawadaeana Meli ʼitedi itoabui itoatoa Ieisu ʼwafina ena ʼebeʼenoya, taha ʼunugeinega ta taha ʼaqenega.
12 Ela viu dois anjos vestidos de branco, sentados onde o corpo de Jesus tinha sido colocado, um à cabeceira e outro aos pés.
13 Ta ivetalaʼaiea ivonaya, “Vavine, tolaʼai weaqina udoudou?” ʼInega Meli vona ʼeviviedi vonaya, “Egu Kaiwabu niʼa iʼewea, ta yaʼa ge eda alamania maʼinaya iaʼuya.”
13 Então eles perguntaram: — Mulher, por que você está chorando? Ela respondeu: — Porque levaram o meu Senhor, e não sei onde o puseram.
14 Vonedi gumwala ʼinega tunugivila ta Ieisu ʼitea gwavunaya tovotovolo, ta Meli nuana nawale ge daʼeqaʼui vonigo omoʼe tauna Ieisu.
14 Depois de dizer isso, ela se virou para trás e viu Jesus em pé, mas não reconheceu que era Jesus.
15 ʼInega Ieisu vonea vonaya, “Vavine, tolaʼai weaqina udoudou? Togama usalisalia?” Ta Meli ʼoloto nana ʼitea ta vonaya be tauna talaqa nana ana tofewa, ʼinega voneaya, “Kaiwabu, ʼeguma Ieisu ʼwafina niʼa uʼewea ta utauyea mali diʼwea, e ʼinega una vonegu maʼinaya uaʼuya, be ʼinega yaʼa ena tauya diʼwe nana ʼinaya ta ena ʼewea.”
15 Jesus lhe perguntou: Ela, supondo que ele fosse o jardineiro, respondeu: — Se o senhor o tirou daqui, diga-me onde o colocou, e eu o levarei.
16 Ta Ieisu vonea vonaya, “Meli.” ʼInega Meli valialia Ieisu diʼwenaya, ta me Ibeliu bonadiega voneaya, “Laboni.” (Ta Laboni ana givila Toveʼita).
16 Jesus disse: Ela, voltando-se, lhe disse, em hebraico: — Raboni! (“Raboni” quer dizer “Mestre”.)
17 ʼInega Ieisu vonaya, “Ge una kafigu, mana nawale ge eda vane ʼevivi Tamagu ʼinaya. Ta ʼesi una tauya taigwavo ʼidia ta una vonedi vonigo yaʼa yavanevane Tamagu ta Tamami ʼinaya, yaʼa egu Yaubada ta omiʼa wese emi Yaubada ʼinaya”
17 Jesus continuou:
18 ʼInega Meli Magidala ʼevivi tauya Ieisu ana toʼabibodayavo ʼidia vonedi vonaya, “Yaʼa eda Kaiwabu niʼa yaʼitea!” ʼInega Meli Ieisu ena vona simana ʼifoqeyea toʼabiboda diavona ʼidia.
18 Então Maria Madalena foi e anunciou aos discípulos: — Eu vi o Senhor! E contava que Jesus lhe tinha dito essas coisas.
19 Ta wiki ana ʼaubena nugweta velovelovana ʼinaya Ieisu ana toʼabibodayavo edi ʼebetoa ʼinaya itoa vaʼauta, ta ʼebetoa nana ana ʼawa ilokea, mana imwaniniva me Diu adi tovanugwetayavo weaqidi. ʼInega lukwayavonega Ieisu luveafedi ta tovotovolo nuanidia, ta vonedia, “Omiʼa me emi nuadaumwala ona toatoa.”
19 Ao cair da tarde daquele dia, o primeiro da semana, estando trancadas as portas da casa onde estavam os discípulos, com medo dos judeus, Jesus veio e se pôs no meio deles, dizendo:
20 Ena vona ʼabibodanaya ʼinega nimana siʼotoi ta nele ʼawaʼivina veʼitedi, ta wese leuleunaya iʼidawea veʼitedi. Ta iqaiawa qiduana tuta nana edi Kaiwabu iʼitea.
20 E, dizendo isso, lhes mostrou as mãos e o lado. Então os discípulos se alegraram ao ver o Senhor.
21 ʼInega wese vonedi vonaya, “Omiʼa me emi nuadaumwala ona toatoa. Lova Tamagu vetunegu yamai bwaʼobwaʼoya, ta yaʼa wese ʼedewanina yavevetunemi tomotau ʼidia.”
21 E Jesus lhes disse outra vez:
22 ʼInega Ieisu yawainega muʼedi, ta vonedia, “Niboana Gwalagwalana oʼewei ʼiguyega.
22 E, havendo dito isso, soprou sobre eles e disse-lhes:
23 Ta ʼeguma omiʼa tomotau edi luveifana weaqina ona nuataqodi, e ʼinega Yaubada wese nanuataqodi. Ta ʼesi ʼeguma ge ona nuataqodi, e ʼinega luveifa nana nayoqona vatayedi.”
23 Se de alguns vocês perdoarem os pecados, são-lhes perdoados; mas, se os retiverem, são retidos.
24 Ta tuta nana Ieisu ʼifoqe mai ana toʼabibodayavo ʼidia, ʼinega iadi taha ana wawa Tomasi ge datoatoa taudi maega. Tauna wese Tuwelo dina taha ʼidiega ta igabea Didimasi (wawa nana ana givila didilualua).
24 Tomé, um dos doze, chamado Dídimo, não estava com eles quando Jesus veio.
25 ʼInega Tomasi mai toʼabiboda dina ʼidia, ta ivonea ivonaya, “Imaʼa eda Kaiwabu niʼa aʼitea!” Ta Tomasi vonedia, “ʼEguma Ieisu nimana nele ʼawaʼivina taugu mataguyega ena ʼitedi ta wese ʼeguma ana fata nimagu ena aʼuluguyea nele ʼawaʼividi ʼinaya, e ʼinega emi vona ena vetumaqanea. Ta wese ʼeguma leuleuna iʼidawea ʼawaʼivinaya nimagu ena aʼuluguyei, e ʼinega wese emi vona benaʼe ena vetumaqanea.”
25 Então os outros discípulos disseram a Tomé: — Vimos o Senhor. Mas ele respondeu: — Se eu não vir o sinal dos pregos nas mãos dele, ali não puser o dedo e não puser a minha mão no lado dele, de modo nenhum acreditarei.
26 ʼInega ʼaubena seveni ʼabibodanaya Ieisu ana toʼabibodayavo wese ivaʼauta ʼevivi vanuea, ta baʼitagana iadi Tomasi maega itoatoa. Ta vanue nana ana ʼawa wese iloka aqiaqiea. ʼInega wese lukwayavonega lova ʼidewani Ieisu tovolo ʼiawadia ta vonedia, “Omiʼa nuadaumwala ʼinaya ona toatoa.”
26 Passados oito dias, os discípulos de Jesus estavam outra vez reunidos, e Tomé estava com eles. Estando as portas trancadas, Jesus veio, pôs-se no meio deles e disse:
27 ʼInega Ieisu Tomasi vonea vonaya, “Nimagu una ʼitedi ta nimanoyau una aʼuluguyea nele ʼawaʼivinaya. Ta wese nimau una aʼuluguyea leulueguya agu kima ʼinaya. ʼInega ge wese una venuana magilafu yaʼa weaqigu. Ta ʼesi una vetumaqanegu!”
27 E logo disse a Tomé:
28 ʼInega Tomasi bonana qiduanega vonaya, “Oʼa egu Kaiwabu, ta wese egu Yaubada!”
28 Ao que Tomé lhe respondeu: — Senhor meu e Deus meu!
29 ʼInega Ieisu voneaya, “Oʼa uvetumaqanegu mana niʼa uʼitegu. Ta tomeqabu ge ida ʼitegu ta tua ivevetumaqanegu, e taudina adi fata be ina qaiawa qiduana.”
29 Jesus lhe disse:
30 Ieisu ana toʼabibodayavo matadia viaqa waiwaidi qabudi viaqidi. Ta ʼidiega ʼevisa dimo ʼwayaʼwayavidi baʼe buki nana gamonaya iʼenoʼeno.
30 Na verdade, Jesus fez diante dos seus discípulos muitos outros sinais que não estão escritos neste livro.
31 Ta baʼe ʼwayavi diavona iʼenoʼeno be yaqisa Ieisu ona vetumaqanea tauna Toʼetoyavua be wese Yaubada Natuna, ta baʼe vetumaqana nana ʼinega yawaimi ona lobea.
31 Estes, porém, foram registrados para que vocês creiam que Jesus é o Cristo, o Filho de Deus, e para que, crendo, tenham vida em seu nome.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.